Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Piima möödavool

Piima möödavool

Kas see on kavandatud?

Piima möödavool

▪ Kui oled kunagi näinud lamba, kitse või lehma poegimist, siis oled sa arvatavasti imestanud, kui kiiresti vastsündinud loom jalule tõuseb ja udara leiab, et piima imeda. Kõik imetajad toidavad oma järglasi piimaga. Kuid noorte mäletsejate, nagu lamba- ja kitsetallede ning vasikatega on seotud veel üks imeline nähtus.

Mõtlemisainet. Lehmade neljaosaline magu tagab rohu ja koresööda seedimiseks vajalikud erisugused protsessid. Ent vastsündinud loomad toituvad vaid piimast, milleks pole kõiki neid seedimisprotsesse tarvis. Niisiis avaneb vastsündinud looma maos imemise ajal eriline möödavoolutee, mis võimaldab piimal jõuda otseteed mao viimasesse ossa.

Kui piim leiaks tee mao esimesse ossa vatsa, jääks vasikas hätta, sest vatsa ülesanne on raskestiseeditavat toitu bakteriaalse fermentatsiooni teel lõhustada. Piima fermenteerimisel tekiks gaas, mida vastsündinud loomad ei suuda organismist eemaldada. Ent kui noored mäletsejad joovad kas nisast või pudelist piima, sulgub refleksiivselt sissepääs vatsa.

On tähelepanuväärne, et kui vastsündinud loom vett joob, toimub asi teisiti. Vats vajab bakterite ja mikroobide paljunemiseks rohkesti vett, et olla valmis, kui vasikas hakkab toituma koresöödast. Kui piim suundub otse mao viimasesse ossa, siis vesi läheb seevastu vatsa. Möödavool on vasika maos hämmastaval kombel ainult piima jaoks!

Mida sellest järeldada? Kas piima möödavool tekkis juhuslikult või on hoopis tegemist mõistusliku Looja kätetööga?

[Joonis/pilt lk 13]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Piim voolab vasika mao kolmest esimesest osast mööda

[Joonis]

Möödavoolutee

1 Vats

2 Võrkmik

3 Kiidekas

4 Libedik (mao viimane osa)