Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji Kitãi Nyɔŋma Ni Nyɔŋmɔ Kɛhã Lɛ?

Mɛni Ji Kitãi Nyɔŋma Ni Nyɔŋmɔ Kɛhã Lɛ?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Kitãi Nyɔŋma lɛ ji mlai ni Nyɔŋmɔ kɛhã blema Israel maŋ lɛ. Atsɛɔ mlai nɛɛ hu akɛ Wiemɔi Nyɔŋma lɛ, ni eji Hebri wiemɔ ni ji ʽaseʹreth had·deva·rimʹ lɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi. Wiemɔ nɛɛ je kpo shii etɛ yɛ Tora lɛ, ni ji Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ woji enumɔ lɛ mli. (2 Mose 34:28; 5 Mose 4:13; 10:4) Yɛ Greek mli lɛ, akɛ wiemɔ ni ji deʹka (nyɔŋma) loʹgous (wiemɔi) lɛ tsu nii ahã wiemɔ nɛɛ, ni no mli aná blɔfo wiemɔ ni ji “Decalogue” lɛ kɛjɛ.

 Nyɔŋmɔ ŋma Kitãi Nyɔŋma lɛ yɛ tɛi tɛtrɛbii enyɔ anɔ ni ekɛhã egbalɔ Mose yɛ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ. (2 Mose 24:12-18) Obaana Kitãi Nyɔŋma lɛ yɛ 2 Mose 20:1-17 kɛ 5 Mose 5:6-21.

 Kitãi Nyɔŋma lɛ

  1.   Já Yehowa Nyɔŋmɔ kome pɛ.—2 Mose 20:3.

  2.   Kaajá amaga.—2 Mose 20:4-6.

  3.   Okɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ akatsu nii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ.—2 Mose 20:7.

  4.   Nyɛyea Hejɔɔmɔ Gbi lɛ.—2 Mose 20:8-​11.

  5.   Okɛ woo ahã ofɔlɔi.—2 Mose 20:12.

  6.   Kaagbe gbɔmɔ.—2 Mose 20:13.

  7.   Kaafite gbãla.—2 Mose 20:14.

  8.   Kaaju.—2 Mose 20:15.

  9.   Kaaye amale odase.—2 Mose 20:16.

  10.   Ohiɛ akakɔ̃ nii anɔ.—2 Mose 20:17.

 Mɛni hewɔ esoro bɔ ni mɛi toɔ Kitãi Nyɔŋma lɛ naa amɛhãa lɛ?

 Biblia lɛ etoko kitãi lɛ anaa yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ. Esoro bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ susuɔ akɛ esa akɛ ato naa ahã. Bɔ ni eyɔɔ yɛ ŋwɛigbɛ lɛ ji bɔ ni afɔɔ naa too. Shi mɛi komɛi toɔ naa yɛ gbɛ kroko nɔ. Hei ni bei pii lɛ srɔto lɛ baa yɛ ji, klɛŋklɛŋ nɔ lɛ, nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛ naagbee nɔ lɛ. a

 Mɛɛ yiŋtoo hewɔ akɛ Kitãi Nyɔŋma lɛ hã?

 Kitãi Nyɔŋma lɛ fata Mose Mla lɛ he. Kitãi ni fa fe 600 yɛ Mose Mla lɛ mli, ni eji kpaŋmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ blema Israel maŋ lɛ fee. (2 Mose 34:27) Nyɔŋmɔ wo Israelbii lɛ shi akɛ, kɛ́ amɛye Mose Mla lɛ nɔ lɛ, nibii baaya lɛ jogbaŋŋ ahã amɛ. (5 Mose 28:1-14) Kɛ̃lɛ, yiŋtoo titri hewɔ ni akɛ Mla lɛ hã ji, koni eye ebua Israelbii lɛ ni amɛyɔse Mesia loo Kristo ni awo ehe shi lɛ.—Galatiabii 3:24.

 Ani esa akɛ Kristofoi aye Kitai Nyɔŋma lɛ nɔ?

 Dabi. Mɛi pɔtɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛ e-Mla lɛ, ni Kitãi Nyɔŋma lɛ fata he lɛ hã ji blema Israel maŋ lɛ. (5 Mose 5:2, 3; Lala 147:19, 20) Kristofoi bɛ Mose Mla lɛ shishi, ni ‘ajie Yudafoi Kristofoi lɛ po kɛje Mla lɛ shishi.’ (Romabii 7:6) b Akɛ “Kristo lɛ mla lɛ,” ni nibii fɛɛ ni Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛfee lɛ fata he lɛ, baye Mose Mla lɛ najiaŋ.—Galatiabii 6:2; Mateo 28:19, 20.

 Ani Kitãi Nyɔŋma lɛ he yɛ sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ?

 Hɛɛ. Akɛni Kitãi Nyɔŋma lɛ hãa wɔnaa bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ nii ahe ehãa hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkase lɛ wɔbaaná he sɛɛ babaoo. (2 Timoteo 3:16, 17) Kitãi Nyɔŋma lɛ damɔ shishitoo mlai ni be hoŋ kɔkɔɔkɔ ni abaanyɛ akɛ he afɔ̃ nɔ lɛ anɔ. (Lala 111:7, 8) Anɔkwa, tsɔɔmɔi ni yɔɔ Biblia ni mɛi fɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli lɛ, damɔ shishitoo mlai nɛɛ anɔ.—Kwɛmɔ “ Kitãi Nyɔŋma lɛ ahe shishitoo mlai ni yɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli” lɛ.

 Yesu tsɔɔ akɛ Mose Mla muu lɛ fɛɛ, ni Kitãi Nyɔŋma lɛ fata he lɛ damɔ kitãi titri enyɔ anɔ. Ewie akɛ: “‘Suɔmɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu fɛɛ kɛ osusuma muu fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu fɛɛ.’ Enɛ ji klɛŋklɛŋ kitã, kɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ tamɔ no, ni no ji: ‘Suɔmɔ onyɛmi gbɔmɔ tamɔ bo diɛŋtsɛ ohe.’ Kitãi enyɔ nɛɛ nɔ Mla muu lɛ fɛɛ . . . tsotsoro.” (Mateo 22:34-40) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ akpaaa Kristofoi agbɛ akɛ amɛye Mose Mla lɛ nɔ moŋ, shi afã amɛ akɛ amɛsumɔ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi.—Yohane 13:34; 1 Yohane 4:20, 21.

  Kitãi Nyɔŋma lɛ ahe shishitoo mlai ni yɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli

Shishitoo Mla

He Ni Ejieɔ Kpo Yɛ, Yɛ Kpaŋmɔ Hee Lɛ Mli

Já Yehowa Nyɔŋmɔ kome pɛ

Kpojiemɔ 22:8, 9

Kaajá amaga

1 Korintobii 10:14

Okɛ woo ahã Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ

Mateo 6:9

Já Nyɔŋmɔ be fɛɛ be

Hebribii 10:24, 25

Okɛ woo ahã ofɔlɔi

Efesobii 6:1, 2

Kaagbe gbɔmɔ

1 Yohane 3:15

Kaafite gbãla

Hebribii 13:4

Kaaju

Efesobii 4:28

Kaaye amale odase

Efesobii 4:25

Ohiɛ akakɔ̃ nii anɔ

Luka 12:15

a Yɛ Yudafoi lɛ aniŋmaa mli lɛ, “2 Mose 20:2 lɛ ji klɛŋklɛŋ ‘wiemɔ’ lɛ, ni abuɔ kuku 3-6 lɛ ekome; no ji enyɔ nɔ.” (The Jewish Encyclopedia) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Katolikbii lɛ buɔ 2 Mose yitso 20, kuku 1-6 lɛ akɛ kitã kome. No hewɔ lɛ, mla ni Nyɔŋmɔ wo akɛ akahiɛ egbɛ́i lɛ mli yɛ gbɛ ni esaaa nɔ lɛ bafeɔ kitã ni ji enyɔ nɔ. Bɔ ni afee ni amɛná kitãi lɛ ayibɔ lɛ, amɛjaa naagbee kitã ni kɛɔ akɛ mɔ ko hiɛ akakɔ̃ enyɛmi ŋa kɛ enibii anɔ lɛ mli akɛ mlai srɔtoi enyɔ.

b Romabii 7:7 lɛ kɛ naagbee kitã ni yɔɔ Kitãi Nyɔŋma lɛ mli lɛ fee “Mla lɛ” he nɔkwɛmɔnɔ, ni no hãa wɔnaa akɛ Kitãi Nyɔŋma lɛ fata Mose Mla lɛ he.