Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Millal saab inimelu alguse?

Millal saab inimelu alguse?

Millal saab inimelu alguse?

„MINU bioloogiline ema oli 17 aastat vana ning seitse ja pool kuud rase, kui otsustas füsioloogilise lahuse abil aborti teha,” rääkis Gianna. * Ta lisas: „Mina olengi see inimene, kelle elu ta katkestada üritas. Ma ei surnud, vaid jäin ellu.”

Sellise tunnistuse andis 19-aastane Gianna aastal 1996 USA valitsuskomitee istungil, kus käsitleti aborditeemat. Selleks ajaks, kui Gianna oli olnud juba seitse ja pool kuud emaüsas, olid ta kehaosad selgelt välja arenenud. Küllap tuleb nõustuda, et tegelikult oli ta inimene, sest tema elu inimesena jätkus väljaspool emaüsa.

Kuidas oli aga Giannaga lugu siis, kui ta oli alles viis nädalat vana sentimeetripikkune loode? On tõsi, et tema kehaosad polnud veel täielikult moodustunud, kuid juba oli rajatud alus ta närvisüsteemi, ka aju arenguks. Ta süda lõi kiirusega 80 korda minutis, et veri veresoontes edasi liiguks. Niisiis, kui Gianna oli pärast seitset ja poolt kuud arengut emakas inimene, kas poleks loogiline järeldada, et ta oli ka viienädalaselt inimene, kuigi mitte veel nii arenenud?

Eostamise ime

Loote kõigi kehaosade areng algab eostumisega, kui mehe seemnerakk viljastab naise munaraku. Tänu nüüdistehnoloogiale on teadlased saanud jälgida, millised hämmastavad muutused leiavad aset sellises viljastatud munaraku tuumas. Isa ja ema DNA (desoksüribonukleiinhappe) molekulid ühinevad, loomaks inimelu, mida kunagi varem pole eksisteerinud.

Selles ühesainsas algses rakus käivitub tõeliselt imepärane ehitusprotsess, mille käigus inimene lõplikult välja areneb. „Ehitusprojekti” määravad meie geenid, mis on DNA lõigud. Need juhivad praktiliselt kõike inimese arengu juures, määrates kindlaks tema pikkuse, näojooned, silmade ja juuste värvi ning tuhanded muud erijooned.

Pärast seda, kui algne rakk jagunema hakkab, on kogu geneetilise „plaani” koopia igas uues rakus. On hämmastav, et iga selline rakk on programmeeritud arenema just sellist liiki rakuks nagu vaja. Seeläbi moodustuvad näiteks südamekude, ajurakud, luud, nahk ning ka läbipaistev silmakude. On mõistetav, miks tihtilugu nimetatakse algses rakus sisalduvat ainulaadse uue inimese arengu lähteprogrammi imeks.

„Ajal, mil on olemas vaid üks rakk, on juba täielikult programmeeritud inimese kasv ja areng kogu tema eluks, „ teatas tuntud molekulaarbioloog David Fu-Chi Mark. Ta tõdes: „Ei saa olla enam mingit kahtlust, et iga inimene on täiesti unikaalne kohe oma elu algusest peale, kui ta viljastatakse.”

Kas emakas kasvab omaette inimene?

Juba raseduse algusest peale pole emakas kasvav laps mitte lihtsalt mingi osa ema koest, vaid omaette inimene. Ema organism peab teda võõrkehaks. Ta tõugataks kiiresti ära, kui emakas poleks talle loodud turvakeskkonda. Sellise uue inimelu puhul, mida emast eraldab kaitsev membraan, on tegemist isikuga, kel on unikaalne DNA.

Väidetakse, et kuna naise organism abordib paljud viljastatud munarakud nende hälvete tõttu spontaanselt, miks siis ei võiks arst aborti teha. Ent iseenesliku surma ja tahtliku tapmise vahel on suur vahe. Ühel Lõuna-Ameerika maal sureb 1000 lapsest 71 esimesel eluaastal. Kas tuleks kellelegi mõttesse tappa alla aastast last lihtsalt seepärast, et nii paljud lapsed enneaegselt surevad? Muidugi mitte!

On tähelepanuväärne, et Piibel kirjeldab inimese elu emaüsas. Laulik Taavet kirjutab Jumala kohta: „Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud” (Laul 139:16). Taavet ütleb, et Jumal nägi TEDA, mitte lihtsalt „loodet”, juba eos, osutades seega õigesti, et tema elu sai juba ammu enne sündi alguse eostamise teel. Samuti ütles Taavet Jumala vaimu juhatusel, et eostamisel hakkasid tema organismi osad arenema vastavalt kavale ehk üksikasjalikele ’kirjutatud’ juhenditele, nii et temast sai selline inimene, nagu ta oli.

Hea on panna tähele ka seda, et Piibel ei ütle, nagu eostuks naises mingi koetükk. Piibel teatab hoopis: „Poeglaps on eostunud!” (Iiob 3:3, meie kursiiv). See viitab samuti sellele, et Piibli järgi eksisteerib laps inimesena alates eostumisest. Jah, just siis saab inimelu alguse.

[Allmärkus]

^ lõik 2 Abort füsioloogilise lahusega tähendab lapseootel naise emakasse mürgise soolalahuse süstimist. Beebi neelab lahust, mis üldjuhul surmab ta kahe tunni jooksul. Umbes 24 tunni pärast sünnitab ema surnud või vahel ka alles sureva beebi.

[Pildid lk 6, 7]

Viienädalane inimese loode ei ole pelgalt koetükk – temas on alus kõigi organite arengule täiskasvanud inimeseks

(tegelik suurus)