Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHITUPA TSHIA 1

‘Nenkebe mikoko idi mijimine’

‘Nenkebe mikoko idi mijimine’

Mukoko mmujimine. Mu mushindu kampanda, mukoko udi mua kuya kule ne mikuabu padiwu wenda udia mashinda mu mpata. Nunku kawena mua kumona mikoko mikuabu anyi mulami wa mikoko to. Padi butuku buila, mukoko udi mujime eu, bu mudiwu nkayawu mu tshibandabanda mudi nyama ya lonji inyungulukila, kawena mu bukubi. Ndekelu wa bionso udi umvua dîyi dia pa tshibidilu, tuamba ne: dîyi dia mulami; yeye eu udi wenda usemena kudiwu, uwambula, uwuvungila mu tshilamba tshiende tshia pa mutu ne uya nawu pa mbelu.

MISANGU ya bungi Yehowa utu udifuanyikija ne mulami wa mushindu eu. Udi utujadikila mu Dîyi diende ne: ‘Meme nkayanyi nendonde mikoko yanyi, nenyikebe’ anyi nenyilame.—Yehezekele 34:11, 12.

‘Mikoko indi ndama’

Mikoko ya Yehowa mbanganyi? Tudi mua kuamba mu tshikoso ne: mbantu badi bamunange ne bamutendelela. Bible udi wamba ne: ‘Luayi, tutendelelayi, tuinamayi panshi; tutuayi binu kumpala kua Yehowa Mufuki wetu. Bualu yeye udi Nzambi wetu, ne tuetu tudi bantu ba mu mpata wende, mikoko idi ku bulami buende.’ (Musambu 95:6, 7, NWT) Anu mutu mikoko yetu miena dîna eyi ilonda mulami wayi, batendeledi ba Yehowa mbasue kulonda ne muoyo mujima Mulami wabu. Kabatuku benza bilema anyi? Batu babienza. Imue misangu batendeledi ba Nzambi batu bu mikoko idi “mitangalake,” “mijimine” ne ‘mipambuke.’ (Yehezekele 34:12, MMM; Matayi 15:24; 1 Petelo 2:25) Nansha nanku, muntu yeye mupambuke, Yehowa katu umulekela bienze bu ne: kena kabidi ne mushindu wa kupingana kudiye to.

Utshidi udiumvuaku ne: Yehowa utshidi anu Mulami webe anyi? Mmushindu kayi udi Yehowa uleja mudiye Mulami lelu? Tukonkonone mishindu isatu eyi:

Udi utudisha mu nyuma. Yehowa udi wamba ne: ‘Nenyidishe mu madimi adi ne mashinde makane. Mu muaba wawa neyilale mu lupangu luimpe luayi [lua tshidilu], ne neyidie mashinde mu madimi a mashinde mimpe.’ (Yehezekele 34:14) Katshia Yehowa katu muanji kupanga kutupesha biakudia bimpe bia mu nyuma bia mishindu ya bungi mu tshikondo tshiabi to. Udiku mua kuvuluka tshiena-bualu kampanda, muyuki anyi filme kampanda uvua bu diandamuna ku disambila diebe dia dilomba diambuluisha anyi? Bualu ebu buvuaku bukutuishe ne: Yehowa utu ukutabalela anyi?

Udi utukuba ne utuambuluisha. Yehowa udi ulaya ne: ‘Nempingaje [idi mipambuke], nenjingile yakadi mitapike mputa tshilulu, nenkoleshe yakadi isama.’ (Yehezekele 34:16) Yehowa udi ukolesha aba badi tunyinganyinga tutshiokeshe anyi tubapita makanda. Udi wondopa mikoko yende, uyambuluisha bua kumvua bimpe pikalabu bayinyingalaje pamuapa nansha kudi batendeledi nabu. Bantu bavua bapambuke anyi badi ne malu mabatonde ku muoyo yeye udi ubapingaja mu tshisumbu.

Udi udiumvua ne dibanza dia kuambula bujitu buetu. Yehowa udi wamba ne: ‘Nenyisungile ku miaba kudiyi mitangalajibue. Nenkebe yakadi mijimine.’ (Yehezekele 34:12, 16) Bua Yehowa, padi mukoko ujimina, ki nkujike to. Yeye mmumanye padi mukoko ujimina, udi uwukeba, ne udi usanka padiye uwupete. (Matayi 18:12-14) Yeye mene udi ubikila batendeledi bende balelela ne: “Mikoko yanyi, ne mikoko [indi ndama, NWT].” (Yehezekele 34:31) Udi pebe umue wa ku mikoko eyi.

Bua Yehowa, padi mukoko ujimina, ki nkujike to. Udi usanka padiye uwupeta

‘Utulengejile matuku etu bu muakadiwu diambedi’

Bua tshinyi Yehowa udi ukukeba ne ukulomba bua upingane kudiye? Bualu mmusue bua wikala ne disanka. Udi ulaya muikala mabenesha mua kupongolokela mikoko yende anu bu ‘mvula.’ (Yehezekele 34:26) Mulayi ewu ki mbualu bufuikakaja to. Wewe muine ukadi mudimuena bualu ebu.

Vuluke malu a mu nsombelu webe pauvua ulonga bua kumanya Yehowa. Tshilejilu, mmunyi muuvua mudiumvue pauvua mulonge bua musangu wa kumpala bulelela budi butangila dîna dia Nzambi ne bua tshidiye mulongolole bua bantu? Udiku uvuluka muvuabi bienza disanka bua kutuilangana ne bena Kristo netu mu mpuilu ne mu mpungilu anyi? Pauvua uyisha muntu uvua muleje dianyisha lumu luimpe, kuvuaku upingana ku mbelu ne disanka ne mudiumvue bimpe anyi?

Udi mua kupetulula masanka aa. Batendeledi ba Nzambi ba kale bakasambila ne: ‘Utupingaje kuudi kabidi, Yehowa, ne tuetu netupingane; utulengejile matuku etu bu muakadiwu diambedi.’ (Muadi 5:21) Yehowa wakandamuna disambila adi, ne bantu bende bakalukila bua kumuenzela mudimu ne disanka diabu dia ku ntuadijilu. (Nehemiya 8:17) Yehowa neenze bia muomumue buebe pebe.

Tshidibi, kulaya bua kupingana kudi Yehowa nkupepele, kadi kuenza nkukole. Tukonkonone imue ntatu idi mua kulua padi muntu ujinga bua kupingana ne muudi mua kuyitantamena.