Marta on Jehoova tunnistaja, kes elab Guatemalas ja õpib kektši keelt, et rääkida seda keelt kõnelevatele inimestele Piiblist. Ühel päeval nägi ta haiglast väljumas ühte meest. Välimuse järgi otsustades arvas Marta, et mees on pärit kektši külast mägises piirkonnas, kus Jehoova tunnistajad harva kuulutustööd teevad. Ta kõnetas meest ning proovis temaga rääkida kektši keeles, nii palju kui oskas.

 Marta pakkus mehele piiblikursust. Mees oli huvitatud, aga ütles, et tal pole selle jaoks raha. Marta selgitas, et Jehoova tunnistajad uurivad inimestega Piiblit tasuta. Samuti ütles ta, et nad võivad teha seda telefoni teel ja kursusest võib osa võtta kogu pere. Mehele see mõte meeldis. Kuna mees oskas rääkida ja lugeda hispaania keelt, andis Marta talle hispaaniakeelse Piibli „Uue maailma tõlke”. Samuti andis ta talle kektšikeelse Piiblit selgitava raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”. Järgmisel nädalal alustasid mees, naine ja nende kaks last Martaga telefoni teel piiblikursust. Nad hakkasid Piiblit uurima kaks korda nädalas. Marta räägib: „Kuna ma kektši keelt väga hästi ei osanud, õppisime hispaania keeles ja mees tõlkis naisele, mida ma rääkisin. Lapsed said hispaania keelest aru.”

 See mees oli kohaliku kiriku pastor. Kõike, mida ta piiblikursusel teada sai, õpetas ta edasi kirikuliikmetele. Neile väga meeldis, mida nad kuulsid, ja nad tahtsid teada, kust on pastori uued teadmised pärit. Ta rääkis neile piiblikursusest ja ajapikku ühines sellega järjest rohkem kirikuliikmeid. Peagi uurisid iga nädal Martaga telefoni teel Piiblit 15 inimest. Et oleks paremini kuulda, panid nad telefoni kõrvale mikrofoni.

 Kui Marta sellest piibliuurimisest kogudusevanematele rääkis, läks üks neist piibliõpilasi vaatama. Ta kutsus neid kuulama ringkonnaülevaataja a kõnet, mis pidi toimuma külas, kuhu jõudmiseks tuli sõita tund aega autoga ja seejärel kõndida kaks tundi jala. Kõnet tuligi kuulama 17 piibliõpilast.

 Mõne aja pärast läksid ringkonnaülevaataja ja mõned teised Jehoova tunnistajad piibliõpilastele neljaks päevaks külla. Hommikuti vaatasid nad saidilt jw.org kektšikeelseid piibliteemalisi videoid ja uurisid brošüüri „Nad täidavad Jehoova tahet”. Õhtuti vaatasid nad Jehoova tunnistajate veebitelevisiooni. Ringkonnaülevaataja aitas leida igale piibliõpilasele oma piibliõpetaja.

 Nende nelja päeva jooksul kuulutasid Jehoova tunnistajad ka lähedalasuvates kektši külades ja kutsusid inimesi erikoosolekule. Kohale tuli 47 huvilist ja kõigile pakuti piiblikursust. 11 perekonda võttiski pakkumise vastu.

 Kogudusevanemad hoolitsesid selle eest, et paar kuud hiljem hakkaksid pastori kodukülas igal nädalavahetusel koosolekud toimuma. Praegu käib koosolekutel umbes 40 inimest. Kõigile tegi rõõmu see, et Jeesuse surma mälestusõhtule tuli 91 inimest.

 Meenutades, kuidas see lugu algas ja arenes, räägib Marta: „Olen Jehoovale tänulik. Mõnikord ma tunnen, et ma ei suuda eriti palju teha. Aga me oleme siiski kui tööriistad Jehoova käes. Tema nägi, mis oli nende külaelanike südames ja tõmbas nad oma rahva juurde. Jehoova armastab neid väga.”