Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nibii Ni Haa Miishɛɛ Hiɔ Weku Mli

Béi Saamɔ

Béi Saamɔ

Nuu lɛ kɛɛ akɛ: “Beni wɔbote gbalashihilɛ mli sɛɛ lɛ, mi kɛ miŋa Sarah * yahi mifɔlɔi lɛ ashĩa mli. Gbi ko lɛ, minyɛmi nuu fioo lɛ hemɔ ni ekɛnyiɛɔ lɛ kpa mi fai koni mikɛ wɔkar lɛ ayajie lɛ yɛ eshĩa. Mikpɛlɛ, ni mikɛ mibi nuu bibioo lɛ fata mihe kɛtee. Shi beni miku misɛɛ miba shĩa lɛ, Sarah mli efu waa. Wɔbɔi sane naataamɔ, kɛkɛ ni etsɛ mi akɛ yei asɛɛnyiɛlɔ yɛ miwekumɛi lɛ ahiɛ. Mitsui ba ni mi hu mikɛɛkɛɛ lɛ nibii, ni no ha emlifu lɛ naa bawa waa.”

Yoo lɛ kɛɛ akɛ: “Nakai beaŋ lɛ wɔbi nuu lɛ naaa hewalɛ kwraa, ni wɔbɛ shika hu. No hewɔ lɛ, beni Fernando kɛ enyɛmi nuu lɛ hemɔ lɛ kɛ wɔbi nuu lɛ bote kar lɛ mli ni amɛshi lɛ, eha mimli fu waa yɛ nibii babaoo ahewɔ. Beni eba shĩa lɛ, miha ele bɔ ni minuɔ he mihaa. Wɔbé waa ni wɔkɛɛkɛɛ wɔhe nibii. Sɛɛ mli lɛ edɔ mi waa akɛ wɔfee nakai.”

KƐ́ WU ko kɛ eŋa bé lɛ, ani no tsɔɔ akɛ amɛsumɔɔɔ amɛhe dɔŋŋ? Dabi! Fernando kɛ Sarah ni wɔtsi amɛtã kɛtsɔ hiɛ lɛ sumɔɔ amɛhe waa diɛŋtsɛ. Kɛlɛ, yɛ gbalashihilɛi ni yeɔ omanye jogbaŋŋ lɛ amli po lɛ, yɛ be kɛ beaŋ lɛ béi nyɛɔ ebaa.

Mɛni kɛ béi nɛɛ baa, ni mɛni obaanyɛ ofee kɛtsĩ béi nɛɛ anaa koni amɛkafite ogbalashihilɛ lɛ? Akɛni Nyɔŋmɔ ji mɔ ni to gbalashihilɛ shishi hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔpɛi nɔ ni e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ kɛɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ mli wɔkwɛ.—1 Mose 2:21, 22; 2 Timoteo 3:16, 17.

Nú Nɔ ni Kɛ Naagbai lɛ Baa lɛ Ashishi

Gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo sumɔɔ ni amɛkɛ amɛhe aye yɛ suɔmɔ kɛ mlihilɛ mli. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ “mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” (Romabii 3:23) No hewɔ lɛ, kɛ́ gbeekpãmɔ eyabaaa lɛ, ekolɛ ebaawa akɛ aaaye henumɔi anɔ. Ni kɛ́ naataamɔ te shi lɛ, ekolɛ ebaawa waa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaakwa sui gbohii tamɔ bolɔmɔ kɛ wiemɔi ni esaaa. (Romabii 7:21; Efesobii 4:31) Mɛɛ nibii krokomɛi baanyɛ ekɛ naagbai aba?

Bei pii lɛ, esoro bɔ ni wu ko wieɔ nibii ahe yɛ bɔ ni eŋa wieɔ enɔ lɛ he. Michiko kɛɛ akɛ: “Beni wɔbote gbalashihilɛ mli nɔŋŋ lɛ, mikpa shi mina akɛ esoro bɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ susuɔ nii ahe ehaa. Misumɔɔ akɛ mawie nɔ ni ba kɛ agbɛnɛ nɔ̃ hewɔ ni eba kɛ bɔ ni fee ni eba lɛ he. Etamɔ nɔ ni miwu sumɔɔ akɛ ele bɔ ni sane lɛ yagbenaa eha pɛ kɛkɛ.”

Jeee Michiko pɛ yɔɔ naagba ni tamɔ enɛ. Yɛ gbalashihilɛi babaoo amli lɛ, ekolɛ hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome baasumɔ ni awie naagba ko ni eba lɛ he fitsofitso, yɛ be mli ni mɔ kroko lɛ nyaaa naataamɔ he, ni no hewɔ lɛ ebaasumɔ ni afo sane lɛ sɛɛ. Bei komɛi lɛ, babaoo ni hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome yaa nɔ ewieɔ sane lɛ he trilii lɛ, babaoo ni mɔ kroko lɛ hu bɔɔ mɔdɛŋ akɛ efo sane lɛ sɛɛ. Ani oyɔse akɛ nɔ ko ni tamɔ nakai miiya nɔ yɛ ogbalashihilɛ mli? Ani etamɔ nɔ ni nyɛteŋ mɔ kome sumɔɔ ni awie nii ahe fitsofitso, yɛ be mli ni mɔ kroko lɛ sumɔɔɔ lɛ nakai?

Nɔ kroko hu ni esa akɛ asusu he ji akɛ weku mli ni mɔ aŋkro ko jɛ lɛ baanyɛ aná esusumɔ nɔ hewalɛ yɛ bɔ ni esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ amɛhe agba sane aha lɛ he. Justin ni bote gbalashihilɛ mli afii enumɔ nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mijɛ weku ko ni sumɔɔɔ amɛhe sane mli, no hewɔ lɛ ewa kɛha mi akɛ mawie mihenumɔi ahe yɛ faŋŋ mli. Enɛ gbáa miŋa naa waa. Ejɛ weku ko ni kɛ amɛsusumɔi eteee mli, ni no hewɔ lɛ ewaaa kɛhaaa lɛ akɛ eeeha male bɔ ni enuɔ nii ahe ehaa.”

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Nyɛbɔ Mɔdɛŋ ni Nyɛtsu Naagbai Ahe Nii Lɛ?

Niiamlipɛilɔi eyɔse akɛ jeee shii abɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛɔ akɛ amɛsumɔɔ amɛhe lɛ ji nɔ ni tsɔɔ akɛ miishɛɛ yɛ amɛgbalashihilɛ lɛ mli. Ni asaŋ jeee bɔlɛnamɔ mli gbeekpãmɔ kɛ shika babaoo ni hefatalɔi lɛ yɔɔ lɛ ji nibii titri ni haa miishɛɛ hiɔ gbalashihilɛ mli. Yɛ no najiaŋ, nɔ titri ni tsɔɔ akɛ gbalashihilɛ ko baaye omanye ji bɔ ni wu lɛ kɛ ŋa lɛ tsuɔ naagbai ni teɔ shi yɛ amɛteŋ lɛ ahe nii amɛhaa lɛ.

Kɛfata he lɛ, Yesu kɛɛ akɛ kɛ́ mɛi bote gbalashihilɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ ji mɔ ni ŋɔ amɛ etsa shi jeee gbɔmɔ. (Mateo 19:4-6) No hewɔ lɛ, gbalashihilɛ kpakpa woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛji wu lɛ kpoo akɛ ebaajie suɔmɔ kɛ mɔ hesusumɔ kpo etsɔɔ eŋa lɛ, ekolɛ no haŋ Yehowa Nyɔŋmɔ abo esɔlemɔi atoi. (1 Petro 3:7) Kɛji ŋa ko ebuuu ewu lɛ, no tsɔɔ akɛ ebuuu Yehowa, mɔ ni wó wu lɛ akɛ weku lɛ yitso lɛ.—1 Korintobii 11:3.

Nibii ni Haa Ayeɔ Omanye—Okɛ Wiemɔi ni Yeɔ Awui Akatsu Nii

Ekɔɔɔ he eko bɔ ni owieɔ ohaa loo weku mli ni ojɛ lɛ, wiemɔi komɛi yɛ ni yeɔ awui ni esaaa akɛ okɛtsuɔ nii kɛji akɛ oosumɔ ni okɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii kɛsaa béi jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Bi ohe saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

‘Ani miwuɔ mishiɔ henumɔ ni tsirɛɔ mi koni mafee nɔ ko kɛto najiaŋ lɛ?’

Abɛbua ko ni nilee yɔɔ mli kɛɔ akɛ: “Kɛ́ omia gugɔ lɛ, lá aaaje, ni kɛ́ omia mlifu lɛ, béi aaajɛ mli.” (Abɛi 30:33) Mɛni wiemɔi nɛɛ tsɔɔ? Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ. Kɛji aatsɔɔ susumɔi srɔtoi yɛ bɔ ni abaatsu weku lɛ shika he gbɛjianɔtoo he nii aha (“tamɔ nifilimɔ ni abaakutɔ mli”) lɛ he lɛ, ebaanyɛ ebatsɔ wiemɔi ni awieɔ ashiɔ mɔ kroko lɛ (“tamɔ akɛ, osusuuu nii ahe kɛyaaa shɔŋŋ”) yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ ohefatalɔ ‘mia ogugɔ’ kɛtsɔ ohe guɔ ni eeegbe nɔ lɛ, ekolɛ bo hu obaasumɔ ni ‘omia’ egugɔ kɛdãi lɛ sɛɛ. Shi kɛlɛ, nii ni afeɔ atoɔ najiaŋ lɛ teeɔ mlifu shi ni ehaa shishinumɔ fioo ni eyabaaa lɛ mli woɔ wu.

Biblia ŋmalɔ Yakobo bɔ kɔkɔ akɛ: “Naa, la bibioo hu, nyɛkwɛa koo bɔ sɔŋŋ ni eshãa! Ni lilɛi lɛ hu, la ni.” (Yakobo 3:5, 6) Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nyɛɛɛ amɛkudɔ amɛlilɛi lɛ, gbeekpãmɔ fioo ni eyabaaa lɛ baanyɛ atso tamɔ la kɛbatsɔ béi ni naa wa. Ni suɔmɔ nyɛŋ ahi gbalashihilɛi ni daa nɛɛ akɛ henumɔi ni naa wa tamɔ nɛkɛ taa saji anaa yɛ mli lɛ mli.

Yɛ nɔ najiaŋ ni obaafee nɔ ko kɛto najiaŋ lɛ, ani obaanyɛ okase Yesu, mɔ ni beni ajɛɔ lɛ lɛ “ejɛɛɛ mɔ ko etooo najiaŋ” lɛ? (1 Petro 2:23) Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ otsɔ nɔ ofo béi ni eba lɛ sɛɛ ji, ni oyɔse akɛ susumɔ ni ohefatalɔ lɛ hiɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ni ja, ni asaŋ okpa fai yɛ nɔ ni ofee ní kɛ béi lɛ ba lɛ he.

KAA ENƐ OKWƐ: Bei kroko kɛ́ naataamɔ te shi lɛ, bi ohe akɛ: ‘Kɛ́ mikpɛlɛ mihefatalɔ lɛ susumɔi anɔ lɛ, ani ebaafite nɔ ko? Mɛni mifee ni no ha naagba nɛɛ ba? Mɛni tsĩɔ minaa akɛ mikakpa mitɔmɔi lɛ ahe fai?’

‘Ani mikɛ hiɛdɔɔ susuuu mihefatalɔ lɛ henumɔi ahe?’

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fãa wɔ akɛ: “Nyɛ fɛɛ nyɛhiɛa jwɛŋmɔ kome, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe.” (1 Petro 3:8) Susumɔ yiŋtoi enyɔ ahewɔ ni ekolɛ onyɛŋ otsu ŋaawoo nɛɛ he nii lɛ he okwɛ. Amɛteŋ ekome ji akɛ, ekolɛ oleee nɔ ni yɔɔ ohefatalɔ lɛ jwɛŋmɔ mli, loo onuuu ehenumɔi lɛ ashishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji sane ko eha ohefatalɔ lɛ ehao waa fe bo lɛ, ekolɛ obaakɛɛ lɛ akɛ, “Oofee nɔ ko tsɔ.” Ekolɛ yiŋtoo hewɔ ni okɛɛ nakai lɛ ji koni okɛjaje ohefatalɔ lɛ jwɛŋmɔ yɛ naagba lɛ he. Shi kɛlɛ, mɛi fioo ko pɛ yɔɔ ni wiemɔi ni tamɔ enɛ baanyɛ ashɛje amɛmii. Esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi fɛɛ ale akɛ mɛi ni amɛsumɔɔ lɛ nuɔ amɛ shishi ni amɛnuɔ he hu amɛhaa amɛ.

Kɛ́ mɔ ko wóɔ ehe nɔ fe nine lɛ, no hu baanyɛ aha ebu ehefatalɔ lɛ henumɔi kɛ susumɔi akɛ amɛhe ehiaaa. Mɔ ni wóɔ ehe nɔ lɛ baa mɛi krokomɛi ashi be fɛɛ be ni ebɔɔ mɔdɛŋ ni eha amɛna akɛ enɔ kwɔ fe amɛ. Ekolɛ ebaafee enɛ kɛtsɔ heguɔgbee gbɛi ni ekɛbaatsɛ mɛi loo ni ekɛ mɛi baato mɛi krokomɛi ahe yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Farisifoi kɛ woloŋmalɔi ni hi shi yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ ahe okwɛ. Kɛ́ mɔ ko—ekolɛ Farisifonyo nɔŋŋ po—tsɔɔ esusumɔ ní kɛ henɔwolɔi nɛɛ anɔ̃ lɛ kpãaa gbee lɛ, amɛkɛ gbɛi ni esaaa tsɛɔ mɔ lɛ, ni amɛgbeɔ ehe guɔ hu. (Yohane 7:45-52) Esoro Yesu kwraa yɛ henɔwolɔi nɛɛ ahe. Kɛ́ mɛi tsɔɔ amɛsusumɔ yɛ sane ko he lɛ, enuɔ he ehaa amɛ.—Mateo 20:29-34; Marko 5:25-34.

Susumɔ bɔ ni ofeɔ onii ohaa kɛ́ ohefatalɔ lɛ tsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ sane ko he lɛ he okwɛ. Ani owiemɔi, ogbee, kɛ bɔ ni ofeɔ ohiɛ ohaa lɛ tsɔɔ akɛ onuɔ he ohaa ohefatalɔ lɛ? Aloo okɛ oyaiyeli shɛɔ ohefatalɔ lɛ susumɔi ofɔ̃ɔ?

KAA ENƐ OKWƐ: Yɛ otsii ni baaba lɛ amli lɛ, kadimɔ bɔ ni okɛ ohefatalɔ lɛ wieɔ ohaa. Kɛji ona akɛ obuuu esusumɔi loo oyeɔ ehe fɛo kɛtsɔɔ akɛ esusumɔi ahe bɛ sɛɛnamɔ lɛ, kpa lɛ fai amrɔ nɔŋŋ.

‘Ani mifɔɔ sanenaamuu akɛ mihefatalɔ lɛ susuɔ lɛ pɛ ehe?’

“Ani yaka Hiob sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ? Ani jeee afãbaŋ ofo owo ekɛ ewe kɛ nɔ fɛɛ nɔ ní eyɔɔ lɛ he kɛkpe?” (Hiob 1:9, 10) Satan tsɔ wiemɔi nɛɛ anɔ etswa yiŋtoo hewɔ ni Hiob sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ mpoa.

Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi eyakwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, amɛbaanyɛ amɛná su ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ohafatalɔ fee nɔ ko kpakpa eha bo lɛ, ani onáa susumɔ lɛ akɛ nɔ ko ni etaoɔ yɛ odɛŋ lɛ hewɔ efee nakai loo akɛ ekɛ nɔ ko miitee bo? Kɛji ohefatalɔ lɛ tɔ̃ lɛ, ani obuɔ etɔmɔ nɛɛ akɛ no maa nɔ mi akɛ efóɔ lɛ pɛ enɔ́ mli ni esusuuu mɔ he? Ani amrɔ nɔŋŋ lɛ okaiɔ tɔmɔi ni tamɔ nakai ni etɔ̃ be ko ni eho lɛ ni okpɛɔ oyiŋ akɛ ohiɛ kpaŋ tɔmɔ nɛɛ hu nɔ kɔkɔɔkɔ?

KAA ENƐ OKWƐ: Ŋmalamɔ nibii ni sa yijiemɔ ni ohefatalɔ lɛ efee eha bo kɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni ekolɛ efee nibii nɛɛ oshwie shi.

Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Suɔmɔ . . . eniŋŋ efɔŋ he.” (1 Korintobii 13:4, 5) Mɔ ni yɔɔ anɔkwa suɔmɔ lɛ yɔseɔ akɛ adesai ni yeee emuu ji wɔ. No hewɔ lɛ, eniŋŋ efɔŋ he. Paulo wie hu akɛ suɔmɔ ‘heɔ nii fɛɛ eyeɔ.’ (1 Korintobii 13:7) Jeee akɛ suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ heɔ nɔ fɛɛ nɔ eyeɔ kɛkɛ, shi moŋ efee klalo akɛ ebaaná hekɛnɔfɔɔ yɛ mɛi krokomɛi amli. Ejeee nɔ ni heee mɔ eyeee, loo eyiŋ efeee lɛ enyɔnyɔɔnyɔ yɛ mɔ he. Suɔmɔ ni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔjie lɛ kpo lɛ ji nɔ ni efee klalo akɛ ekɛ sane baake, ni eesumɔ ni mɛi krokomɛi anu he akɛ amɛ hu amɛsusumɔi ja. (Lala 86:5; Efesobii 4:32) Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi jie suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ, amɛgbalashihilɛ lɛ baafee nɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli waa diɛŋtsɛ.

BI OHE AKƐ . . .

  • Mɛɛ tɔmɔi gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni wɔtsĩ amɛ tã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ tɔ̃?

  • Te mafee tɛŋŋ ni mi hu mikatɔ̃ tɔmɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ migbalashihilɛ lɛ mli?

  • Te otii ni awie he yɛ sane nɛɛ mli lɛ ateŋ nɔ ni ebiɔ ni matsu he nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ?

^ kk. 3 Atsake gbɛi lɛ.