KUNA madudel puuduvad jäsemed, siis peab nende nahk olema tugev, et see suudaks pidevale hõõrdumisele vastu pidada. Mõned liigid ronivad mööda krobelist tüve puude otsa, teised kaevuvad liivasse. Mis teeb maonaha nii vastupidavaks?

Mõtteainet. Olenevalt mao liigist võib tema naha paksus ja struktuur olla erinev. Ent kõigi madude nahal on üks ühine joon: selle pealmine kiht on tugevam ja sisemised kihid järk-järgult pehmemad. Miks see on kasulik? „Materjal, mis on pealt jäigem ja seest elastsem, hajutab sellele avaldatava surve suuremale alale,” ütleb bioloog Marie-Christin Klein. Maonaha unikaalne struktuur võimaldab mao kehal maapinnaga piisavalt hästi haarduda, nii et madu saab edasi liikuda. Samal ajal jaotub teravate kivide põhjustatav surve nahale ühtlasemalt, mistõttu nahk saab vähem kahjustada. Kulumiskindlus on elutähtis, sest maod ajavad nahka ainult iga kahe või kolme kuu tagant.

Maonaha sarnased materjalid võivad olla kasulikud meditsiinis, näiteks libisemiskindlate ja väga vastupidavate implantaatide tootmisel. Samuti konveierid, mille ehitamisel on eeskujuks võetud maonahka, vajavad tõenäoliselt vähem selliseid määrdeaineid, mis keskkonda saastavad.

Mida sina arvad? Kas maonahk tekkis evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?