Yaa mi ní ɔ nɔ

Mɛni Ji Mumi Klɔuklɔu ɔ?

Mɛni Ji Mumi Klɔuklɔu ɔ?

Nɔ́ nɛ Baiblo ɔ de

 Mumi klɔuklɔu ɔ ji Mawu he wami nɛ e kɛ tsuɔ ní. (Mika 3:8; Luka 1:35) Mawu kɛ e mumi ɔ tsuɔ ní kaa e he wami ke e ngɛ e yi mi tomi ko he ní tsue.​—La 104:30; 139:7.

 A tsɔɔ Hebri munyungu nɛ ji ruʹach kɛ Hela munyungu nɛ ji pneuʹma a sisi ngɛ Baiblo ɔ mi ke “mumi.” Behi fuu ɔ, jamɛ a munyungu ɔmɛ tsɔɔ Mawu he wami nɛ e kɛ tsuɔ ní, aloo mumi klɔuklɔu ɔ. (1 Mose 1:2) Se Baiblo ɔ ngɔ munyungu nɛ ɔmɛ kɛ tsu ní ngɛ blɔ kpahi hu a nɔ:

 Enɛ ɔ tsuo tsɔɔ kaa mumi ji nɔ́ ko nɛ adesahi be nyɛe maa na, se nɔ́ nɛ e tsuɔ ɔ lɛɛ a na a. Jã kɛ̃ nɛ Mawu mumi ɔ nɛ “ngɛ kaa kɔɔhiɔ ɔ ji nɔ́ ko nɛ a be nyɛe maa na, a be nyɛe maa pɛtɛ he, se e ngɛ he wami.”​—Womi nɛ ji, An Expository Dictionary of New Testament Words nɛ W. E. Vine ngma a.

 Baiblo ɔ kale Mawu mumi klɔuklɔu ɔ kaa e ji Mawu ‘ninehi’ aloo e “nine nguɛhi.” (La 8:3; 19:1; Luka 11:20, NW; kɛ to Mateo 12:28 ɔ he) Kaa bɔ nɛ ga ní tsulɔ ko ngɔɔ e ninehi kɛ e nine nguɛhi kɛ tsuɔ ní tsumi ko ɔ, jã kɛ̃ nɛ Mawu ngɔ e mumi ɔ kɛ tsu ní kɛ pee níhi nɛ nyɛɛ se nɛ ɔmɛ:

Mumi klɔuklɔu ɔ pi nɔmlɔ adesa

 Baiblo ɔ kale Mawu mumi ɔ kaa e ‘ninehi,’ e “nine nguɛhi,” aloo “mumi nɛ a woɔ.” Enɛ ɔ tsɔɔ kaa, mumi klɔuklɔu ɔ pi nɔmlɔ adesa. (2 Mose 15:8, 10) Ga ní tsulɔ ngɔɔ e juɛmi kɛ e nɔmlɔ tso ɔ kɛ kudɔɔ e ninehi kɛ tsuɔ ní. Jã kɛ̃ nɛ ke mumi klɔuklɔu ɔ ma tsu nɔ́ ko ɔ, Mawu kudɔɔ lɛ. (Luka 11:13) Baiblo ɔ ngɔ Mawu mumi ɔ kɛ to nyu he hulɔ. Baiblo kɛ munyungu nɛ ɔ tsu ní be nɛ e ngɛ hemi kɛ yemi kɛ nile he munyu tue ɔ. Níhi nɛ Baiblo ɔ ngɔ mumi ɔ kɛ to he ɔ maa nɔ mi kaa mumi ɔ be su pɔtɛɛ ko.​—Yesaya 44:3; Bɔfo Ɔmɛ A Ní Tsumi 6:5; 2 Korinto Bi 6:6.

 Yehowa Mawu kɛ e Bi Yesu Kristo a biɛhi ngɛ Baiblo ɔ mi, se he ko he ko be Baiblo ɔ mi nɛ tsɔɔ kaa mumi klɔuklɔu ɔ ngɛ biɛ. (Yesaya 42:8; Luka 1:31) Benɛ a je hiɔwe he nina kɛ tsɔɔ Stefano nɛ e ji Kristofo no nɛ a gbe lɛ ngɛ e hemi kɛ yemi ɔ he ɔ, nihi enyɔ pɛ nɛ e na, se pi etɛ. Baiblo ɔ de ke: “Kɛkɛ nɛ Mumi Klɔuklɔu ɔ ba Stefano nɔ wawɛɛ nitsɛ. E hyɛ hiɔwe too; e na Mawu hɛ mi nyami ɔ, nɛ e na Yesu nɛ daa si ngɛ Mawu hiɔ nɔ.” (Bɔfo Ɔmɛ A Ní Tsumi 7:55) Mumi klɔuklɔu ɔ ji he wami nɛ Mawu ngɔ kɛ tsu ní kɛ ye bua Stefano nɛ e na nina nɛ ɔ.

Susumi nɛ dɛ nɛ nihi hɛɛ ngɛ mumi klɔuklɔu he

 Susumi nɛ dɛ: Mumi klɔuklɔu ɔ ji nɔmlɔ, nɛ e piɛɛ Triniti ɔ he kaa bɔ nɛ a tsɔɔ ngɛ 1 Yohane 5:7, 8 ngɛ King James Baiblo sisi tsɔɔmi ɔ mi ɔ.

 Anɔkuale munyu: King James Baiblo sisi tsɔɔmi ɔ ngɔ munyuhi nɛ ji “ngɛ hiɔwe, Tsɛ ɔ, Munyu ɔ, kɛ Mumi Klɔuklɔu ɔ: nɛ nihi etɛ nɛ ɔmɛ bla kɛ pee kake” kɛ piɛɛ ngmami nɛ ngɛ 1 Yohane 5:7 ɔ he. Nɛ ngɛ 1 Yohane 5:8 ɔ, e ngɔ munyuhi nɛ ji, “Nɛ níhi etɛ komɛ yeɔ odase ngɛ zugba a nɔ” ɔ kɛ piɛɛ he. Se níhi a mi hlali na kaa, jamɛ a munyu ɔmɛ piɛɛ we munyuhi nɛ bɔfo Yohane ngma amɛ a he. Lɔ ɔ he ɔ, e sɛ nɛ a kɛ wo Baiblo ɔ mi. Ní lelɔ kpanaa ko nɛ a tsɛɛ lɛ ke Bruce M. Metzger de ngɛ womi nɛ ji A Textual Commentary on the Greek New Testament ɔ mi ke: “Munyu nɛ ɔmɛ ji lakpa munyu, nɛ e sɛ nɛ a ngɔ kɛ piɛɛ Somi He ɔ mi munyu ɔmɛ a he.”

 Susumi nɛ dɛ: Baiblo kɛ adesa ní peepee komɛ kaleɔ mumi klɔuklɔu ɔ. Nɛ enɛ ɔ tsɔɔ kaa mumi klɔuklɔu ɔ ji nɔmlɔ.

 Anɔkuale munyu: Be komɛ ɔ, Ngmami ɔ kɛ adesa ní peepee komɛ kaleɔ mumi klɔuklɔu ɔ. Kaa nɔ hyɛmi nɔ́ ɔ, Yesu kale mumi klɔuklɔu ɔ kaa e ji “yemi kɛ bualɔ” (paraclete) nɛ e yeɔ odase, e kudɔɔ nɔ, e tuɔ munyu, e nuɔ nɔ́, e jajeɔ, e woɔ nɔ hɛ mi nyami, nɛ e nine suɔ nɔ́ nɔ. (Yohane 16:7-15, NW) Se, lɔ ɔ tsɔɔ we kaa mumi klɔuklɔu ɔ ji nɔmlɔ. Baiblo ɔ kale nile, gbenɔ kɛ yayami ngɛ blɔ nɛ ɔ nɔuu nɔ. (Abɛ 1:20; Roma Bi 5:17, 21) Kaa nɔ hyɛmi nɔ́ ɔ, a tu nile he munyu kaa e “tsuɔ” ní, nɛ e ngɛ “bimɛ.” Nɛ a kale yayami kaa e sisiɔ nɔ, e gbeɔ nɔ, nɛ e haa nɛ nɔ náa akɔnɔ yaya.​—Mateo 11:19; Luka 7:35, NW; Roma Bi 7:8, 11.

 Susumi nɛ dɛ: Akɛnɛ a baptisi ɔ nihi ngɛ mumi klɔuklɔu ɔ biɛ mi he je ɔ, mumi klɔuklɔu ɔ ji nɔmlɔ.

 Anɔkuale munyu: Be komɛ ɔ, Baiblo ɔ kɛ “biɛ” tsuɔ ní kɛ daa si ha he wami aloo he blɔ. (5 Mose 18:5, 19-22; Ester 8:10) A kɛ Blɛfo gbi munyuza ko nɛ ji “in the name of the law” ɔ (ngɛ mlaa a biɛ mi) pɔɔ ní tsumi. Se lɔ ɔ tsɔɔ we kaa mlaa a, nɔmlɔ ji lɛ. Ke a baptisi nɔ ko ngɛ mumi klɔuklɔu ɔ “biɛ mi” ɔ, e tsɔɔ kaa jamɛ a nɔ ɔ kplɛɛ he wami kɛ he blɔ nɛ mumi klɔuklɔu ɔ ngɛ nɛ haa nɛ Mawu yi mi tomihi baa mi ɔ nɔ.​—Mateo 28:19.

 Susumi nɛ dɛ: Yesu bɔfo ɔmɛ kɛ kaseli nɛ a hi si blema a he ye kaa mumi klɔuklɔu ɔ ji nɔmlɔ.

 Anɔkuale munyu: Baiblo ɔ de we jã, nɛ yi nɔ sane ko hu tsɔɔ we jã. Womi nɛ ji Encyclopædia Britannica a de ke: “Tsɔɔmi nɛ ji kaa Mumi Klɔuklɔu ɔ ji Nɔ ko pɔtɛɛ nɛ e ngɛ hiɔwe ɔ . . . je kpo benɛ a pee kpe ko nɛ ji Council of Constantinople ɔ ngɛ jeha 381 ɔ mi. Yesu bɔfo ɔmɛ a gbenɔ se jeha 250 loko a pee kpe nɛ ɔ.