KEEGI su tuttavatest langeb meelemärkusetult maha. Tema keha kangestub ning pea ja jäsemed hakkavad tõmblema. Kui tead, et sel inimesel on epilepsia, oskad õigesti toimida ja vajadusel abi kutsuda. Vaatame nüüd mõningaid põhitõdesid, sest selle haiguse kohta on liikvel palju väärarusaamu.

Mis on epilepsia? Epilepsia on ajutegevusega seotud tervisehäire. See avaldub lühikestes haigushoogudes, mida nimetatakse epileptilisteks hoogudeks. Üks hoog kestab tavaliselt alla viie minuti. Artikli algul kirjeldatud juhtum on tüüpiline näide suurest ehk generaliseerunud hoost.

Mis põhjustab epileptilisi hooge? Teadlaste arvates on põhjuseks peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Ent nende tekkepõhjused on ebaselged.

Kui epilepsiahaiget tabab haigushoog, siis mida ma peaksin tegema? „Kõrvalseisjad peaksid laskma sel hool rahus kulgeda. Pole vaja teha muud, kui vaadata, et haige endale viga ei teeks ja vabalt hingata saaks,” öeldakse väljaandes „The Encyclopedia of the Brain and Brain Disorders”. Samas lisatakse, et „kiirabi tuleks kutsuda juhul, kui hoog kestab üle viie minuti, kui ühele hoole järgneb kohe teine või kui inimene pole tulnud teadvusele mõne minuti jooksul pärast haigushoo lõppu”.

Mida ma saan haige heaks epilepsiahoo ajal teha? Pane tema pea alla midagi pehmet ja kõrvalda tema lähedusest teravad asjad. Kui krambid lõppevad, keera inimene külje peale, nagu on näha juuresoleval joonisel.

Mida ma võiksin teha, kui haige teadvusele tuleb? Esiteks kinnita talle, et kõik on hästi. Aita tal tõusta ja juhata ta kohta, kus ta saaks pisut puhata. Enamasti on inimesed pärast haigushoogu segaduses ja unised, kuid mõned taastuvad kiiresti ja saavad poolelijäänud tegevust jätkata.

Kas epileptiliste hoogudega kaasnevad alati krambid? Ei. Mõnel inimesel hägustub teadvus vaid hetkeks ja ta ei kuku maha. Sellist hoogu nimetatakse paikseks ehk fokaalseks hooks. Üldjuhul on see lühike ja ilma eriliste järelmõjudeta. Mõnel epileptikul võib aga esineda pikemaajalisi fokaalseid hooge, mis kestavad mitu minutit.  Sel juhul võib haige ringi tammuda, sikutada oma riideid või muidu kummaliselt käituda. Hoo lõppedes võib ta tunda pearinglust.

Milline on epileptiku elu? On mõistetav, et paljud epileptikud tunnevad pidevat kartust selle ees, millal ja kus võib neid tabada järgmine haigushoog. Piinlike olukordade ärahoidmiseks kipuvad nad vältima avalikke kohti.

Kuidas epileptikule toeks olla? Julgusta teda oma tundeid väljendama. Ole hea kuulaja. Küsi temalt, mida sa saaksid haigushoo ajal tema heaks teha. Kuna epilepsiahaige ei saa juhtida autot, võid pakkuda talle küüti või tema eest mõne asja korda ajada.

Kas epileptilisi hooge saab vähendada või isegi ära hoida? On teada, et mõned faktorid, näiteks stress ja magamatus, suurendavad haigushoo esinemise tõenäosust. Seepärast soovitatakse epileptikutel stressi vähendamiseks piisavalt puhata ja olla kehaliselt aktiivne. Abi võib olla ka ravimitest.