Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji Babilon Kpeteŋkpele Lɛ?

Mɛni Ji Babilon Kpeteŋkpele Lɛ?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Babilon Kpeteŋkpele ni awie he yɛ Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ mli lɛ, ji amale jamɔi srɔtoi fɛɛ akɛ kuu ni Nyɔŋmɔ ekpoo amɛ lɛ. a (Kpojiemɔ 14:8; 17:5; 18:21) Eyɛ mli akɛ jamɔi nɛɛ anifeemɔi yɛ srɔto moŋ, shi amɛ fɛɛ amɛtsɔɔ gbɛ ko nɔ kɛ̃ amɛhãa mɛi duɔ gbɛ kɛjɛɔ jamɔ ni akɛhãa anɔkwa Nyɔŋmɔ, ni ji Yehowa lɛ he.—5 Mose 4:35.

Nibii titri ni akɛyɔseɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ

  1.   Babilon kpeteŋkpele lɛ damɔ shi kɛhã nɔ ko. Biblia lɛ wieɔ ehe akɛ “yoo” kɛ “ashawo kpeteŋkpele,” ni yɔɔ gbɛ́i ko ni ji “teemɔŋ sane . . . : ‘Babilon Kpeteŋkpele.’” (Kpojiemɔ 17:1, 3, 5) Akɛ “okadii” tsu nii yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli, no hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ abaamu sane naa akɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ damɔ shi kɛhã nɔ ko, shi jeee yoo diɛŋtsɛ. (Kpojiemɔ 1:1) Kɛfata he lɛ, ‘eta nui babaoo anɔ,’ ni nui lɛ damɔ shi kɛhã “gbɔmɛi kɛ asafokui kɛ jeŋmaji kɛ wiemɔi.” (Kpojiemɔ 17:1, 15) Yoo ni ji gbɔmɔ nyɛɛɛ afee nakai.

  2.   Babilon Kpeteŋkpele lɛ damɔ shi kɛhã jeŋ fɛɛ gbɛjianɔtoo. Atsɛɔ lɛ “maŋ kpeteŋkpele ni yeɔ shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ anɔ lɛ.” (Kpojiemɔ 17:18) No hewɔ lɛ, eyɛ hewalɛ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ.

  3.   Babilon Kpeteŋkpele lɛ ji jamɔ gbɛjianɔtoo, ejeee maŋkwramɔ loo jarayeli gbɛjianɔtoo ko. Ale Blema Babilon akɛ maŋ ni jamɔi fa yɛ mli, amɛtsuɔ tsofã ni amɛkɛ amɛhe woɔ ‘ŋkunyaayelii’ hu amli. (Yesaia 47:1, 12, 13; Yeremia 50:1, 2, 38) Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi kɛ amɛhe woɔ amale jamɔi ni teɔ shi woɔ Yehowa, ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ mli yɛ jɛmɛ. (1 Mose 10:8, 9; 11:2-4, 8) Babilon maŋtsɛmɛi lɛ woɔ amɛhe nɔ yɛ Yehowa kɛ ejamɔ lɛ nɔ. (Yesaia 14:4, 13, 14; Daniel 5:2-4, 23) Kɛfata he lɛ, ale Babilon Kpeteŋkpele lɛ kɛ emumɔi atsɛmɔ nifeemɔi lɛ waa. Enɛɛmɛi hãa efeɔ jamɔ gbɛjianɔtoo.—Kpojiemɔ 18:23.

     Babilon Kpeteŋkpele lɛ nyɛŋ afee maŋkwramɔ gbɛjianɔtoo, ejaakɛ be ni akpãtã ehiɛ lɛ, “shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ” ye ehe awerɛho. (Kpojiemɔ 17:1, 2; 18:9) Enyɛŋ efee jarayeli gbɛjianɔtoo hu, ejaakɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esoro lɛ yɛ “shikpɔŋ lɛ nɔ jarayelɔi lɛ” ahe.—Kpojiemɔ 18:11, 15.

  4. Babilonbii a-Maŋtsɛ Nabonido kɛ nyɔŋmɔi etɛ Sin, Ishtar kɛ Shamash ni efee ekome lɛ he mfoniri ni akpɛ́ yɛ tɛ nɔ

      Babilon Kpeteŋkpele lɛ nifeemɔi tsɔɔ akɛ eji amale jamɔ. Amale jamɔ yeee ebuaaa mɛi koni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa, ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ehãa mɛi jáa nyɔŋmɔi krokomɛi. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ jamɔ ni feɔ nakai lɛ miibɔ mumɔŋ ajwamaŋ. (3 Mose 20:6; 2 Mose 34:15, 16) Hemɔkɛyelii tamɔ Trinitisusuma ni gbooo, kɛ nifeemɔi komɛi tamɔ amaga jamɔ jɛ blema Babilon, ni ŋmɛnɛ lɛ, hemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi nɛɛ ehe shi waa yɛ amale jamɔi amli. Jamɔi nɛɛ sumɔɔ je lɛ, ni amɛkɛ je lɛ nifeemɔi woɔ amɛjamɔ lɛ mli. Biblia lɛ tsɛ nifeemɔ ni etsɔɔɔ anɔkwayeli nɛɛ akɛ mumɔŋ gbalafitemɔ.—Yakobo 4:4.

     Nii babaoo ni amale jamɔ yɔɔ kɛ bɔ ni ekɛshwaa lɛ, hãa wɔnaa akɛ nɔ ni Biblia lɛ wie yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ he akɛ “ewo atade afaseo kɛ etsuru fɔɔ, ni akɛ shika tsuru kɛ tɛi ni jara wa kɛ adiagbai ewula lɛ” lɛ kɔɔ amale jamɔ he. (Kpojiemɔ 17:4) Babilon Kpeteŋkpele lɛ ji “nihiinii fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ,” loo tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni akɛgbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ lɛ fɛɛ ajɛɛhe. (Kpojiemɔ 17:5) Amale jamɔ mli bii ji “gbɔmɛi kɛ asafokui kɛ jeŋmaji kɛ wiemɔi” ni fiɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ sɛɛ lɛ.—Kpojiemɔ 17:15.

 Babilon Kpeteŋkpele lɛ ji mɔ ni hã agbe “mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.” (Kpojiemɔ 18:24) Yinɔsane mli fɛɛ lɛ, amale jamɔ ehã mɛi kɛ amɛhe ewo tai kɛ atuatsemɔi amli, ni etsɔɔɔ mɛi anɔkwale ni kɔɔ Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ he. (1 Yohane 4:8) Enɛ ehã ashwie lá shi waa diɛŋtsɛ. Enɛ hewɔ ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ “aje emli,” ni amɛtsi amɛhe kɛje amale jamɔ he lɛ.—Kpojiemɔ 18:4; 2 Korintobii 6:14-​17.