Bai pa asuntu

Bíblia mudadu?

Bíblia mudadu?

 Nau. Si nu konpara Bíblia ki nu ten gósi ku kes kópia antigu, nu ta odja ma kuazi ka mudadu nada, nbóra el kopiadu txeu bês duránti milharis di anu i na material ki ta straga ku ténpu.

Kel-li krê fla ma nunka ka dadu ninhun éru na kes kópia di Bíblia?

 Atxadu milharis di kópia di Bíblia. Alguns di es ten diferénsa di kunpanheru. Kel-li ta mostra ma dadu alguns éru na kes kópia. Maioria di kes diferénsa é pikinoti i es ka ta muda siginifikadu di testu. Má, atxadu alguns diferénsa más grandi, nbóra es é ka txeu. Ta parse ma alguns di kes diferénsa li, ku ténpu podu di propózitu pa muda mensaji di Bíblia. Odja dôs izénplu:

  1.   Na 1 João 5:7 alguns traduson di Bíblia antigu, ta fla si: ‘Na Séu, Pai, Palavra i Spritu Santu: i es três é un sô.’ Má kópias ki nu pode kunfia na es, ta prova ma kes palavra li ka staba na testu orijinal. Es podu na alguns kópia di Bíblia más tardi. a Pur isu, nu ka ta atxa kes palavra li na kes traduson di Bíblia ki é di kunfiansa.

  2.   Nómi di Deus ta parse milharis di bês na kes kópia antigu di Bíblia. Má simé un bon nunbru di traduson di Bíblia tra nómi di Deus i es poi titlus sima ‘Sinhor’ ô ‘Deus’ na se lugar.

Modi ki nu pode ten sertéza ma ka ten otus éru ki ka atxadu inda?

 Dja atxadu un monti di kópia di Bíblia, pur isu gósi é más fásil odja si ten érus ô nau na kes kópia. b Modi ki un konparason di kes kópia ta mostra ma Bíblia di nos ténpu é izatu?

  •   Un studiozu, ki txoma William Green, fla kel-li sobri Skrituras Ebraiku (ki konxedu tanbê pa Velho Testamento): “Nu pode fla ku sertéza ma ka ten ninhun otu óbra antigu ki pasadu di manera izatu sima Bíblia.”

  •   Un studiozu di Bíblia ki txoma Frederick Bruce skrebe kel-li sobri Skrituras Gregu ô “Novu Testamentu”: “Ten mutu más próva ki ta mostra ma Novu Testamentu é izatu di ki kes próva di óbras antigu, txeu ruspetadu di otus autor ki ningen ka ta nen sunha fla ma es é ka izatu.”

  •   Ten un ómi, c ki é un autoridadi na kópias di Bíblia, ki fla ma un algen “pode pega Bíblia interu i fla sen medu ma el tene Palavra di Deus di verdadi na mô, ki pasadu di jerason pa jerason sen perde kuzas inportanti.”

Ten más próva ki ta da-nu sertéza ma Bíblia txiga na nos di manera izatu?

  •   Judeus ku kristons ki ta fazeba kópia di Bíblia, dexa na kópia ki es faze, stórias sobri kes éru gravi ki povu di Deus da. d (Números 20:12; 2 Samuel 11:​2-4; Gálatas 2:​11-​14) Es dexa tanbê, kes párti ki ta kondenaba kel nason di judeus pamodi es ka obi ku Deus i pamodi kes ensinu ki es inventa. (Oseias 4:2; Malaquias 2:​8, 9; Mateus 23:​8, 9; 1 João 5:​21) Kel-li ta mostra ma nu pode kunfia na kes algen ki faze kes kópia li i ma es tinha txeu ruspetu pa Palavra di Deus, ki é sagradu.

  •   Nu ka ta speraba ma Deus ta fazeba di tudu pa Bíblia kontinua izatu, dja ki el ben di el? e (Isaías 40:8; 1 Pedro 1:​24, 25) Alén di kel-li, el ka kria djuda sô kes algen di pasadu ku se Palavra, má el kria djuda-nu anos gósi tanbê. (1 Coríntios 10:11) Na verdadi, ‘tudu kes kuza ki skrebedu antis, skrebedu pa nos instruson, asi, pa nu pode ten speransa através di nos kapasidadi di aguenta firmi i di konsolu ki nu ta resebe di Skrituras.’ — Romanos 15:4.

  •   Jizus i se disiplus uza palavras di Skrituras Ebraiku ki staba na kes kópia. I es ka tinha dúvida ma kes palavra staba sima kes ki skrebedu primeru. — Lucas 4:​16-​21; Atos 17:​1-3.

a Nu ka ta atxa kes palavra li na ninhun di kes kópia li: Códice Sinaítico, Códice Alexandrino, Manuscrito Vaticano 1209, Vulgata Latina orijinal, verson Siríaca Filoxeniana-Harcleana i Pesito Siríaca.

b Pur izénplu, diskubridu más di 5 mil kópia gregu, di kel ki é konxedu pa Novu Testamentu ô Skrituras Gregu.

c Sir Frederic Kenyon

d Bíblia ka ta fla ma kes algen ki ta reprizenta Deus ka ta fadjaba. Na verdadi, el ta fla: ‘Ka ten ninhun ómi ki ka ta peka’. — 1 Reis 8:​46.

e Deus ka dita kuzê ki sta na Bíblia palavra pa palavra, má Bíblia ta fla ma el gia pensamentus di kes ómi ki skrebe se Palavra. — 2 Timóteo 3:​16, 17; 2 Pedro 1:​21.