Isik, kes on abieluvälistes seksuaalsuhetes ja seda eelkõige raha eest. (Sõna „prostituut” kreekakeelne vaste pórne tuleneb sõnajuurest, mis tähendab „müüma”.) Enamasti käib see sõna naissoost isiku kohta (tõlgitud ka „lõbunaine”, „hoor”), kuid piiblis mainitakse ka meesprostituute. Moosese seaduse järgi oli prostitutsioon keelatud ning prostituudi palka ei tohtinud viia annetuseks Jehoova pühamusse. Seevastu paganarahvaste seas oli prostitutsioon templite üheks tuluallikaks. (5Mo 23:17, 18; 1Ku 14:24.) Piiblis kasutatakse seda sõna ka ülekantud tähenduses inimeste, rahvaste või organisatsioonide kohta, kes väidavad end teenivat tõelist Jumalat, kuid tegelikult kummardavad ebajumalaid. Näiteks vääruskusid, mida ühtekokku nimetatakse Suureks Babüloniks, kirjeldatakse Ilmutusraamatus prostituudina, sest need teevad võimu ja ainelise kasu nimel koostööd selle maailma valitsejatega. (1Aj 5:25; Ilm 17:1–5; 18:3.)