Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jeŋ ko ni Anáŋ Mɔ He Jwɛŋmɔ ni Ejaaa yɛ Mli—Mɛɛ Be?

Jeŋ ko ni Anáŋ Mɔ He Jwɛŋmɔ ni Ejaaa yɛ Mli—Mɛɛ Be?

“MIYƐ hiɛnɔkamɔ ko.” Yɛ August 28, afi 1963 ni ji afii 50 ni eho nɛɛ lɛ, Amerikanyo Martin Luther King, Jr. ni eji kuu ko ni sumɔɔɔ ni ashishiuɔ mɛi lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ wie nɛkɛ sane nɛɛ beni ehaa ewiemɔ ni ehe gbɛi waa lɛ. King tĩ nɛkɛ sane ni náa mɔ jwɛŋmɔ nɔ hewalɛ waa nɛɛ mli shii abɔ kɛtsɔɔ ehiɛnɔkamɔ akɛ, be ko baaba ni mɛi baahi shi ni anáŋ amɛhe jwɛŋmɔ ni ejaaa yɛ amɛhewolonɔ su hewɔ. Eyɛ mli akɛ mɛi ni ewie ehiɛnɔkamɔ nɛɛ he etsɔɔ amɛ lɛ jɛ United States moŋ, shi mɛi ni jɛ maji babaoo anɔ ekpɛlɛ nɔ̃ tuuntu ni ewiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ nɔ.

Martin Luther King, Jr., ni miiha wiemɔ ni kɔɔ niiamlijiemɔ he

King wiemɔ lɛ sɛɛ nyɔji etɛ, yɛ November 20, afi 1963 lɛ, maji ni fa fe 100 kpɛlɛ yiŋ ko ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ Kuu lɛ kpɛ akɛ akwa hewolonɔ su mlijiemɔ henɔi fɛɛ lɛ nɔ. Afii nyɔŋmai komɛi ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, akpɛlɛ yiŋkpɛi komɛi ni kɔɔ enɛ he lɛ anɔ yɛ je lɛŋ hei babaoo. Mɔdɛŋ ni atee nɔ abɔ nɛɛ haa wɔbiɔ akɛ, Mɛni ejɛ mli kɛba?

Yɛ March 21, afi 2012 lɛ, Jeŋmaji Ekomefeemɔ Kuu lɛ Sɛinɔtalɔ Ban Ki-moon wie akɛ: “Aba gbeekpamɔi srɔtoi, ni ato gbɛjianɔi srɔtoi—asaŋ aŋmala nibii pii hu ni abaasusu he—koni akɛtsĩ hewolonɔ su mlijiemɔ, jakumaŋ ko nɔ bii ni anyaŋeɔ, kɛ gbeyei ni asheɔ jakumaŋ krokomɛi anɔ bii, kɛ sui gbohii krokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ anaa, loo ni akɛku naa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, hewolonɔ su mlijiemɔ kã he eeya nɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ, ni enɛ eha mɛi akpekpei abɔ miina nɔ.”

Yɛ shikpɔji po ni abɔ mɔdɛŋ akɛ abaaku hewolonɔ su mlijiemɔ kɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa henɔi srɔtoi ni anáa lɛ naa lɛ anɔ lɛ, sane ni ayaa nɔ abiɔ ji akɛ: Ani hiɛyaa nɛɛ eha mɛi ejie sui gbohii ni ehe shi waa nɛɛ yɛ amɛtsuiiaŋ, aloo kponɔgbɛ kɛkɛ ni anaaa yɛ? Mɛi komɛi susuɔ akɛ, kɛ́ hiɛyaa nɛɛ etsu nɔ ko aahu lɛ, ekuɔ niiamlijiemɔ naa, shi ehaaa akwa jwɛŋmɔ ni ejaaa ni anáa yɛ mɛi ahe lɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ ji akɛ, kɛ́ mɔ ko jie niiaŋ lɛ, ejeɔ kpo faŋŋ ni anyɛɔ agbalaa etoi yɛ mla naa, shi jwɛŋmɔ ni ejaaa ni anáa yɛ mɔ he lɛ kɔɔ mɔ susumɔi kɛ ehenumɔi ahe, ni ewa akɛ abaana koni atsu he nii.

No hewɔ lɛ, kɛ́ aatao ni ajie mɔ he jwɛŋmɔ ni ejaaa ni mɛi yɔɔ lɛ, esa akɛ abɔ mɔdɛŋ aye abua amɛ koni amɛtsake amɛsusumɔi kɛ henumɔi ni amɛyɔɔ yɛ gbɔmɛi akuu ko he lɛ, shi jeee ni abaaye abua amɛ koni amɛkwa niiamlijiemɔ kɛkɛ. Ani abaanyɛ atsu enɛ he nii lɛɛlɛŋ? Kɛ́ nakai lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ? Wɔbaapɛi mɛi komɛi ashihilɛ mli kɛná nɔmimaa akɛ mɛi baanyɛ amɛtsake amɛsusumɔi kɛ henumɔi, ni ákɛ nɔ ko yɛ ni baanyɛ aye abua amɛ koni amɛnyɛ amɛfee enɛ.

BIBLIA LƐ YE EBUA AMƐ NI AMƐKPA MƐI AHE JWƐŊMƆ NI EJAAA NAMƆ

“Minuɔ he akɛ miye mihe kwraa kɛjɛ su fɔŋ ni yeɔ mɔ nyɔŋ nɛɛ he.”—Linda

Linda: Afɔ mi yɛ South Africa. Mibu South Africabii fɛɛ ni jeee blɔfomɛi lɛ akɛ amɛbaashi, amɛleee woloŋ, ni amɛyeee anɔkwa, ni ákɛ amɛji tsuji kɛkɛ kɛha blɔfomɛi lɛ. Enɛ ha miná amɛhe jwɛŋmɔ ni ejaaa, shi miyɔseee. Shi nakai su lɛ bɔi tsakemɔ beni mibɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ. Mikase akɛ “Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ,” ni nɔ ni he hiaa lɛ titri ji mɔ tsui, shi jeee mɔ hewolonɔ su loo emaŋ nɔ wiemɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35; Abɛi 17:3) Sane ni yɔɔ Filipibii 2:3 lɛ ye ebua mi ni mina akɛ, kɛ́ mina mɔ fɛɛ mɔ akɛ enɔ kwɔ fe mi lɛ, no lɛ, manyɛ makwa mɛi ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa ni mináa lɛ. Biblia mli shishitoo mlai tamɔ enɛ ni mihiɔ shi yɛ naa lɛ eye ebua mi, ni ehaa mináa mɛi krokomɛi ahe miishɛɛ ekɔɔɔ he eko amɛhewolonɔ su. Amrɔ nɛɛ minuɔ he akɛ miye mihe kwraa kɛjɛ su fɔŋ ni yeɔ mɔ nyɔŋ nɛɛ he.

“Mibana bɔ ni Nyɔŋmɔ naa mɛi ehaa.”—Michael

 Michael: Mida yɛ he ko ni blɔfomɛi ni ji Australiabii titri yɔɔ jɛmɛ, ni mibaná Asiabii ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa kwraa, titri lɛ, mɛi ni jɛ China lɛ. No mli lɛ, kɛ́ miikudɔ tsɔne ni mina mɔ ko ni tamɔ Asianyo lɛ, mibaa glase lɛ shi, ni mibolɔɔ mijɛɔ lɛ kɛ wiemɔi tamɔ “Bo Asianyo, yaa omaŋ!” Sɛɛ mli beni mibɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, mibana bɔ ni Nyɔŋmɔ naa mɛi ehaa. Ekɔɔɔ he eko he ni mɔ ko jɛ loo bɔ ni anaa lɛ ahaa lɛ, Nyɔŋmɔ sumɔɔ lɛ. Suɔmɔ nɛɛ ta mitsuiŋ waa, ni no ha mikɛ suɔmɔ baye hetsɛ̃ ni miyɔɔ kɛha Asiabii lɛ najiaŋ. Efee mi naakpɛɛ waa akɛ minyɛ mifee tsakemɔ kple ni tamɔ nɛkɛ. Amrɔ nɛɛ mináa he miishɛɛ waa akɛ minyɛɔ mikɛ mɛi ni jɛ maji srɔtoi kɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ bɔɔ. Enɛ etsake misusumɔi yɛ shihilɛ he kwraa, ni eha miná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.

‘Mitsake mijwɛŋmɔ ni misaa mi kɛ amɛteŋ.’—Sandra

Sandra: Minyɛ jɛ Umunede yɛ Delta State ni yɔɔ Nigeria lɛ. Shi, mitsɛ sɛɛ jɛ Edo State ni amɛwieɔ Esan wiemɔ. Srɔtofeemɔ nɛɛ hewɔ lɛ, mitsɛ wekumɛi lɛ baná minyɛ he jwɛŋmɔ ni ejaaa kwraa, ni amɛhiɛ mli aahu kɛyashi gbi ni egbo. Enɛ hewɔ lɛ, mikã mihe kitã akɛ, mikɛ mɔ ko ni wieɔ Esan wiemɔ lɛ efeŋ nɔ ko kwraa, ni ákɛ mikɛ mɔ ko ni jɛ Edo State lɛ hu boteŋ gbalashihilɛ mli kɔkɔɔkɔ. Shi beni mibɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, susumɔ ni mihiɛ lɛ bɔi tsakemɔ. Akɛni Biblia lɛ kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ hiɛaŋ, ni ekpɛlɛɔ mɛi fɛɛ ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ anɔ lɛ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ni esa akɛ mihe atsɛ̃ mɛi yɛ he ni amɛjɛ loo wiemɔ ni amɛwieɔ lɛ hewɔ? Mitsake mijwɛŋmɔ ni misaa mikɛ mitsɛ wekumɛi lɛ teŋ. Biblia mli shishitoo mlai ni mikɛtsu nii lɛ eha miná miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ. Kɛfata he lɛ, eye ebua mi ni minyɛɔ mikɛ mɛi krokomɛi yeɔ jogbaŋŋ ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni amɛjɛ, amɛhewolonɔ su, amɛwiemɔ, loo amɛjakumaŋ. Ni ole nuu ni mi kɛ bote gbalashihilɛ mli? Ejɛ Edo State ni ewieɔ Esan wiemɔ lɛ!

Mɛni hewɔ Biblia lɛ enyɛ eye ebua mɛi nɛɛ kɛ mɛi krokomɛi hu ni amɛnyɛ amɛye hetsɛ̃ kɛ jwɛŋmɔ ni ejaaa ni anáa yɛ mɛi ahe ni ehe shi yɛ amɛtsuiiaŋ lɛ nɔ lɛ? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ. Eyɛ hewalɛ ni ekɛtsakeɔ bɔ ni mɔ ko susuɔ mɛi ahe ehaa kɛ bɔ ni enuɔ he ehaa mɛi lɛ. Kɛfata he lɛ, Biblia  lɛ tsɔɔ nɔ kroko ni he baahia koni anyɛ afo jwɛŋmɔ ni ejaaa ni anáa yɛ mɛi ahe lɛ fɛɛ sɛɛ.

NYƆŊMƆ MAŊTSƐYELI LƐ BAAFO JWƐŊMƆ NI EJAAA NI ANÁA YƐ MƐI AHE LƐ FƐƐ SƐƐ

Biblia mli nilee baanyɛ aye abua koni aba henumɔi gbohii ni ehe shi waa yɛ tsuiŋ lɛ ashi loo ajie yɛ shihilɛ mli kwraa moŋ, shi nibii enyɔ komɛi hu yɛ ni esa akɛ atsu he nii dani abaanyɛ afo mɔ he jwɛŋmɔ ni ejaaa ni anáa lɛ sɛɛ kwraa yɛ shihilɛ mli. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji esha kɛ emuu ni ayeee. Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ: “Mɔ ko mɔ ko bɛ ní efeee esha.” (1 Maŋtsɛmɛi 8:46) No hewɔ lɛ, yɛ wɔmɔdɛŋbɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔwu wɔshi mligbɛ esha ni bɔfo Paulo wu eshi lɛ nɔŋŋ, mɔ ni ŋma akɛ: “Mi ní misumɔɔ akɛ mafee nɔ ni hi lɛ, efɔŋ moŋ kpɛtɛ mihe” lɛ. (Romabii 7:21) No tsɔɔ akɛ, yɛ be kɛ beaŋ lɛ, “jwɛŋmɔi fɔji” baaku sɛɛ aná wɔtsui ni yeee emuu lɛ nɔ hewalɛ, ni enɛ baanyɛ aha wɔná mɛi ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa.—Marko 7:21.

Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Satan Abonsam baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ. Biblia lɛ wieɔ ehe akɛ eji “gbɔmɔgbelɔ” ni ekɛɔ hu akɛ ‘eshishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ.’ (Yohane 8:44; Kpojiemɔ 12:9) No haa wɔnaa nɔ hewɔ ni su gbonyo nɛɛ ehe shi waa lɛ, kɛ nɔ hewɔ ni mɛi ni hiɛ su nɛɛ sumɔɔɔ akɛ amɛtsakeɔ lɛ; kɛfata he lɛ, wɔnaa nɔ hewɔ hu ni adesai nyɛɛɛ afee niiamlijiemɔ, mɛi ashishibulemɔ, hewolonɔ su mlijiemɔi srɔtoi fɛɛ, kɛ jamɔi kɛ kui ateŋ bei ni yaa nɔ lɛ ahe nɔ ko kwraa lɛ.

No hewɔ lɛ, dani abaanyɛ afo mɛi ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa ni anáa lɛ sɛɛ kwraa lɛ, ja ajie esha, emuu ni ayeee, kɛ hewalɛ ni Satan Abonsam ená yɛ adesai anɔ lɛ kɛjɛ shihilɛ mli. Biblia lɛ haa wɔnaa akɛ, nakai pɛpɛɛpɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baafee.

Yesu Kristo tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛsɔle amɛha Nyɔŋmɔ kɛ wiemɔi nɛɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:10) Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ abaatsɔ afo jalɛsane ni ayeee fɛɛ—ni bei kɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa ni anáa srɔtoi fɛɛ fata he—lɛ sɛɛ kwraa.

Kɛ́ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ babɔi shikpɔŋ lɛ nɔ yeli lɛ, ‘abaafimɔ’ Satan loo abaatsĩ enaa kwraa koni “ekashishiu jeŋmaji lɛ dɔŋŋ.” (Kpojiemɔ 20:2, 3) No beaŋ ni abaaná adesai akuu loo “shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ.” *2 Petro 3:13.

Abaaha adesai ni baahi shi yɛ nakai jalɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ aye emuu, ni amɛbaaye amɛhe kwraa kɛjɛ esha he. (Romabii 8:21) Ákɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishibii lɛ, “amɛfeŋ efɔŋ ni amɛfiteŋ nii.” Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee.” (Yesaia 11:9) No beaŋ lɛ, adesai fɛɛ baakase Yehowa gbɛ́i lɛ kɛ esui kpakpai lɛ. Enɛ baaha mɛi ahe jwɛŋmɔ ni ejaaa ni anáa lɛ fɛɛ sɛɛ afo kwraa, “ejaakɛ Nyɔŋmɔ kpaaa gbɔmɛi amli.”—Romabii 2:11.

^ kk. 17 Kɛ́ ootao ole Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ́ nɔ ni etsɛŋ ni ebaatsu lɛ he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitsei 3, 8, kɛ 9 lɛ.