Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO NYƆŊMA KƐ ENUMƆ

Jamɔ ni Nyɔŋmɔ Kpɛlɛɔ Nɔ

Jamɔ ni Nyɔŋmɔ Kpɛlɛɔ Nɔ
  • Ani jamɔi fɛɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ?

  • Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔyoo anɔkwa jamɔ lɛ?

  • Namɛi ji Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ŋmɛnɛ?

1. Kɛ wɔjá Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, te wɔbaaná he sɛɛ wɔha tɛŋŋ?

YEHOWA NYƆŊMƆ susuɔ wɔhe waa ni eesumɔ ni wɔná egbɛtsɔɔmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he sɛɛ. Kɛji akɛ wɔjá lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, wɔmii baashɛ wɔhe, ni wɔbaaye wɔhe kɛjɛ shihilɛ mli naagbai babaoo ahe. Wɔnine baashɛ ejɔɔmɔ kɛ edɛŋ yelikɛbuamɔ hu nɔ. (Yesaia 48:17) Shi kɛlɛ, jamɔi ohai abɔ yɛ ni kɛɔ akɛ amɛmiitsɔɔ anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he. Ni kɛlɛ, srɔtofeemɔ kpele yɛ amɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ mɔ ni Nyɔŋmɔ ji kɛ nɔ ni ekpaa gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ he lɛ amli.

2. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle gbɛ ni ja ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjá Yehowa lɛ, ni mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu enɛ shishi?

2 Te ooofee tɛŋŋ ole gbɛ ni ja ni atsɔɔ nɔ ajáa Yehowa lɛ? Ehe ehiaaa ni okase jamɔi lɛ fɛɛ atsɔɔmɔi ni okɛ eko ato ekroko he. Ehe miihia ni okase nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ yɛ anɔkwa jamɔ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ayɛ naagba yɛ shika ní jeee ekpakpa ni afoɔ afutuɔ ekpakpai lɛ he, yɛ maji babaoo anɔ. Kɛji akɛ aha bo nitsumɔ akɛ ohala shika ni jeee ekpakpa nɛɛ kɛjɛ ekpakpai lɛ ateŋ lɛ, te obaatsu he nii oha tɛŋŋ? Ani obaafee enɛ kɛtsɔ shika ni jeee ekpakpa nɛɛ lɛ eko fɛɛ eko he nii ni oookase owo oyitsoŋ lɛ nɔ? Dabi. Ebaafee nɔ ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ he moŋ akɛ oookase shika kpakpa lɛ he nii. Beni okase bɔ ni shika kpakpa yɔɔ ha lɛ he nii sɛɛ lɛ, obaanyɛ oyoo shika ni jeee ekpakpa lɛ. Nakai nɔŋŋ hu kɛji akɛ wɔkase bɔ ni wɔɔfee wɔyoo anɔkwa jamɔ lɛ, no baaha wɔnyɛ wɔyɔse jamɔi ni ji apasa nɔ lɛ.

3. Taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni Nyɔŋmɔ akpɛlɛ wɔnɔ?

3 Ehe miihia ni wɔjá Yehowa yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. Mɛi pii heɔ amɛyeɔ akɛ jamɔi fɛɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ, shi Biblia lɛ etsɔɔɔ nakai. Kristofonyo ní mɔ aaatsɛ ehe lɛ kɛkɛ faaa. Yesu kɛɛ akɛ: “Jeee mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ mi akɛ: Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ! lɛ, aaabote ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli; shi moŋ mɔ ni feɔ mitsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ suɔmɔnaa nii lɛ.” No hewɔ lɛ, bɔni afee ni Nyɔŋmɔ akpɛlɛ wɔnɔ lɛ, esa akɛ wɔle nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ wɔdɛŋ koni wɔtsu he nii. Yesu tsɛ́ mɛi ni efeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ akɛ ‘mɛi ni tsuɔ nibii ni ejaaa gbɛ.’ (Mateo 7:21-23) Taakɛ eji yɛ shika ni jeee ekpakpa lɛ gbɛfaŋ lɛ he lɛ, sɛɛnamɔ ko bɛ apasa jamɔ he. Nɔ ni ehiii fe fɛɛ ji akɛ, jamɔ ni tamɔ nakai lɛ yeɔ awui diɛŋtsɛ.

4. Mɛni Yesu wiemɔi ni kɔɔ gbɛ̀i enyɔ lɛ ahe lɛ tsɔɔ, ni nɛgbɛ gbɛ lɛ eko fɛɛ eko kɛmɔ yaa?

4 Yehowa kɛ hegbɛ ni baaha aná naanɔ wala haa mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Shi kɛlɛ, kɛ́ wɔbaaná naanɔ wala yɛ Paradeiso lɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔjá Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ bianɛ, ni wɔhi shi yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. Dɔlɛ sane ji akɛ, mɛi pii sumɔɔɔ ni amɛfeɔ nakai. No hewɔ ni Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛbotea agbó fintɔ̃ɔ lɛ mli! Ejaakɛ agbó ni lɛɛ kɛ gbɛ tɛtɛrɛɛ ji nɔ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli lɛ, ni mɛi ní boteɔ mli lɛ fá pii. Shi agbó fintɔ̃ɔ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.” (Mateo 7:13, 14) Anɔkwa jamɔ kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli. Apasa jamɔ nyiɛɔ mɔ hiɛ kɛyaa hiɛkpatamɔ mli. Yehowa sumɔɔɔ ákɛ adesa ko hiɛ akpata, ni no hewɔ ni ehaa gbɔmɛi ní yɔɔ he fɛɛ he lɛ hegbɛ koni amɛkase ehe nii lɛ. (2 Petro 3:9) Belɛ, bɔ ni wɔjáa Nyɔŋmɔ wɔhaa lɛ baatsɔɔ kɛji akɛ wɔbaaná wala loo hiɛkpatamɔ.

BƆ NI OOOFEE OYƆSE ANƆKWA JAMƆ LƐ

5. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔyɔse mɛi ni kɛ amɛhe woɔ anɔkwa jamɔ mli lɛ?

5 Te aaafee tɛŋŋ ana ‘gbɛ ni kɛmɔ yaa wala’ mli lɛ? Yesu kɛɛ akɛ abaatsɔ gbɔmɛi ni kɛ amɛhe woɔ anɔkwa jamɔ mli lɛ ashihilɛi anɔ ayɔse anɔkwa jamɔ lɛ faŋŋ. Ekɛɛ akɛ: “Amɛ yibii lɛ nyɛkɛaale amɛ. Tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai.” (Mateo 7:16, 17) Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, abaayoo mɛi ni diɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ kɛtsɔ amɛhemɔkɛyelii kɛ amɛsubaŋ nɔ. Eyɛ amli akɛ anɔkwa jálɔi yeee emuu ni amɛtɔ̃ɔ moŋ, shi ákɛ kuu lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Ha wɔsusu nibii ekpaa ni haa ayɔseɔ mɛi ni diɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ ahe wɔkwɛ.

6, 7. Te Nyɔŋmɔ tsuji buɔ Biblia lɛ amɛhaa tɛŋŋ, ni Yesu fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Nyɔŋmɔ tsuji haa amɛtsɔɔmɔi lɛ damɔɔ Biblia lɛ nɔ. Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛɔ akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ lɛ ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ, koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu, ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.” (2 Timoteo 3:16, 17) Bɔfo Paulo ŋma enanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Beni nyɛnine shɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ ni nyɛnu yɛ wɔnaa lɛ nɔ lɛ, nyɛmɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ, taakɛ bɔ ni eji hu lɛɛlɛŋ lɛ, shi jeee akɛ gbɔmɛi awiemɔ.” (1 Tesalonikabii 2:13) No hewɔ lɛ, anɔkwa jamɔ mli hemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi lɛ damɔɔɔ adesai asusumɔi loo blema saji anɔ. Amɛdamɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ ni ji Biblia lɛ nɔ.

7 Yesu Kristo fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi kɛtsɔ enitsɔɔmɔi lɛ ni eha edamɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ lɛ nɔ. Beni Yesu sɔleɔ ehaa eŋwɛi Tsɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Owiemɔ lɛ anɔkwaleŋ.” (Yohane 17:17) Yesu heɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ eyeɔ, ni etsɔɔmɔi lɛ fɛɛ kɛ Ŋmalɛi lɛ kpãa gbee. Yesu fɔɔ kɛɛmɔ akɛ: “Aŋma akɛ.” (Mateo 4:4, 7, 10) Kɛkɛ lɛ etsɛ́ ŋmalɛ ko yisɛɛ. Nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ejɛɛɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi amli amɛtsɔɔɔ nii. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni amɛhaa amɛtsɔɔmɔi lɛ damɔɔ nɔ̃ diɛŋtsɛ ni ekɛɔ lɛ nɔ.

8. Mɛni fata jamɔ ni akɛhaa Yehowa lɛ he?

8 Mɛi ni tsuɔ anɔkwa jamɔ he nii lɛ jáa Yehowa pɛ ni amɛhaa aleɔ egbɛi lɛ hu. Yesu jaje akɛ: ‘Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ esa akɛ ojá, ni lɛ pɛ esa akɛ okɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aha.’ (Mateo 4:10) No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji jáa Yehowa pɛ. Nɔ ni fata jamɔ ni amɛkɛhaa nɛɛ he ji le ni amɛhaa mɛi leɔ nɔ ni anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi ji kɛ bɔ ni anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ yɔɔ hã lɛ. Lala 83:19 lɛ kɛɔ akɛ: “Bo, ni okome too ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ!” Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi yɛ mɛi krokomɛi ní aaaye abua amɛ koni amɛbale Nyɔŋmɔ lɛ mli, ni ekɛɛ yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Mijie ogbɛi lɛ ashi mitsɔɔ gbɔmɛi ni oŋɔ amɛ kɛjɛ je lɛŋ oha mi lɛ.” (Yohane 17:6) Nakai nɔŋŋ anɔkwa jálɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ mɛi krokomɛi Nyɔŋmɔ gbɛi, eyiŋtoi, kɛ esui lɛ.

9, 10. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ anɔkwa Kristofoi jieɔ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe?

9 Nyɔŋmɔ webii jieɔ anɔkwa suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli kpo amɛtsɔɔ amɛhe. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:35) Mra be mli Kristofoi lɛ jie suɔmɔ ni tamɔ nakai kpo amɛtsɔɔ amɛhe. Hewolonɔ su mlijiemɔ, adesai ashihilɛ mli naagbai, kɛ majimaji ateŋ naagbai nyɛɛɛ atsĩ suɔmɔ ni damɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ nɛɛ naa, ni efeɔ gbɔmɛi ekome yɛ anɔkwa nyɛmifeemɔ ni mli wa waa mli. (Kolosebii 3:14) Apasa jamɔi amli bii bɛ nyɛmimɛi asuɔmɔ ni tamɔ nakai. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Amɛgbeɔ amɛhe yɛ majimaji ateŋ béi kɛ weku mligbalamɔ mli naataamɔi ahewɔ. Anɔkwa Kristofoi kɛ tawuu nibii tsuuu nii, ni amɛgbeee amɛnyɛmimɛi Kristofoi loo mɛi krokomɛi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Enɛ mli Nyɔŋmɔ bii lɛ kɛ abonsam bii lɛ jieɔ amɛhe shi faŋŋ yɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ní tsuuu jalɛ nii lɛ, ejɛɛɛ Nyɔŋmɔ mli, kɛ mɔ ní sumɔɔɔ enyɛmi hu. . . . [Esa akɛ] wɔsumɔsumɔɔ wɔhe; jeee tamɔ bɔ ni Kain jɛ mɔ fɔŋ lɛ mli ní egbe enyɛmi lɛ.”1 Yohane 3:10-12; 4:20, 21.

10 Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwa suɔmɔ tsɔɔ babaoo fe mɛi krokomɛi agbee ni wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ he lɛ he. Anɔkwa Kristofoi kɛ amɛbe, hewalɛ, kɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni pɛsɛmkunya bɛ mli nɔ, ni amɛkɛyeɔ amɛbuaa amɛhe ni amɛkɛwoɔ amɛhe hewalɛ. (Hebribii 10:24, 25) Amɛyeɔ amɛbuaa amɛhe yɛ haomɔ bei amli, ni amɛkɛ amɛhe yeɔ yɛ anɔkwayeli mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛkɛ Biblia mli ŋaawoo ni tsɔɔ ákɛ ‘afee mɛi fɛɛ ejurɔ’ lɛ tsuɔ nii yɛ amɛshihilɛi amli.Galatabii 6:10.

11. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔkpɛlɛ Yesu Kristo nɔ ákɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ enɔ ehere wɔyiwala lɛ?

11 Anɔkwa Kristofoi kpɛlɛɔ Yesu Kristo nɔ akɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ enɔ ehere wɔyiwala. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yiwalaheremɔ bɛ mɔ ko mɔ ko mli; ni asaŋ gbɛi kroko hu bɛ ŋwɛi shishi ni aŋɔha gbɔmɛi ni sa akɛ atsɔ nɔ ahere wɔyiwala.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:12) Taakɛ wɔna yɛ wolo nɛɛ Yitso 5 lɛ mli lɛ, Yesu kɛ ewala ha ákɛ kpɔmɔnɔ kɛha adesai ni feɔ toiboo lɛ. (Mateo 20:28) Kɛfata he lɛ, Yesu ji Maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ewó lɛ yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli ni baaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ mli. Ni kɛ́ wɔmiisumɔ naanɔ wala lɛ, belɛ Nyɔŋmɔ miikpa gbɛ akɛ wɔbaafee toiboo wɔha Yesu ni wɔhi shi yɛ etsɔɔmɔi lɛ anaa. No hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni heɔ bi lɛ nɔ yeɔ lɛ, eyɛ naanɔ wala; shi mɔ ni booo bi lɛ toi lɛ, enaŋ wala” lɛ.Yohane 3:36.

12. Mɛni je lɛ mli ni ajɛɛɛ lɛ tsɔɔ?

12 Anɔkwa jálɔi jɛɛɛ je lɛ mli. Beni akojoɔ Yesu yɛ Roma nɔyelɔ Pilato hiɛ lɛ, ewie akɛ: “Mimaŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ.” (Yohane 18:36) Ekɔɔɔ he eko nɔ̃ maŋ mli ni Yesu anɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ yɔɔ, amɛji eŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ shishibii, ni no hewɔ lɛ amɛtsiɔ amɛhe kwraa kɛjɛɔ je lɛŋ maŋkwramɔŋ saji amli ni amɛkɛ amɛhe aaawo lɛ he. Amɛfiii emli fã ko sɛɛ yɛ tawuui amli. Ni kɛlɛ, Yehowa jálɔi etsĩii mɛi krokomɛi agbɛ yɛ nɔ ni amɛhalaa akɛ amɛaafee lɛ he, kɛ́ amɛkɛ amɛhe baabɔ maŋkwramɔ kuu ko he jio, amɛbaashi akaŋ kɛha maŋkwramɔŋ gbɛhe námɔ jio, loo amɛkɛ amɛhe baawo oshikifɔɔ mli. Ni eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔi kɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli moŋ, shi amɛji mɛi ni yeɔ mla nɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ famɔ haa amɛ akɛ ‘amɛba amɛhe shi amɛha nɔyeli hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ.’ (Romabii 13:1) Kɛji akɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ biɔ ni afee lɛ kɛ maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ko taomɔ nii kpãaa gbee lɛ, anɔkwa jálɔi nyiɛɔ bɔfoi lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, mɛi ni kɛɛ akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi” lɛ.Bɔfoi lɛ Asaji 5:29; Marko 12:17.

13. Te Yesu sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi buɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ amɛhaa tɛŋŋ, ni no hewɔ lɛ mɛni amɛfeɔ?

13 Yesu sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ shiɛɔ ákɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ ji adesai ahiɛnɔkamɔ. Yesu gba fɔ̃ shi akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14) Yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ baawo gbɔmɛi hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe afɔ̃ adesai nɔyelɔi anɔ kɛha amɛnaagbai lɛ anaa tsabaa lɛ, amɛjajeɔ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ amɛtsɔɔ akɛ no pɛ ji adesai ahiɛnɔkamɔ. (Lala 146:3) Yesu tsɔɔ wɔ koni wɔsɔle kɛbi nakai nɔyeli ni yeɔ emuu lɛ, beni ekɛɛ akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:10) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ gba fɔ̃ shi akɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli nɛɛ ‘baakpata maŋtsɛyelii [ni yɔɔ amrɔ nɛɛ] fɛɛ ahiɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.’Daniel 2:44.

14. Mɛɛ jamɔ kuu oheɔ oyeɔ akɛ eshɛɔ taomɔ nii ni haa ayɔseɔ anɔkwa jamɔ lɛ ahe?

14 Yɛ nibii ni wɔsusu he lɛ naa lɛ, bi ohe akɛ: ‘Mɛɛ jamɔ kuu haa etsɔɔmɔi fɛɛ damɔɔ Biblia lɛ nɔ ni ehaa aleɔ Yehowa gbɛi lɛ? Mɛɛ kuu jieɔ anɔkwa suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe, amɛjieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ Yesu mli, amɛjeee je lɛ fã, ni amɛjajeɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ ji adesai ahiɛnɔkamɔ ni yɔɔ? Yɛ jamɔ kui fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ateŋ lɛ, te emli nɔ ni shɛɔ taomɔ nii nɛɛ fɛɛ ahe lɛ?’ Anɔkwalei lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ jamɔ kuu nɛɛ ji Yehowa Odasefoi.Yesaia 43:10-12.

MƐNI OBAAFEE?

15. Kɛfata Nyɔŋmɔ nɔ ní wɔɔhe wɔye akɛ eyɛ shihilɛ mli lɛ he lɛ, mɛni hu etaoɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ?

15 Nyɔŋmɔ nɔ ni ooohe oye lɛ kɛkɛ haaa osa ehiɛ. Nɔ̃ hewɔ ji akɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ daimonioi lɛ tete heɔ yeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ. (Yakobo 2:19) Shi kɛlɛ, ekã shi faŋŋ akɛ amɛfeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, ni ekpɛlɛɛɛ amɛnɔ hu. Kɛji akɛ Nyɔŋmɔ baakpɛlɛ wɔnɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔhé wɔye akɛ eyɛ shihilɛ mli ní wɔfee esuɔmɔnaa nii hu. Esa akɛ wɔtsi wɔhe kwraa kɛjɛ apasa jamɔ he ni wɔmɔ anɔkwa jamɔ mli.

16. Mɛni esa akɛ afee yɛ apasa jamɔ mli ní akɛ he aaawo lɛ he?

16 Bɔfo Paulo tsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ apasa jamɔ mli. Eŋma akɛ: “Yehowa kɛɛ, nyɛjea amɛteŋ, ni nyɛtsea nyɛhe ni nyɛkataa muji nɔ ko he, ni mahere nyɛ atuu.” (2 Korintobii 6:17; Yesaia 52:11) No hewɔ lɛ, anɔkwa Kristofoi kpooɔ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ apasa jamɔ yɔɔ tsakpãa lɛ.

17, 18. Mɛni ji “Babilon Kpeteŋkpele lɛ,” ni mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ ‘aje emli’ oya lɛ?

17 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ apasa jamɔ henɔi babaoo lɛ fɛɛ ji “Babilon kpeteŋkpele” lɛ fã. * (Kpojiemɔ 17:5) Nakai gbɛi lɛ haa wɔkaiɔ blema maŋtiase ni ji Babilon, he ni apasa jamɔ je shishi yɛ, yɛ Noa gbii lɛ amli Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ. Tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni ebu yɛ apasa jamɔi amli amrɔ nɛɛ je shishi yɛ Babilon tɔŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Babilonbii lɛ já trinitii, loo nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome. Ŋmɛnɛ, tsɔɔmɔ ni ehé shi titri yɛ jamɔi babaoo amli ji Triniti tsɔɔmɔ lɛ. Shi Biblia lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ, lɛ ji Yehowa, ni ákɛ Yesu Kristo ji e-Bi. (Yohane 17:3) Babilonbii lɛ hu heɔ amɛyeɔ akɛ adesai yɛ susuma ko ni gbooo ni hiɔ wala mli yɛ gbɔmɔ lɛ gbele sɛɛ, ni ebaanyɛ ena nɔ̃ yɛ piŋmɔ he ko. Ŋmɛnɛ, jamɔi babaoo heɔ amɛyeɔ akɛ susuma loo mumɔ lɛ gbooo ni abaanyɛ apiŋ lɛ yɛ hɛl la mli.

18 Akɛni blema Babilonbii ajamɔ lɛ hé shi yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Babilon Kpeteŋkpele lɛ ji jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ. Ni Nyɔŋmɔ egba efɔ̃ shi akɛ nɛkɛ apasa jamɔ maŋtsɛyeli nɛɛ naagbee baaba trukaa. (Kpojiemɔ 18:8) Ani oona nɔ hewɔ ni ehe hiaa akɛ otsi ohe kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ fãi srɔtoi lɛ fɛɛ ahe lɛ? Yehowa Nyɔŋmɔ miisumɔ ni ‘oje emli’ oya be mli ni be yɔɔ lolo nɛɛ.Kpojiemɔ 18:4.

Kɛji okɛ Yehowa webii fee ekome kɛsɔmɔ lɛ lɛ, obaaná nanemɛi babaoo ni fe mɛi ni eŋmɛɛ bo lɛ

19. Mɛni obaaná yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli?

19 Ekolɛ yɛ oyiŋ ni okpɛ akɛ okɛ ohe woŋ apasa jamɔ mli dɔŋŋ hewɔ lɛ, mɛi komɛi baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ bo ebɔŋ dɔŋŋ. Shi kɛlɛ, kɛji oyafata Yehowa webii ahe kɛsɔmɔ lɛ lɛ, obaaná nanemɛi babaoo ní fe mɛi ni eŋmɛɛ bo lɛ. Taakɛ eba lɛ yɛ Yesu mra be mli kaselɔi ni shi nibii krokomɛi ni amɛbanyiɛ esɛɛ lɛ agbɛfaŋ lɛ, obaaná mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo. No baaha obatsɔ anɔkwa Kristofoi ajeŋ muu fɛɛ weku ni da kɛ emli bii akpekpei abɔ ni jieɔ anɔkwa suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ bo lɛ mlinyo. Ni obaaná hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ akɛ obaahi shi kɛya naanɔ ‘yɛ jeŋ ni baaba lɛ mli.’ (Marko 10:28-30) Ekolɛ yɛ be ni sa mli lɛ, mɛi ni kpoo bo yɛ ohemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ baakase nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, ni amɛbaaba amɛbatsɔmɔ Yehowa jálɔi.

20. Mɛni ji nɔ ni mɛi ni kɛ amɛhe woɔ anɔkwa jamɔ mli lɛ kpaa gbɛ wɔsɛɛ?

20 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ kɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee baaba ni ekɛ jalɛ jeŋ hee ni baahi e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli shishi lɛ baato najiaŋ. (2 Petro 3:9, 13) Mɛɛ jeŋ ni yɔɔ miishɛɛ po enɛ aaaji nɛkɛ! Ni jamɔ kome pɛ baahi shi yɛ nakai jalɛ gbɛjianɔtoo hee lɛ mli, anɔkwa jamɔ kome pɛ. Ani nilee bɛ mli akɛ oootsu nibii ni baaha onyɛ okɛ anɔkwa jálɔi abɔ amrɔ nɛɛ lɛ ahe nii?

^ kk. 17 Kɛha saji babaoo ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ damɔ shi kɛha jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ he lɛ, kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He lɛ ni yɔɔ baafa 219-220 lɛ mli.