Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji Kristo Baa Lɛ?

Mɛni Ji Kristo Baa Lɛ?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Saji babaoo yɛ Biblia lɛ mli ni hãa wɔnaa akɛ be ko baashɛ ni Kristo baaba ni ebakojo gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. a Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mateo 25:31-33 lɛ kɛɔ akɛ:

 “Kɛ́ gbɔmɔ Bi lɛ [Yesu Kristo] ba yɛ enunyam lɛ mli ni ŋwɛibɔfoi lɛ fɛɛ fata ehe lɛ, ebaata enunyam maŋtsɛ sɛi lɛ nɔ. Abaabua jeŋmaji lɛ fɛɛ naa yɛ ehiɛ, ni ebaatsetsee mɛi kɛje mɛi krokomɛi ahe taakɛ tookwɛlɔ tseɔ gwantɛŋi kɛjeɔ abotiai ahe lɛ. Ni ekɛ gwantɛŋi lɛ baadamɔ eninejurɔ nɔ, shi abotiai lɛ ekɛ amɛ baadamɔ ebɛku nɔ.”

 Kojomɔ be nɛɛ fata “amanehulu kpeteŋkpele” ni anako enɔ dã yɛ adesai ayinɔsane mli lɛ he. Nakai amanehulu lɛ naagbee mli ni Harmagedon ta lɛ baaba. (Mateo 24:21; Kpojiemɔ 16:16) Kristo henyɛlɔi lɛ, ni ji mɛi ni ewie amɛhe akɛ abotiai yɛ abɛbua lɛ mli lɛ, “baaná toigbalamɔ ni ji naanɔ hiɛkpatamɔ.” (2 Tesalonikabii 1:9; Kpojiemɔ 19:11, 15) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, etsuji anɔkwafoi lɛ, ni ji gwantɛŋi lɛ, baaná “naanɔ wala.”—Mateo 25:46.

Mɛɛ be Kristo baaba?

 Yesu kɛɛ akɛ: “Nakai gbi lɛ kɛ nakai ŋmɛlɛtswaa lɛ, mɔ ko mɔ ko leee.” (Mateo 24:36, 42; 25:13) Kɛ̃lɛ, etsɔɔ “okadi” ko ni baahã ana faŋŋ akɛ ebaa be lɛ ebɛŋkɛ.—Mateo 24:3, 7-14; Luka 21:10, 11.

Ani Kristo baaba kɛ mumɔ gbɔmɔtso loo heloo gbɔmɔtso?

 Akɛni atee Yesu shi akɛ mumɔŋ gbɔmɔ hewɔ lɛ, ebaaba akɛ mumɔŋ gbɔmɔ, jeee heloo gbɔmɔ. (1 Korintobii 15:45; 1 Petro 3:18) No hewɔ lɛ, dani Yesu baagbo lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Eshwɛ fioo ni je lɛ enaŋ mi dɔŋŋ.”—Yohane 14:19.

Susumɔi ni ejaaa ni mɛi hiɛ yɛ Kristo baa lɛ he

 Susumɔ ni ejaaa: Akɛni Biblia lɛ kɛɛ gbɔmɛi baana Yesu “akɛ eeba yɛ ŋwɛi atatui lɛ anɔ” hewɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔbaana lɛ kɛ wɔhiɛŋmɛi.—Mateo 24:30.

 Anɔkwale: Be babaoo lɛ, Biblia lɛ kɛ atatu toɔ nɔ ko ni hiŋmɛi enaaa he. (3 Mose 16:2; 4 Mose 11:25; 5 Mose 33:26) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ Mose akɛ: “Mibaba oŋɔɔ yɛ atatu kpii mli.” (2 Mose 19:9) Mose kɛ ehiŋmɛi diɛŋtsɛ enaaa Nyɔŋmɔ. Nakai nɔŋŋ Kristo hu ‘baaba yɛ atatui anɔ,’ ni tsɔɔ akɛ mɛi kɛ amɛhiŋmɛi enaŋ lɛ, moŋ lɛ amɛbaayɔse akɛ eba.

 Susumɔ ni ejaaa: Esa akɛ anu wiemɔ ni ji “hiŋmɛi fɛɛ hiŋmɛi baana lɛ,” ni akɛtsu nii yɛ Kpojiemɔ 1:7 lɛ, be ni awieɔ Kristo baa lɛ he lɛ shishi akɛ akɛ hiŋmɛi baana lɛ.

 Anɔkwale: Bei komɛi lɛ, Greek wiemɔi kɛhã “hiŋmɛi” kɛ “naa” ni akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ nɔ ko yɔsemɔ, loo nɔ ko sɛɛ kɔmɔ moŋ fe hiŋmɛi diɛŋtsɛ ni akɛmiina nɔ ko. b (Mateo 13:15; Luka 19:42; Romabii 15:21; Efesobii 1:​18) Biblia lɛ kɛɔ akɛ Yesu ní atee lɛ shi lɛ ‘hiɔ la ni anyɛŋ abɛŋkɛ mli, ni gbɔmɔ ko nyɛŋ lɛ ena.’ (1 Timoteo 6:​16) No hewɔ lɛ, “hiŋmɛi fɛɛ hiŋmɛi baana lɛ” kɛ shishinumɔ akɛ mɛi fɛɛ baayɔse akɛ Yesu ji mɔ ni tsuɔ Nyɔŋmɔ kojomɔ he nii lɛ.​—Mateo 24:30.

a Eyɛ mli akɛ mɛi babaoo kɛ Blɔfo wiemɔ ni ji “second coming” loo “second advent,” ni shishi tsɔɔ akɛ Kritso baaba shikpɔŋ nɔ ekoŋŋ lɛ, tsuɔ nii kɛkɔɔ Kristo baa lɛ he moŋ, shi nakai wiemɔi lɛ bɛ Biblia lɛ mli.

b Kwɛmɔ The New Thayer’s Greek-English Lexicon of the New Testament (1981), baafa 451 kɛ 470.