1 Mose 1:1-31

  • Abɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ (1, 2)

  • Akɛ gbii ekpaa saa shikpɔŋ lɛ nɔ (3-31)

    • Gbi 1: la; jetsɛremɔ kɛ jenamɔ (3-5)

    • Gbi 2: ŋwɛi (6-8)

    • Gbi 3: shikpɔŋ gbiŋ kɛ kwɛ̃ɛ nii (9-13)

    • Gbi 4: kanei ni yɔɔ ŋwɛi (14-19)

    • Gbi 5: loi kɛ loofɔji (20-23)

    • Gbi 6: shikpɔŋ lɛ nɔ kooloi kɛ gbɔmɛi (24-31)

1  Shishijee lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi* kɛ shikpɔŋ lɛ.+  No mli lɛ, shikpɔŋ lɛ kã shi efolo ni nɔ ko nɔ ko bɛ nɔ, ni duŋ ha nui babaoo+ lɛ ahiɛ, ni Nyɔŋmɔ hewalɛ+ lɛ miitsu nii* yɛ nui lɛ ahiɛ.+  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “La aba.” Kɛkɛ ni la ba.+  No sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ na akɛ la lɛ hi, ni Nyɔŋmɔ hã esoro la lɛ yɛ duŋ lɛ he.  Nyɔŋmɔ tsɛ la lɛ Jetsɛremɔ, shi duŋ lɛ, etsɛ lɛ Jenamɔ.+ Ni je na ni je tsɛre, klɛŋklɛŋ gbi.  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Kɔɔyɔɔ+ aba nui lɛ ateŋ koni egbála nui lɛ kɛ nui lɛ amli.”+  Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ hã kɔɔyɔɔ lɛ ba koni ekɛgbála nui lɛ amli, koni nui lɛ eko ahi kɔɔyɔɔ lɛ shishi ni eko hu ahi kɔɔyɔɔ lɛ yiteŋ.+ Ni eba lɛ nakai.  Nyɔŋmɔ tsɛ kɔɔyɔɔ ni ba nui lɛ ateŋ lɛ Ŋwɛi. Ni je na ni je tsɛre, gbi ni ji enyɔ.  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Nui ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ abua amɛhe naa yɛ he kome koni aná shikpɔŋ gbiŋ.”+ Ni eba lɛ nakai. 10  Nyɔŋmɔ tsɛ he ni egbi lɛ akɛ Shikpɔŋ,+ shi etsɛ nui ni ebua amɛhe naa lɛ akɛ Ŋshɔ.*+ Ni Nyɔŋmɔ na akɛ ehi.+ 11  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Jwɛi* kɛ kwɛ̃ɛ nii ni woɔ wui kɛ tsei ni woɔ yibii ni wui yɔɔ amɛmli akwɛ̃ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi.” Ni eba lɛ nakai. 12  Kɛkɛ ni jwɛi* kɛ kwɛ̃ɛ nii ni woɔ wui+ kɛ tsei ni woɔ yibii ni wui yɔɔ amɛmli lɛ bɔi kwɛ̃ɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi. Ni Nyɔŋmɔ na akɛ ehi. 13  Ni je na ni je tsɛre, gbi ni ji etɛ. 14  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Kanei*+ aje yɛ ŋwɛi koni amɛgbála jetsɛremɔ kɛ jenamɔ mli,+ koni akɛkadi bei kɛ gbii kɛ afii.+ 15  Kanei ni yɔɔ ŋwɛi nɛɛ baakpɛ́ shikpɔŋ lɛ nɔ.” Ni eba lɛ nakai. 16  Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ hã kanei wuji enyɔ lɛ je, nɔ ni da lɛ baaye jetsɛremɔ nɔ,+ ni bibioo lɛ baaye jenamɔ nɔ, ni ehã ŋulamii lɛ hu je.+ 17  Nyɔŋmɔ kɛ kanei nɛɛ wo ŋwɛi koni amɛkpɛ́ shikpɔŋ lɛ nɔ 18  ní agbɛnɛ hu, amɛye jetsɛremɔ kɛ jenamɔ nɔ, koni esoro la lɛ yɛ duŋ lɛ he.+ Ni Nyɔŋmɔ na akɛ ehi. 19  Ni je na ni je tsɛre, gbi ni ji ejwɛ. 20  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Bɔɔ nii* ni hiɛ kamɔ ayi nui lɛ amli obɔbɔ, ni bɔɔ nii ni filikiɔ hu afiliki yɛ kɔɔyɔɔ lɛ mli yɛ ŋwɛi.”*+ 21  Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ bɔ nu mli bɔɔ nii wuji lɛ, kɛ bɔɔ nii* fɛɛ ni hiɛ kamɔ ni tsiɔ amɛhe ní yi fa babaoo yɛ nui lɛ amli lɛ, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi, kɛ bɔɔ nii ni yɔɔ fiji ni filikiɔ lɛ, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi. Ni Nyɔŋmɔ na akɛ ehi. 22  Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛ ekɛɛ: “Nyɛfɔa ní nyɛyi afaa ni nyɛyia ŋshɔ lɛ mli obɔ,+ ni bɔɔ nii ni filikiɔ lɛ hu ayi afa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” 23  Ni je na ni je tsɛre, gbi ni ji enumɔ. 24  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Bɔɔ nii* ni hiɛ kamɔ, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi, shĩa kooloi kɛ kooloi ni wamɔɔ* kɛ ŋa mli kooloi, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi,+ aba shikpɔŋ lɛ nɔ.” Ni eba lɛ nakai. 25  Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ bɔ ŋa mli kooloi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi, kɛ shĩa kooloi lɛ, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi, kɛ kooloi fɛɛ ni wamɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, eko fɛɛ eko kɛ ehenɔi. Ni Nyɔŋmɔ na akɛ ehi. 26  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Hã+ wɔbɔ gbɔmɔ tamɔ bɔ ni wɔyɔɔ lɛ,+ tamɔ wɔhenɔ,+ ni amɛye ŋshɔŋ loi kɛ bɔɔ nii ni filikiɔ yɛ ŋwɛi kɛ shĩa kooloi kɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ kɛ kooloi fɛɛ ni wamɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ.”+ 27  Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ lɛ tamɔ bɔ ni eyɔɔ lɛ, bɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ nakai ebɔ lɛ; nuu kɛ yoo ebɔ amɛ.+ 28  Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ jɔɔ amɛ, ni Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfɔa ní nyɛyi afaa, ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ+ ni nyɛkwɛa nɔ,+ ni nyɛyea loi ni yɔɔ ŋshɔ lɛ mli kɛ bɔɔ nii ni filikiɔ yɛ ŋwɛi kɛ kooloi fɛɛ ni yɔɔ wala mli* ni tsiɔ amɛhe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ.”+ 29  Ni Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Naa, mikɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ kwɛ̃ɛ nii ni woɔ wui, kɛ tsei fɛɛ ni woɔ yibii ni wui yɔɔ amɛmli lɛ ehã nyɛ. Nomɛi afee nyɛniyenii.+ 30  Ni ŋa mli kooloi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ bɔɔ nii fɛɛ ni filikiɔ yɛ ŋwɛi kɛ kooloo fɛɛ kooloo ni yɔɔ wala mli* ni tsiɔ ehe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mikɛ baa ŋmɔŋ fɛɛ baa ŋmɔŋ ehã amɛ akɛ amɛniyenii.”+ Ni eba lɛ nakai. 31  No sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kwɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efee lɛ, ni naa! ehi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.+ Ni je na ni je tsɛre, gbi ni ji ekpaa.

Shishigbɛ Niŋmaa

Ni ji, ŋwɛiniiaŋ fɛɛ, ni hulu kɛ nyɔɔŋtsere kɛ ŋulamii kɛ nibii krokomɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fata he.
Loo “Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ miiya eeba.”
Wiemɔ ni ji “Ŋshɔ” ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ kɔɔ ŋshɔ diɛŋtsɛ kɛ kpaakpoi kɛ fai ahe.
Ni ji, gras.
Ni ji, gras.
Ni ji, hulu kɛ nyɔɔŋtsere kɛ ŋulamii.
Loo “susumai.”
Hebri sht. ŋm., “afiliki yɛ shikpɔŋ lɛ yiteŋ yɛ kɔɔyɔɔ lɛ mli yɛ ŋwɛi.”
Loo “susumai.”
Loo “susumai.”
Loo “kooloi ni tsiɔ amɛhe,” eeenyɛ efee akɛ ekɔɔ onufui kɛ odaakɛlɛoi kɛ amɛhenɔi, kɛ kooloi krokomɛi ni fataaa kooloi akui ni atsĩ amɛtã yɛ kuku lɛ mli lɛ ahe lɛ ahe.
Hebri sht. ŋm., “kɛ bɔɔ nii fɛɛ ni hiɛ kamɔ.”
Loo “kɛ susuma fɛɛ susuma ni hiɛ kã.”