Ol man we oli gat save oli talem se long yia 2030, sipos ol samting oli stap sem mak nomo olsem tede, namba blong ol man we oli ded evri yia from smok bambae i go antap bitim 8 milian. Mo oli talem tu se long en blong ol yia 2000, bambae wan bilian man oli ded from fasin blong smok.

I no ol man we oli smok nomo oli safa. Ol famle blong olgeta tu oli harem nogud mo oli no moa gat mane, mo tu evri yia i gat 600,000 man oli ded from oli smelem smok blong sigaret blong narafala man. Problem ya i kasem olgeta man from we oli spenem plante mane blong pem ol dokta mo meresin.

Ol sik we ol man blong smok oli kasem, i no ol niufala sik we ol dokta oli traehad blong faenem meresin blong hem. Nogat. Ol dokta oli save meresin blong ol sik ya finis. Dr. Margaret Chan, we hem i daerekta blong Wol Helt Ogenaesesen (WHO), i talem se: “Ol man we oli stap smok, olgeta nomo oli mekem se sik i kasem olgeta. Sipos ol gavman mo ol komuniti oli wantem tumas blong stopem sik we i kamaot from smok, oli save stopem.”

Ol man long olgeta ples long wol oli mekem plante samting blong traem winim problem ya. Stat long Ogis 2012, bitim 175 kantri oli agri blong mekem sam samting blong kontrolem fasin blong smok. * Nating se i olsem, problem ya i stap kam antap moa. Evri yia, kampani we i mekem tabak no sigaret i spenem plante bilian dola blong mekem plante toktok blong traem pulum ol man blong oli smok. Speseli ol woman mo ol yangfala we oli laef long ol kantri we i no gat mane. Samting we i stap insaed long tabak no sigaret, we i pulum ol man blong oli wantem smok oltaem, i spolem gud wan bilian man we oli fas finis long fasin ya. Nating sipos ol man ya oli stop blong smok naoia, be namba blong ol man we bambae oli ded from smok, bambae i gohed blong go antap long ol 40 yia we kam.

Ol samting we ol man oli stap soem long televisin mo fasin ya we man i wantem smok oltaem i mekem i had long man blong i stop blong smok. Hemia nao samting we i hapen long Naoko. Hem i stat blong smok taem hem i yangfala. Hem i harem gud from we hem i stap folem samting we ol man long televisin oli talem. Naoko i save se papa mo mama blong hem tufala i ded from kansa long leva, be hem i gohed blong smok, taem hem i stap lukaot long tufala gel blong hem. Hem i talem se: “Mi tingbaot se bambae mi kasem kansa long leva mo mi wari long helt blong tufala pikinini blong mi, be mi no save stop. Mi ting se bambae mi neva stop blong smok.”

Nating se i olsem, Naoko i faenem samting we i givhan long hem blong i lego smok. Hemia stamba samting we i givhan long plante milian man blong sakemaot fasin blong smok. ?Wanem samting ya? Plis yu gohed blong ridim ol save we oli kam biaen.