Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bulenga budi ne mushinga ku mêsu kua Nzambi

Bulenga budi ne mushinga ku mêsu kua Nzambi

NSONGALUME kampanda wa mu ditunga dia Japon wakakema bikole bua malu mimpe avua nawu tatu mukulakaje mukuabu. Tatu au uvua misionere, kavua muanji kuenza bidimu bia bungi mu ditunga edi dia Japon to, ne kavua mumanye muakulu wa bena Japon bimpe to. Kadi lumingu luonso uvua uya kutangila nsongalume au kuende bua kuyukila nende malu a mu Bible. Tatu eu uvua wandamuna nkonko ya bungi ivua nsongalume eu umuela ne mimuemue ne bukalanga ne lutulu luonso.

Mushindu uvua misionere mukulakaje eu wenzela nsongalume malu ne bulenga uvua umulenga ku muoyo bikole. Nsongalume wakela meji ne: ‘Bikala Bible wambuluisha muntu bua kuikala muntu muimpe udi ne dinanga, nunku ndi ne bua kumulonga.’ Bualu ebu buakamusaka bua kulonga tshintu tshivuaye kayi mumanye nansha kakese. Bulelela, bulenga butu bulenga muoyo wa muntu bikole kupita mêyi a mukana.

Ngikadilu wa buena wa Nzambi

Mbipepele bua kuleja balela betu bulenga. Kadi bulenga nngikadilu munene wa Nzambi. Yezu wakaleja ne: Tatuende udi mu diulu katu wenzela anu bantu badi bamunange malu ne bulenga to, kadi utu kabidi “wenzela bantu badi kabayi bena dianyisha.” Yezu wakakankamija bayidi bende bua kuidikija Nzambi mu bualu ebu. Wakabambila ne: “Nudi ne bua kuikala bapuangane bu mudi Tatu wenu wa mu diulu mupuangane.”​—Luka 6:35; Matayi 5:48; Ekesode 34:6.

Bu mudi bantu bafukibue ku tshimfuanyi tshia Nzambi, mbakumbane bua kuleja ngikadilu eu wa bulenga. (Genese 1:27) Bushuwa, tudi mua kuidikija Nzambi ne kulonga bua kuikala ne bulenga kudi bantu bakuabu katuyi tuimanyina anu pa balela betu to. Bible udi uleja ne: bulenga ntshitupa tshia dimuma dia nyuma wa Nzambi anyi bukole buende buenzeji. (Galatiya 5:22) Nunku muntu udi mua kuvudija ngikadilu eu ne kuikala nende padiye ulonga malu a bungi bua Nzambi Mufuki, ne kufika ku disemena pabuipi nende.

Bu mudi muntu yonso mua kulejangana bulenga, ne mudi Nzambi wangata ngikadilu eu ne mushinga wa bungi, mbikumbane bua Nzambi kutuambila bua ‘kuenzelangana malu mimpe.’ (Efeso 4:32) Bible udi kabidi utuvuluija ne: “Kanupu muoyo diakidila dia benyi.”​—Ebelu 13:2.

Tudiku mua kuikala ne muoyo muimpe kudi bantu bakuabu anyi kudi benyi mu buloba ebu mudi bantu ba bungi kabayi ne muoyo muimpe anyi? Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuenza bualu ebu? Bua tshinyi tudi ne bua kuditatshisha bua bualu ebu?

Ngikadilu udi ne mushinga ku mêsu kua Nzambi

Mupostolo Paulo mumane kuakula bua kuleja benyi muoyo mulenga, wakamba kabidi ne: “Bantu bakuabu bakakidila banjelu kabayi bamanye.” Elabi meji muuvua mua kudiumvua bu bobu bakupeshe diakalenga dia kuakidila banjelu! Kadi Paulo wakatuadija ne tshiambilu etshi: “kabayi bamanye.” Tudi mua kuamba mu mushindu mukuabu ne: uvua ukeba kuleja ne: tuetu bikale ne tshibidilu tshia kuleja bakuabu muoyo wetu muimpe, kabidi ne benyi anyi bantu bakuabu batudi katuyi bamanye, tudi mua kupeta mabenesha atuvua katuyi belele meji.

Nkudimuinu mikuabu ya Bible idi isuikakaja mêyi a Paulo aa ne muyuki wa Abalahama ne Lota udi mu Genese nshapita wa 18 ne wa 19. Mu miyuki yonso ibidi, Bible udi utuleja ne: banjelu bavua balue kudibu bu benyi bavua ne mikenji ya mushinga mukole. Mu muyuki wa Abalahama, bavua bamutuadile mukenji wa dikumbana dia mulayi wa Nzambi uvua utangila muanende. Mu wa Lota, bavua bamutuadile mukenji wa dipanduka ku kabutu ka tshimenga tshia Sodoma ne tshia Amola kavua kasemene pabuipi.​—Genese 18:1-10; 19:1-3, 15-17.

Wewe mubale mvese idi mitela kuulu eku, neumone ne: Abalahama ne Lota bavua baleje muoyo muimpe kudi bapitshi ba njila bavuabu kabayi bamanye to. Bulelela, mu bikondo bivuabu bafunda Bible, bantu bavua ne tshibidilu tshia kuakidila bena ngendu ne bapitshi ba njila nansha bobu bikale balunda, balela anyi bantu bavuabu kabayi bamanye. Mikenji ya Mose ivua ilomba bena Isalele bua kabapu muoyo majinga a bantu bavua kabayi bena Isalele kadi bikale basombe nabu mu buloba bumue. (Dutelonome 10:17-19) Nansha biobi bikale nanku, Abalahama ne Lota bavua benze bualu buvua mikenji milue kulomba bantu bua kuenza pashishe. Bavua benze muabu muonso bua kuleja benyi muoyo mulenga, ne bavua bapete mabenesha bua tshivuabu benze atshi.

Bienzedi bimpe bia Abalahama kabivua bimutuadile yeye nkayende mabenensha a kupeta muana to, kadi mbitutuadile petu masanka. Mu mushindu kayi? Abalahama ne muanende Izaka mbambuluishe bikole mu dikumbana dia malu adi Nzambi mulongolole. Bavua balue bantu ba mushinga mu mulongo wa bankambua ba Masiya, Yezu. Lulamatu luabu luvua luleja mushindu wapeta bantu lupandu ku diambuluisha dia dinanga dia Nzambi ne ku ngasa wende.​—Genese 22:1-18; Matayi 1:1, 2; Yone 3:16.

Miyuki eyi idi ileja tshidi Nzambi utekemena kudi bantu badiye munange ne mudiye wangata ngikadilu wa bulenga ne mushinga mukole. Ki mbualu bua muntu kuenza tshidiye musue, kadi mbualu bua mushinga ku mêsu kua Nzambi.

Kuleja bulenga kudi kutuambuluisha bua kumanya Nzambi bimpe

Bible udi wamba ne: mu matuku etu aa bantu ba bungi kabakuikala ne ‘dianyisha, lulamatu, kabayi banange bana babu.’ (2 Timote 3:1-3) Kakuyi mpata udi utuilangana ne bantu ba mushindu eu matuku onso. Nansha nanku, katuena mua kulekela kuenzela bakuabu malu mimpe. Bible udi uvuluija bena Kristo ne: “Kanupingajidi muntu bubi ku bubi. Nudienzeje bua kuenza malu mimpe ku mêsu kua bantu bonso.”​—Lomo 12:17.

Tudi mua kudienzeja bua kuikala ne lungenyi lua kupeshangana bintu. Bible udi wamba ne: “Muntu yonso udi unangangana . . . mmumanye Nzambi,” ne umue mushindu utudi mua kuleja bakuabu dinanga mpatudi tubenzela malu mimpe. (1 Yone 4:7; 1 Kolinto 13:4) Bulelela, tuetu tuenzela bantu netu malu mimpe, tudi tufika ku dimanya Nzambi bimpe, ne bualu ebu budi butupetesha disanka. Yezu wakamba mu Muyuki wende wa pa mukuna ne: “Badi ne luse mba diakalenga, bualu nebabaleje pabu luse. Badi ne muoyo mutoke mba diakalenga, bualu nebamone Nzambi.”​—Matayi 5:7, 8.

Paudi kuyi mumanye tshia kuamba anyi tshia kuenza mu nsombelu kampanda, mbimpe kuamba anyi kuenza bualu buimpe

Tuangate tshilejilu tshia mamu mukuabu wa mu ditunga dia Japon diende Aki udi ne bana babidi. Pakafua mamuende lufu lua tshikoso, Aki wakapeta dibungama dikole. Imue misangu uvua udiumvua bibi, uya kumonangana ne doktere. Pashishe, dîku dikuabu diakabuela mu nzubu uvua pabuipi nende. Bena mu dîku adi bavua bafuma ku difuisha tatuabu mu njiwu kampanda, ne mamu uvua mushale udikoleshila bana bakese batanu. Bualu buvua bufikile dîku edi buvua butonde Aki bikole ne kudienzejaye bua kudia bulunda ne mamu au ne bana bende. Uvua wenza tshionso tshivuaye mua kuenza bua kuambuluisha dîku adi, ubapesha biakudia, bilamba ne bintu bikuabu. Bualu ebu buakambuluisha Aki bua kudiumvuaye bimpe. Wakamona bulelela bua mêyi a mu Bible aa: “Disanka dia kupa ndipite dia kuangata.” (Bienzedi 20:35) Bushuwa, kuenzela bakuabu malu mimpe mbualu buimpe buudi mua kudienzela paudi mutekeshibue.

‘Sombesha Yehowa bintu’

Patudi tuenzela bakuabu malu mimpe bidi bu tudi ‘tusombesha Yehowa bintu’

Kabiena bilomba kutula makuta a bungi bua kuenzela muntu malu mimpe. Kabitu nansha kabidi bilomba kuikala ne dimanya kampanda anyi makanda a mubidi bua kuikala ne muoyo muimpe. Kufukishila muntu mimuemue, kumuambila mêyi mimpe, kumuambuluisha, kumupesha katshintu ne muoyo muimpe anyi kulekela bantu bakuabu bua bapite kumpala kuetu patudi mu mulongo tuya muaba kampanda, mmalu adi ne mushinga wa bungi. Paudi kuyi mumanye tshia kuamba anyi tshia kuenza mu nsombelu kampanda, mbimpe kuamba anyi kuenza bualu buimpe. Bivua bilenge bikole nsongalume utuvua batele ku ntuadijilu kua tshiena-bualu etshi bua mushindu uvua misionere ukavua mukulakaje mumuenzele malu mimpe kupita bivuaye muakule. Ke bualu kayi mu mikenji idi Nzambi muelele batendeledi bende, kudi mukenji udi ubalomba bua ‘kunanga kuleja bakuabu luse.’​—Mika 6:8.

Lusumuinu kampanda ludi luamba ne: “Dîyi dimue dimpe didi mua kutangalaja mashika a mushipu a ngondo isatu.” Anu mudibi bileja mu lusumuinu lua mu ditunga dia mu Asie elu, kuenzela muntu bualu buimpe nansha bobu bukese, kudi mua kulela malu mimpe a bungi. Bualu bobu buenza ne meji mimpe, ne nangananga bobu buenza kabidi ne dinanga dia Nzambi, budi mua kusankisha mutshima wa muntu yonso udibu butangila. Nansha bakuabu kabayi banyishe bualu buimpe buudi muenze, abi kabiena biumvuija ne: kabuena ne mushinga to. Budi ne mushinga ku mêsu kua Nzambi. Bible udi utujadikila ne: tuetu tuenzela bakuabu malu mimpe bualu tudi banange Nzambi, bidi bu tudi ‘tusombesha Yehowa bintu.’ (Nsumuinu 19:17) Bua tshinyi kuenaku mua kukeba mpunga wa kuenzela bantu badi bakunyunguluke malu mimpe?