Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Yehowa Odasefoi Ewo Mlai Yɛ Nyiɛmɔ Kɛhã Gbalashihilɛ He?

Ani Yehowa Odasefoi Ewo Mlai Yɛ Nyiɛmɔ Kɛhã Gbalashihilɛ He?

Yehowa Odasefoi heɔ amɛyeɔ akɛ mlai kɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkpɛ yiŋ ni baasa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni wɔbaaná he sɛɛ hu. (Yesaia 48:17, 18) Jeee wɔ wɔfee mlai kɛ shishitoo mlai nɛɛ, moŋ lɛ, wɔhiɔ shi yɛ naa. Nyɛhãa wɔsusuɔ bɔ ni mlai kɛ shishitoo mlai nɛɛ ekomɛi kɔɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ he wɔkwɛa. a

  • Gbalashihilɛ ji nɔ ko ni sa akɛ ehi shi daa. (Mateo 19:6) Akɛni Yehowa Odasefoi naa nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ akɛ nifeemɔ ní akɛboteɔ gbala mli hewɔ lɛ, amɛbuɔ lɛ akɛ eji hiɛdɔɔ sane.

  • Nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ yɛ kɛhã mɛi pɛ ni eshɛ gbãla. Mɛi nɛɛ ‘efo mli yɛ amɛblahiiaŋ loo amɛblayeiaŋ’ ni tsɔɔ akɛ amɛbɔlɛnamɔ henumɔi ni naa wa lɛ haooo amɛ.​—1 Korintobii 7:​36.

  • Esa akɛ mɛi ni jeɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ shishi lɛ afee mɛi ni nɔ ko etsiŋ amɛnaa kɛhã gbãla. Nyɔŋmɔ enaaa mɛi ni etse gbãla yɛ mla naa lɛ akɛ amɛyɛ hegbɛ akɛ amɛkɛ mɔ kroko boteɔ gbãla mli, ejaakɛ nɔ pɛ ni etsɔɔ akɛ abaanyɛ adamɔ nɔ atse gbala ji bɔlɛnamɔ jeŋba sha.​—Mateo 19:9.

  • Afã Kristofoi ni miitao amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ akɛ amɛhala Kristofoi ni amɛkɛ amɛ hiɛ hemɔkɛyeli kome akɛ amɛhefatalɔi. (1 Korintobii 7:​39) Yehowa Odasefoi naa fãmɔ nɛɛ akɛ, mɔ ni atsɔɔ nɛɛ jeee mɔ ko ni yɔɔ bulɛ kɛhã wɔhemɔkɛyeli lɛ pɛ kɛkɛ, moŋ lɛ esa akɛ efee mɔ ni hiɔ shi yɛ wɔhemɔkɛyelii ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ anaa, ni abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefonyo. (2 Korintobii 6:​14) Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, Nyɔŋmɔ biɔ ni etsuji kɛ mɛi ni kɛ amɛ hiɛ hemɔkɛyeli kome abote gbalashihilɛ mli. (1 Mose 24:3; Maleaki 2:​11) Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ niiamlitaolɔi ena akɛ, mla nɛɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa. b

  • Esa akɛ bii abo amɛfɔlɔi atoi. (Abɛi 1:8; Kolosebii 3:​20) Kɛhã bii ni kɛ amɛfɔlɔi yɔɔ lolo lɛ, mla nɛɛ biɔ ni amɛbo amɛfɔlɔi ayiŋkpɛi ni kɔɔ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ he atoi. Fɔlɔi ayiŋkpɛi nɛɛ eko ji afi ni esa akɛ bi lɛ aye dani ekɛ mɔ ko abɔi nyiɛmɔ kɛhã gbalashihilɛ, kɛ nibii ni amɛbaaŋmɛ efeemɔ gbɛ yɛ nyiɛmɔ nɛɛ mli.

  • Yɛ Ŋmalɛ gbɛtsɔɔmɔi anaa lɛ, Odasefonyo lɛ diɛŋtsɛ kpɛɔ eyiŋ kɛji ekɛ mɔ ko baanyiɛ kɛhã gbãla loo efeŋ nakai, ni lɛ diɛŋtsɛ ehalaa mɔ ni ebaasumɔ ni ekɛnyiɛ. Enɛ kɛ shishitoo mla akɛ, “Mɔ fɛɛ mɔ baatere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu ni ji esɔ̃” lɛ kpãa gbee. (Galatiabii 6:5, shishigbɛ niŋmaa) Fɛɛ mli lɛ, mɛi babaoo ni miisusu nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ he lɛ biɔ ŋaawoo kɛjɛɔ Odasefoi ni sumɔɔ amɛsane waa, ni kɛ afii saŋŋ esɔmɔ Yehowa kɛ amɛtsui fɛɛ lɛ adɛŋ.​—Abɛi 1:5.

  • Nifeemɔi komɛi ni fɔɔ kaa yɛ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli lɛ tsiimɔ ji efɔŋ ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ fãa akɛ wɔtsi wɔhe kɛje bɔlɛnamɔ jeŋba sha he. Jeee bɔlɛnamɔ pɛ shi nifeemɔi ni he tseee ni yaa nɔ yɛ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ; nifeemɔi ni he tseee nɛɛ ekomɛi ji nuutso loo yoohe ni mɔ kroko kɛshwɛɔ loo nuutso ni akɛwoɔ daŋ loo yoohe ni alɛmɔɔ. (1 Korintobii 6:​9-​11) Kɛfata he lɛ, nifeemɔi ni teɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi ni yaa nɔ yɛ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ lɛ ji “muji” nii ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ. (Galatiabii 5:​19-​21) Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ wieɔ eshiɔ “yakayaka sanegbaa.”​—Kolosebii 3:8.

  • Tsui lɛ, loo mligbɛ gbɔmɔ lɛ eyi tɔ kɛ kutumpɔo. (Yeremia 17:9) Ebaanyɛ ehã mɔ ko afee nibii ni ele akɛ ehiii. Bɔ ni afee ni mɛi enyɔ ni kɛ amɛhe miinyiɛ kɛhã gbala lɛ, abu amɛtsui he ni ekalaka amɛ koni amɛfee esha lɛ, esaaa akɛ amɛ pɛ amɛhiɔ he ko ni baaka amɛ. Amɛbaanyɛ amɛhi mɛi ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ ateŋ, loo amɛhã mɔ ko ni hiɛ kã shi afata amɛhe kɛ́ amɛyɛ he ko loo amɛmiiya he ko. (Abɛi 28:26) Esa akɛ Kristofoi oshijafoi ni miitao gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ayɔse akɛ eyɛ oshara akɛ amɛbaaya wɛbsait srɔtoi ni agbele kɛhã gbalashihilɛ mli hefatalɔi ataomɔ lɛ anɔ, ejaakɛ ebaahã oná suɔmɔ ohã mɔ ko ni oleee ehe nɔ ko kwraa.​—Lala 26:4.

a Maji komɛi anɔ lɛ, anyiɛɔ kɛtsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ, maji komɛi efeee nakai. Biblia lɛ etsɔɔɔ kɛji esa akɛ anyiɛ kɛtsɔ gbalashihilɛ hiɛ loo akafee nakai, loo akɛ no pɛ ji gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ kɛbote gbãla mli.

b Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, sane ko ni je kpo yɛ wolo ko (Marriage & Family Review) mli lɛ tsɔɔ akɛ “niiamlitaomɔ etɛ ni afee yɛ gbalashihilɛi ni sɛɛ tsɛɔ waa lɛ ahe lɛ, hã ana akɛ kɛ́ mɛi hiɛ susumɔ kome yɛ jamɔ he, amɛyɛ jamɔ kome mli, ni amɛhiɛ hemɔkɛyeli kome lɛ, ebafeɔ nibii titri ni hãa gbalashihilɛ lɛ sɛɛ tsɛɔ (afii 25-​50 kɛ sɛɛ).”​—Volume 38, issue 1, baafa 88 (2005).