Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?I Gat Wan Man We I Wokem Samting Ya?

Ol Tred Blong Kokias Ya Mussel

Ol Tred Blong Kokias Ya Mussel

OL mussel oli ol kokias blong solwota we oli hang long saed blong sip, ston, no wud. Oli hang nomo long ol tred we oli tintin. Taem oli hang olsem, oli save muvmuv blong faenem kakae blong olgeta mo blong jenisim ples blong olgeta. I luk olsem se tred blong olgeta i no strong, be i naf blong holemtaet olgeta taem wef i muvum olgeta. ?Olsem wanem tred ya i naf blong mekem olsem?

Tingbaot: Tred ya, wan en blong hem i strong be nara en blong hem i sofsof olsem lastik. Ol man blong stadi oli faenemaot se kokias ya mussel i yusum bighaf blong ol samting we oli strong mo smol haf blong ol samting we oli sofsof, blong wokem tred blong hem, mo hemia nao i mekem se tred ya i strong, nating se paoa blong solwota i pusum hem no i pulum hem.

Wan tija we nem blong hem Guy Genin, i talem se oli “sapraes tumas” long samting we oli faenemaot, mo i se: “Mussel ya i waes taem hem i miksim gud ol samting we oli strong mo ol samting we oli sofsof, blong wokem tred blong hem. Samting ya nao i mekem se tred ya i strong.” Ol saentis oli bilif se sipos oli wokem wan samting we i strong olsem tred blong kokias ya, bambae oli save yusum blong fasem ol defdefren samting, olsem ol samting insaed long ol bilding, no long ol sabmarin. Mo ol dokta oli save yusum blong joenem string i gobak long bun, mo blong somap bodi blong man. Herbert Waite we i stap tij long Yunivesiti blong California, i talem se: “Ol samting we oli stap raonabaot long yumi oli save tijim yumi long plante samting.”

?Wanem Tingting Blong Yu? ?Ol tred blong kokias ya mussel oli kamaot olsem nomo, no i gat wan Man we i wokem?