Johannese evangeelium 5:1–47

5  Pärast seda oli juutide püha+ ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.  Jeruusalemmas Lambavärava+ juures on tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsataks ja mida ümbritseb viis sammaskäiku.  Neis lebas suur hulk haigeid, pimedaid, jalust vigaseid ja kuivetunud* jäsemetega inimesi.  ---  Nende seas oli mees, kes oli olnud haige 38 aastat.  Nähes seda meest lamamas ja teades, et ta on juba kaua haige olnud, küsis Jeesus temalt: „Kas sa tahad terveks saada?”+  Haige vastas: „Isand, mul ei ole kedagi, kes aitaks mind tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Kuni mina sinna lähen, astub keegi teine enne mind vette.”  Jeesus ütles talle: „Tõuse üles, võta oma matt ja kõnni!”+  Sedamaid sai mees terveks, võttis oma mati ja kõndis omal jalal. See päev oli hingamispäev.+ 10  Seepärast ütlesid juudid tervendatule: „Täna on hingamispäev ja sa ei tohi matti kanda!”+ 11  Mees aga vastas: „See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: „Võta oma matt ja kõnni.”” 12  Nad küsisid temalt: „Kes sulle ütles: „Võta oma matt ja kõnni”?” 13  Tervendatu aga ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli kadunud rahva sekka. 14  Hiljem kohtas Jeesus teda templis ja ütles talle: „Sa said terveks. Ära tee enam pattu, et sind midagi halvemat ei tabaks.” 15  Mees läks ära ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi. 16  Siis hakkasid juudid Jeesust taga kiusama, sest ta tegi selliseid tegusid hingamispäeval.+ 17  Tema aga ütles neile: „Minu isa teeb tööd seniajani ja minagi töötan lakkamatult.”+ 18  Seepeale hakkasid juudid veel enam otsima võimalust teda tappa, sest nende arvates polnud ta mitte ainult rikkunud hingamispäeva, vaid ka teinud end Jumalaga võrdseks, kuna ta oli nimetanud Jumalat oma isaks.+ 19  Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: Poeg ei saa teha midagi omapead, vaid ta teeb ainult seda, mida ta näeb Isa tegevat.+ Mida Isa teeb, seda teeb ka Poeg samamoodi. 20  Isa on Pojasse kiindunud+ ja näitab talle kõike, mida ta teeb, ja ta laseb tal näha veelgi suuremaid tegusid kui need, et te hämmastuksite.+ 21  Nii nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb nad elavaks,+ nii teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.+ 22  Isa ei mõista kohut mitte kellegi üle, vaid on usaldanud kogu kohtumõistmise Poja hoolde,+ 23  et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, ei austa ka Isa, kes on ta läkitanud.+ 24  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes kuuleb minu sõnu ja usub teda, kes on mu läkitanud, see saab igavese elu.+ Teda ei mõisteta hukka, vaid ta on läinud surmast ellu.+ 25  Ma kinnitan teile ja see on tõsi: tuleb aeg, ja see ongi juba käes, kui surnud kuulevad Jumala poja häält, ja need, kes teda kuulda võtavad, saavad elavaks. 26  Nõnda nagu Isal on vägi anda elu,+ nii on ta ka Pojale andnud väe anda elu.+ 27  Isa on andnud talle ka võimu kohut mõista,+ sest tema on Inimesepoeg.+ 28  Ärge imestage selle üle. Tuleb aeg, kui kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält+ 29  ja tulevad välja: kes tegid head, tõusevad üles, et saada igavene elu; kes tegid halba, tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut*.+ 30  Mina ei saa omapead midagi teha. Ma mõistan kohut selle järgi, mida Isa mulle ütleb. Minu kohtumõistmine on õiglane,+ sest ma ei taha teha oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes on mu läkitanud.+ 31  Kui mina üksinda enda kohta tunnistust annaksin, siis mu tunnistust ei saaks tõena võtta.+ 32  On aga veel keegi, kes minu kohta tunnistust annab, ja ma tean, et see, mida ta minu kohta tunnistab, on tõsi.+ 33  Te saatsite inimesi Johannese juurde ja tema andis tunnistust tõe kohta.+ 34  Mina aga ei vaja inimese tunnistust, vaid ma räägin seda selleks, et te võiksite pääseda. 35  See mees oli lamp, mis põles ja andis valgust, ning vaid lühikest aega oli teil tahtmist tema valguse paistel rõõmsad olla.+ 36  Aga minul on kaalukam tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa mulle on teha andnud, needsamad teod tunnistavad minust, et Isa on mind läkitanud.+ 37  Ja Isa, kes mind läkitas, on ise minu kohta tunnistust andnud.+ Teie ei ole kunagi kuulnud tema häält ega näinud, milline ta välja näeb.+ 38  Tema sõna ei püsi teis, sest te ei usu seda, kelle ta on läkitanud. 39  Te uurite pühakirja,+ sest arvate, et saate selle kaudu igavese elu, ja just pühakiri annab minu kohta tunnistust.+ 40  Ometi ei taha te tulla minu juurde,+ et saada elu. 41  Mina ei otsi austust inimestelt, 42  kuid ma tean, et teis ei ole armastust Jumala vastu. 43  Ma olen tulnud oma isa nimel, aga teie ei võta mind vastu. Kui keegi teine tuleks iseenda nimel, siis tema te võtaksite vastu. 44  Kuidas te võiksitegi uskuda, kui te otsite austust inimestelt,+ aga ei otsi seda austust, mis tuleb ainsalt Jumalalt?+ 45  Ärge arvake, et mina teid Isa ees süüdistan. Teid süüdistab hoopis Mooses,+ kelle peale te loodate. 46  Kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.+ 47  Aga kui te ei usu tema kirjutatut, kuidas te siis võiksite uskuda minu sõnu?”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „halvatud”.
Sõna-sõnalt „kes on teinud head, elu ülestõusmiseks; kes on teinud halba, kohtumõistmise ülestõusmiseks”.

Kommentaarid

paasapüha. Jeesus alustas kuulutustegevust pärast ristimist 29. aasta sügisel. Seega tähistati siin salmis mainitud paasapüha 30. aasta kevadel. (Vt Lu 3:1 kommentaari ja lisa A7.) Nelja evangeeliumi võrdlemine näitab, et Jeesuse maise teenistuse ajal peeti kokku nelja paasapüha. Sellest saab järeldada, et Jeesuse teenistus maa peal kestis kolm ja pool aastat. Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumis räägitakse vaid viimasest paasapühast, mil Jeesus suri. Johannes räägib kolmest paasapühast otsesõnu (Joh 2:13; 6:4; 11:55) ja tõenäoliselt viitab neljandale kui juutide pühale (Joh 5:1). See on hea näide selle kohta, kui oluline on evangeeliumijutustusi võrrelda, et saada Jeesuse elust tervikpilt. (Vt Joh 5:1, 6:4 ja 11:55 kommentaari.)

juutide püha. Johannes ei ütle, mis pühaga on tegu, aga on alust arvata, et tegemist on 31. aasta paasapühaga. Johannese evangeelium on üldjuhul kronoloogiline. Kontekstist nähtub, et see püha toimus peagi pärast seda, kui Jeesus ütles: „Neli kuud veel ja siis tuleb lõikus.” (Joh 4:35.) Kuna lõikusaeg, eelkõige odralõikus, algas paasapüha (14. niisani) paiku, ütles Jeesus need sõnad neli kuud varem kislevikuus (november-detsember). Kuigi kislevi ja niisani vahele jäid templipühitsemispüha ja purim, ei nõudnud Jumala seadus iisraellastelt nendeks pühadeks üles Jeruusalemma minemist. (5Mo 16:16.) Seega, selles salmis mainitud juutide püha, mil Jeesus Jeruusalemma läks, on tõenäoliselt paasapüha. On tõsi, et selle ja järgmise paasapüha (Joh 6:4) vahele jäävad Johannese järgi vaid mõned sündmused, ent nagu näitab lisas A7 olev tabel, kirjutas Johannes Jeesuse teenistuse algusajast kokkuvõtlikult, teistes evangeeliumites on kirjas rohkem sündmusi. Ka see toetab järeldust, et kahe paasapüha vahele, millest üht mainitakse tekstis Joh 2:13 ja teist tekstis Joh 6:4, jäi veel üks paasapüha. (Vt lisa A7 ja Joh 2:13 kommentaari.)

heebrea keeles. Piibli kreekakeelses osas öeldakse, et heebrea keel oli juutide seas kõneldav keel (Joh 19:13, 17, 20; Ap 21:40; 22:2; Ilm 9:11; 16:16), samuti pöördus ülesäratatud Jeesus selles keeles Sauluse poole (Ap 26:14, 15). Tekstis Ap 6:1 räägitakse heebrea keelt kõnelevatest juutidest ja kreeka keelt kõnelevatest juutidest. Ehkki mõned õpetlased arvavad, et neis kohtades oleks pidanud heebrea keele asemel olema aramea keel, on alust arvata, et mõeldi siiski heebrea keelt. Näiteks arst Luukas ütles, et Paulus pöördus Jeruusalemma elanike poole heebrea keeles. Need olid inimesed, kes uurisid iga päev heebrea keeles Moosese seadust. Lisaks on Surnumere kirjarullide seas palju heebreakeelseid pühakirja- ja ka muid tekste, mis näitab, et seda keelt kasutati igapäevaselt. Vähem on arameakeelseid fragmente, mis näitab, et ka seda keelt kasutati. Seega on väga ebatõenäoline, et kui piiblikirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad tegelikult aramea või süüria keelt. (Ap 21:40; 22:2; vrd Ap 26:14.) Piibli heebreakeelses osas on tehtud vahet aramea ja juudi keele vahel. (2Ku 18:26.) Ja kui 1. sajandi juudi ajaloolane Josephus räägib samast piiblijutustusest, eristab ta samuti neid keeli. („Juudi muinsused”, X kd, 1. ptk, lõik 2.) On tõsi, et heebrea ja aramea keeles on sarnaseid sõnu, ja on võimalik, et mõned heebrea sõnad pärinevad aramea keelest. Pole aga põhjust arvata, et kui piibli kreekakeelse osa kirjutajad kirjutasid „heebrea keel”, mõtlesid nad aramea keelt.

Betsataks. See heebrea keelest tulenev nimi tähendab „oliivi(de) koda”. Mõnes käsikirjas on tiigi nimeks Betesda (võimalik tähendus „halastuse koda”) ja ka Betsaida („küti koda; kalapüüdja koda”). Paljud õpetlased eelistavad nime Betsata.

lebas ... haigeid. Arvati, et kui inimene läheb tiiki siis, kui selle vesi liikuma hakkab, saab ta terveks. (Joh 5:7.) Seepärast kogunes tiigi äärde palju haigeid. Piibel ei ütle, nagu oleks Betsata tiigi ääres Jumala ingel imesid teinud. (Vt Joh 5:4 kommentaari.) Küll aga ütleb piibel, et Jeesus tegi selle tiigi ääres ühe mehe terveks. Ja mees sai terveks kohe, ilma et tal oleks olnud vaja vette astuda.

Mõnes käsikirjas on alates 3. salmi lõpust kuni 4. salmi lõpuni lisatud järgmised sõnad: „kes ootasid vee liikumist. 4 Sest aeg-ajalt tuli Issanda ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli.” Need sõnad aga ei esine varajastes ja usaldusväärsetes käsikirjades ning võib järeldada, et neid ei olnud Johannese evangeeliumi algtekstis. (Vt lisa A3.) Mõned piibli kreekakeelse osa tõlked heebrea keelde, mida lisas C4 tähistatakse lühenditega J9, 22, 23, ütlevad „Issanda ingli” asemel „Jehoova ingel”.

Mõnes käsikirjas on alates 3. salmi lõpust kuni 4. salmi lõpuni lisatud järgmised sõnad: „kes ootasid vee liikumist. 4 Sest aeg-ajalt tuli Issanda ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli.” Need sõnad aga ei esine varajastes ja usaldusväärsetes käsikirjades ning võib järeldada, et neid ei olnud Johannese evangeeliumi algtekstis. (Vt lisa A3.) Mõned piibli kreekakeelse osa tõlked heebrea keelde, mida lisas C4 tähistatakse lühenditega J9, 22, 23, ütlevad „Issanda ingli” asemel „Jehoova ingel”.

matt. Võib tõlkida ka „voodi”. Kr krábattos. Piibliaegadel kujutas voodi endast sageli lihtsalt õlgedest või kõrkjatest matti, mida pehmendati teki või mingit laadi madratsiga. Kui voodit ei kasutatud, rulliti see kokku. Selles salmis käib kreeka sõna krábattos tõenäoliselt vaese mehe voodi kohta. Piiblikohas Mr 2:4–12 kasutatakse sama kreeka sõna halvatud mehe kanderaami kohta.

juudid. Johannes kasutab seda sõna mitmes tähenduses ja selle täpne tähendus selgub kontekstist. Selle all võidakse mõelda juudi rahvast, Juudamaa elanikke või Jeruusalemmas või selle lähedal elavaid inimesi. Samuti võidakse sellega mõelda juute, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest ja kes suhtusid vaenulikult Jeesusesse. Selles salmis mõeldakse juutide all ilmselt juudi usujuhte, aga võib-olla laiemalt ka teisi juute, kes pidasid tulihingeliselt traditsioonidest kinni.

Ära tee enam pattu. Need Jeesuse sõnad ei tähenda, et mehe haigus oleks olnud patustamise tagajärg. Mees, kelle Jeesus tervendas, oli olnud 38 aastat haige oma päritud ebatäiuse tõttu. (Joh 5:5–9; vrd Joh 9:1–3.) Nüüd, mil mehele oli osutatud armu ja ta oli terveks saanud, innustas Jeesus teda püsima õigel teel ja vältima tahtlikku patustamist. Muidu võiks selle mehega juhtuda midagi halvemat kui see haigus ehk talle võiks saada osaks lõplik häving. (Heb 10:26, 27.)

hakkasid ... taga kiusama. Vastav kreeka verb on vormis, mis väljendab kestvat tegevust. Juudid, kes hakkasid Jeesust taga kiusama, olid kas usujuhid või teised, kes pidasid väga innukalt kinni Moosese seadusega seotud traditsioonidest.

teinud end Jumalaga võrdseks. Kuigi Jeesus viitas õigustatult Jumalale kui oma isale, ei väitnud ta kunagi end olevat Jumalaga võrdne. (Joh 5:17.) Need olid hoopis juudid, kes ütlesid, et Jeesus püüab ennast Jumalaga võrdseks teha, kui ta Jumalat oma isaks nimetab. Needsamad juudid väitsid sedagi, et Jeesus on rikkunud hingamispäeva käsku, kuid ka selles polnud neil õigus. See selgub Jeesuse sõnadest, mis on kirjas salmides 19–24. Ta ütles: „Poeg ei saa teha midagi omapead.” On ilmselge, et ta ei teinud end Jumalaga võrdseks. (Joh 14:28.)

omapead. Sõna-sõnalt „iseenesest”. Jumala peamise esindajana kuulas Jeesus alati Jehoovat ja rääkis seda, mida Jehoova tal öelda käskis.

Isa on Pojasse kiindunud. Jeesus kirjeldab siin oma lähedast suhet Isaga, mis tal oli juba alates loomistööde algusest. (Õp 8:30.) Johannes kasutab selle suhte kirjeldamiseks kreeka sõna philéo (kiinduma). Selle verbiga kirjeldatakse sageli väga lähedast sidet, mis on tõeliste sõprade vahel, näiteks Jeesuse ja Laatsaruse vahel. (Joh 11:3, 36.) Samuti kirjeldatakse sellega vanemate ja laste vahelisi suhteid. (Mt 10:37.) Selle sõnaga näidatakse, kui kiindunud on Jehoova oma poja järelkäijatesse ja kui soojad tunded on jüngritel Jumala poja vastu. (Joh 16:27.)

tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut. Need, „kes tegid halba” enne, kui nad surid, „tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut”. Viimases fraasis on kreeka sõna krísis, mille täpne tähendus selgub kontekstist. (Vt Joh 5:24 kommentaari.) Paistab, et selles salmis räägitakse kohtumõistmisest neutraalses tähenduses. Ühe leksikoni järgi võib see kreeka sõna tähendada käitumise hoolikat jälgimist. Need, kes „tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut”, on ilmselt samad, keda tekstis Ap 24:15 nimetatakse ülekohtusteks. Jeesus ja tema kaasvalitsejad jälgivad hoolega, mida nad pärast ülesäratamist Jumala kuningriigi alluvuses teevad, ning selle alusel mõistavad igaühe üle kohut. (Lu 22:30; Ro 6:7; Ilm 20:12, 13.) Ainult nende nimed, kes oma varasema eluviisi hülgavad, pannakse kirja eluraamatusse ja nad saavad igavese elu. (Joh 3:36; Ilm 20:15.)

Lase surnutel oma surnud matta. Nagu näitab Lu 9:59 kommentaar, võis Jeesusega rääkiva mehe isa olla põdur või eakas, mitte surnud. Seepärast ütles Jeesus sisuliselt järgmist: „Lase vaimses mõttes surnutel oma surnud matta,” ehk see mees oleks võinud lasta teistel sugulastel oma isa eest hoolitseda, kuni see sureb. Jeesust järgides oleks mehele avanenud tee igavesse ellu ning ta poleks olnud nende seas, kes on Jumala silmis vaimselt surnud. Oma vastusega näitas Jeesus, et vaimselt elus püsimiseks on oluline pidada Jumala kuningriiki oma elus kõige tähtsamaks ning kuulutada seda kõikjal.

surnud. Jeesus ütles, et aeg, kui surnud kuulevad Jumala poja häält, on juba käes. Seega pidas ta surnute all silmas inimesi, kes tol ajal elasid, kuid Aadamalt päritud patu tõttu olid surma mõistetud. (Ro 5:12.) Jumala vaatenurgast pole inimkonnal õigust elule, sest „patt annab palgaks surma”. (Ro 6:23.) Kui inimesed kuulsid Jeesuse sõnu ja tegid nende järgi, läksid nad piltlikult surmast ellu. (Vt Joh 5:24 kommentaari.)

ei mõisteta hukka. Võib tõlkida ka „ei saadeta kohtu alla”. Selles fraasis on kreeka sõna krísis, mille täpne tähendus selgub kontekstist. Näiteks tähendab see kohtumõistmist (Joh 5:22, 27, 29 ja kommentaar), õiglust (Mt 23:23; Lu 11:42), kohut (Mt 5:21). See võib tähendada nii õigeksmõistvat kui ka süüdimõistvat kohtuotsust, aga enamasti mõeldakse piibli kreekakeelses osas just viimast tähendust. Selles salmis on seda kõrvutatud surmaga ning vastandatud elu ja igavese eluga. Seega käib see surmamõistva kohtuotsuse kohta. (2Pe 2:9; 3:7.)

on läinud surmast ellu. Siin kõneleb Jeesus neist, kes on varem olnud vaimses mõttes surnud, kuid kes tema sõnu kuuldes usuvad temasse ja lõpetavad patuteel käimise. (Ef 2:1, 2, 4–6.) Nad lähevad surmast ellu selles mõttes, et usu tõttu Jumalasse on neilt kõrvaldatud surma needus ning nad on saanud igavese elu lootuse. Jeesus rääkis vaimses mõttes surnutest ka siis, kui ta ütles juudi mehele, kes soovis minna koju oma isa matma: „Lase surnutel oma surnud matta.” (Lu 9:60; vt Lu 9:60 ja Joh 5:25 kommentaari.)

on läinud surmast ellu. Siin kõneleb Jeesus neist, kes on varem olnud vaimses mõttes surnud, kuid kes tema sõnu kuuldes usuvad temasse ja lõpetavad patuteel käimise. (Ef 2:1, 2, 4–6.) Nad lähevad surmast ellu selles mõttes, et usu tõttu Jumalasse on neilt kõrvaldatud surma needus ning nad on saanud igavese elu lootuse. Jeesus rääkis vaimses mõttes surnutest ka siis, kui ta ütles juudi mehele, kes soovis minna koju oma isa matma: „Lase surnutel oma surnud matta.” (Lu 9:60; vt Lu 9:60 ja Joh 5:25 kommentaari.)

surnud. Jeesus ütles, et aeg, kui surnud kuulevad Jumala poja häält, on juba käes. Seega pidas ta surnute all silmas inimesi, kes tol ajal elasid, kuid Aadamalt päritud patu tõttu olid surma mõistetud. (Ro 5:12.) Jumala vaatenurgast pole inimkonnal õigust elule, sest „patt annab palgaks surma”. (Ro 6:23.) Kui inimesed kuulsid Jeesuse sõnu ja tegid nende järgi, läksid nad piltlikult surmast ellu. (Vt Joh 5:24 kommentaari.)

ei saa te elu. Võib tõlkida ka „ei ole teie sees elu”. Nii selles salmis kui ka tekstis Joh 5:26 on kreeka keeles väljend, mis sõna-sõnalt tähendab „elu iseendas”. Tekstis Joh 5:26 on seda kasutatud Jeesuse ja Jehoova kohta ja sellega mõeldakse, et neil on vägi anda elu. (Vt Joh 5:26 kommentaari.) Siin salmis kasutab Jeesus seda jüngrite kohta, kuid see ei tähenda, et neilgi on vägi anda elu, vaid et neil on võimalus saada igavene elu. (Joh 6:54.) Võitud kristlastele tähendab see elu taevas surematute vaimolenditena. Maise lootusega kristlastele tähendab see igavest elu maa peal pärast Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõppu, kui nad on läbinud viimase katse. (1Ko 15:52, 53; Ilm 20:5, 7–10.)

vägi anda elu. Sõna-sõnalt „elu iseendas”. Jehoova andis ka Jeesusele väe anda elu. Jeesusel oli vägi anda inimestele võimalus seista puhta südametunnistusega Jumala ees ja saada seega elu. Tal oli ka vägi anda elu tagasi neile, kes olid surnud. Umbes aasta pärast kasutas Jeesus seda fraasi oma jüngrite kohta. (Vt Joh 6:53 kommentaari.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

haudades. Kreeka keeles mnemeíon, mis tähendab „haud, hauakamber; hauamärk; mälestusmärk”. See sõna tuleb verbist mimnéskomai tähendusega „mäletama, meelde tuletama” ning annab mõista, et surnud inimest ei unustata ära. Siin salmis tahetakse öelda, et Jumal peab seda inimest meeles. See teeb tähendusrikkamaks ka Jeesuse kõrval hukatud kurjategija sõnad „Pea mind meeles [verbi mimnéskomai üks vorm], kui sa kuningavõimu saad”. (Lu 23:42.)

sest nad kõik on tema silmis elavad. Võib tõlkida ka „sest nad kõik elavad temale”. Piibel näitab, et elavad, kes pole Jumalaga lepitatud, on tema silmis surnud. (Ef 2:1; 1Ti 5:6.) Samal ajal aga ustavad jumalateenijad, kes surevad, on Jehoova silmis ikka elavad, sest nende surnuist ülesäratamine on täiesti kindel. (Ro 4:16, 17.)

ei mõisteta hukka. Võib tõlkida ka „ei saadeta kohtu alla”. Selles fraasis on kreeka sõna krísis, mille täpne tähendus selgub kontekstist. Näiteks tähendab see kohtumõistmist (Joh 5:22, 27, 29 ja kommentaar), õiglust (Mt 23:23; Lu 11:42), kohut (Mt 5:21). See võib tähendada nii õigeksmõistvat kui ka süüdimõistvat kohtuotsust, aga enamasti mõeldakse piibli kreekakeelses osas just viimast tähendust. Selles salmis on seda kõrvutatud surmaga ning vastandatud elu ja igavese eluga. Seega käib see surmamõistva kohtuotsuse kohta. (2Pe 2:9; 3:7.)

tõusevad üles. Vt Mt 22:23 kommentaari.

tõusevad üles, et saada igavene elu. Need, kes „tõusevad üles, et saada igavene elu”, on need, „kes tegid head” enne, kui nad surid. Jumala eesmärk ustavate inimestega on niivõrd kindel, et „nad kõik on tema silmis elavad”, ehkki nad pole veel üles äratatud. Nende nimed on juba „eluraamatusse kirjutatud”. Seda raamatut on kirja pandud alates „maailma rajamisest”. (Lu 20:38 ja kommentaar; Ilm 17:8; vt ka Flp 4:3.) Nad on ilmselt need samad õiged, kellest on juttu tekstis Ap 24:15. Salmis Ro 6:7 öeldakse: „Sellele, kes on surnud, on patud andeks antud.” Seega on õigete patud tühistatud. Kuid nende head teod ei ole tühistatud. (Heb 6:10.) Muidugi tuleb neil edaspidigi Jumalale ustav olla, et nende nimed eluraamatusse ka jääksid ja nad saaksid lõpuks igavese elu. (Joh 3:36; Ilm 20:12.)

tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut. Need, „kes tegid halba” enne, kui nad surid, „tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut”. Viimases fraasis on kreeka sõna krísis, mille täpne tähendus selgub kontekstist. (Vt Joh 5:24 kommentaari.) Paistab, et selles salmis räägitakse kohtumõistmisest neutraalses tähenduses. Ühe leksikoni järgi võib see kreeka sõna tähendada käitumise hoolikat jälgimist. Need, kes „tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut”, on ilmselt samad, keda tekstis Ap 24:15 nimetatakse ülekohtusteks. Jeesus ja tema kaasvalitsejad jälgivad hoolega, mida nad pärast ülesäratamist Jumala kuningriigi alluvuses teevad, ning selle alusel mõistavad igaühe üle kohut. (Lu 22:30; Ro 6:7; Ilm 20:12, 13.) Ainult nende nimed, kes oma varasema eluviisi hülgavad, pannakse kirja eluraamatusse ja nad saavad igavese elu. (Joh 3:36; Ilm 20:15.)

ülesäratamist. Kr anástasis (ülestõusmine; tõusmine, püsti tõusmine). Seda sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas umbes 40 korda surnuist ülesäratamise tähenduses. (Mt 22:31; Ap 4:2; 24:15; 1Ko 15:12, 13.) Septuagintas kasutatakse samatüvelist verbi tekstis Jes 26:19 fraasis „Sinu surnud ärkavad ellu”, andmaks edasi heebrea verbi tähendusega „elama”. (Vt „Sõnaseletusi”.)

omapead. Sõna-sõnalt „iseenesest”. Jumala peamise esindajana kuulas Jeesus alati Jehoovat ja rääkis seda, mida Jehoova tal öelda käskis.

mida Isa mulle ütleb. Sõna-sõnalt „nagu ma kuulen”. Jeesuse isa Jehoova on kõige kõrgem kohtunik.

veel keegi. St Isa. (Joh 5:34, 37.)

pühakirja. Sageli mõeldakse sellega piibli heebreakeelset osa tervikuna. Juudid, kes uurisid hoolega pühakirja, oleksid võinud kergesti näha, et Jeesus on messias, kui nad oleksid võrrelnud tema elu ja õpetusi pühakirjas ennustatuga. Aga need juudid ei uurinud neid rohkeid ennustusi siiralt. Nad arvasid, et saavad pühakirja kaudu igavese elu, aga keeldusid vastu võtmast Jeesust, kes on pühakirja järgi ainus, kelle kaudu on võimalik saada elu. (5Mo 18:15; Lu 11:52; Joh 7:47, 48.)

ainsalt Jumalalt. Mõnes varajases käsikirjas pole siin sõna „Jumal”, aga see esineb teistes varajastes usaldusväärsetes käsikirjades.

Pildid ja videod

Betsata tiik
Betsata tiik

Ainult Johannese evangeeliumis mainitakse Betsata tiiki, mis asus „Jeruusalemmas Lambavärava juures”. (Joh 5:2.) Ilmselt on tegu sama Lambaväravaga, millest räägitakse piibli heebreakeelses osas ja mis asus Jeruusalemma kirdenurgas. (Neh 3:1, 32; 12:39.) Kuid Johannese mainitud Lambavärav võis olla ehitatud ka hiljem. Templimäest põhjas on arheoloogid leidnud suure tiigi jäänused, mis paistavad olevat Betsata tiigi omad. Väljakaevamistel on leitud kaks süvendit, mis paiknevad 46 × 92 m suurusel alal. Evangeeliumis öeldakse, et tiiki ümbritses viis sammaskäiku, kuhu mahtus suur hulk haigeid ja vigaseid. (Joh 5:2, 3.) Üks sammaskäik eraldas ilmselt tiigi põhja- ja lõunapoolset osa, ülejäänud neli ümbritsesid tiiki.

1. Betsata

2. Templimägi