Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISIHLOKO SAMA- 27

“Qalelela USomnini”

“Qalelela USomnini”

“Qalelela uSomnini, uqine, ihliziywakho ibe nesibindi.”—RHU. 27:14.

INGOMA 128 Bambelelani Bekube Sekupheleni

OKUZOKUCOCWA NGAKHO *

1. (a) Ngiliphi ithemba uJehova asinekele lona? (b) Kutjho ukuthini ‘ukuqalelela kuSomnini’? (Qala “Ihlathululo Yamagama.”)

 UJEHOVA unikele boke abamthandako ithemba elihle. Ingasikade uzokuqeda ukugula, isizi nokufa. (IsAm. 21:3, 4) Uzokusiza “abathembekileko” abathembele kuye ngokutjhugulula iphasi libe yipharadesi. (Rhu. 37:9-11) Uzokwenza kukghonakale bona ngamunye wethu abe nobuhlobo obuhle naye, obuzokuba buhle ukudlula lobu esinabo njenganje. Lelo lithemba elihle khulu kwamambala. Kodwana sinasiphi isisekelo sokukholelwa bona iinthembiso zakaZimu zizokuba liqiniso? UJehova angeze ahlale angathembeki kilokho akuthembisileko. Ngalokho, sinesizathu esihle ‘sokuqalelela kuSomnini.’ * (Rhu. 27:14) Lokho sikutjengisa ngokuthi silinde ngesineke nangethabo ukuthi uZimu uzokuzalisa umnqophwakhe.—Isa. 55:10, 11.

2. Khuyini uJehova ayenzileko?

2 UJehova sele atjengisile ukuthi uyakwenza lokho akuthembisileko. Akhesicoce nganasi isibonelo endabeni le. Encwadini yesAmbulo, uJehova wathembisa ukuthi esikhathi sethu uzokuhlanganisa abantu abavela kizo zoke iintjhaba, iinkoro namalimi begodu uzokwenza bona babemunye ekumlotjheni. Namhlanjesi isiqubuthu sabantweso saziwa ngokuthi “siqubuthu esikhulu”. (IsAm. 7:9, 10) Njengombana sifaka hlangana amadoda, abafazi nabantwana abavela kizo zoke iintjhaba, iinkoro namalimi neenzinda ezingafaniko, ukuhlukokho kwenza bona babe babantu abanokuthula, ababumbeneko, ababafowethu ephasini loke. (Rhu. 133:1; Jwa. 10:16) Laba bayingcenye yesiqubuthu esikhulu, bamajadu emsebenzini wokutjhumayela. Bahlala bakulungele ukucocela nanyana ngubani ozobalalela ngethemba elihle lephasi elizako. (Mat. 28:19, 20; IsAm. 14:6, 7; 22:17) Nange uyingcenye yesiqubuthu esikhulweso, akunakuzaza ukuthi unethemba lokuthi kunezinto ezihle ezizokuza begodu ithembelo liligugu kuwe.

3. Uyini umgomo kaSathana?

3 UDeveli ufuna silahlekelwe lithemba lethu elihle. Umgomwakhe kukwenza ukhololwe ukuthi uJehova akanandaba nawe, nokuthi angeze azizalisekise iinthembiso zakhe. USathana nakangaqeda ithemba lethu, sizokudana, begodu singalisa nokulotjha uJehova. Njengombana sizokubona uDeveli walinga ukudanisa uJobho, walinga nokumenza alise nokulotjha uJehova.

4. Khuyini esizokucoca ngayo esihlokwenesi? (Jobho 1:9-12)

4 Esihlokwenesi, sizokucoca ngeendlela uSathana azisebenzisako ukukatelela uJobho bona angathembeki kuJehova. (Funda uJobho 1:9-12.) Sizokucoca nangokuthi khuyini esizokufunda kilokho okwenzeka kuJobho, nokuthi kubayini kufuze sikhumbule ukuthi uZimu uyasithanda begodu uzozizalisekisa iinthembiso zakhe.

USATHANA WALINGA UKWENZA UJOBHO ALAHLEKELWE LITHEMBA

5-6. Khuyini eyenzeka kuJobho ngesikhathi esifitjhani?

5 Ukuphila bekukhamba kuhle kuJobho. Wathabela ubuhlobo obuhle noJehova. Bekanomndeni omkhulu obumbeneko, begodu bekadla kusale. (Job. 1:1-5) Ngelanga linye, uJobho walahlekelwa ngikho koke ebekanakho. Kokuthoma, waphela woke umnonwakhe. (Job. 1:13-17) Ngokulandelako, boke abantwabakhe abathandako bahlongakala. Akhucabange ngesizelo okwesikhatjhana. Kubazwisa ubuhlungu khulu ababelethi ukulahlekelwa mntwana munye kwaphela. Cabanga ngokudana, isizi nokugandeleleka uJobho nomkakhe abakuzwako nabezwa ukuthi abantwana babo boke balitjhumi njalo, bagirikelwe yindlu ebebahlezi kiyo, bahlongakala. Akusimangazi ukuthi uJobho wadabula izambatho zakhe atjengisa isizi begodu wawela phasi ehlabathini.—Job. 1:18-20.

6 Ngokulandelako uSathana wahlasela ipilo kaJobho wamthathela nesithunzi. (Job. 2:6-8; 7:5) Khekwaba nesikhathi lapho uJobho bekahlonitjhwa khulu emphakathini. Abantu bebeza kuye nabafuna iinqophiso. (Job. 31:18) Nje besele bambalekela. Besele angasafunwa, abafowabo, abantu ebebatjhidelene naye khulu, neenceku zakhe, besele bangasamfuni!—Job. 19:13, 14, 16.

AmaKrestu amanengi namhlanjesi aqalana nesizi elifana nelakaJobho (Funda isigaba 7) *

7. (a) UJobho bekakholelwa ukuthi ubuhlungu aqalene nabo bebuvela kubani kodwana khuyini angakhenge avume ukuyenza? (b) UmKrestu angaqalana njani nesitjhijilo esifana naleso esisibona esithombeni?

7 USathana bekafuna uJobho akholelwe ukuthi ubuhlungu aqalene nabo kungebanga lokuthi uJehova bekamsilingekele. Ngokwesibonelo, uSathana wasebenzisa umoya onamandla bona agirize indlu abantwana bakaJobho ebebakiyo bathabela ukudla ndwawonye. (Job. 1:18, 19) Wabangela nokuthi umlilo wehle uvela ezulwini watjhisa ifuyo neenceku zakaJobho ebezitlhogomela ifuyo leyo. (Job. 1:16) Ngebanga lokuthi umoya nomlilo bekuvela ezulwini, uJobho wacabanga ukuthi bekuvela kuJehova. Lokho kwabangela ukuthi acabange bona kunento ayenzileko esilinge uJehova. Nanyana kunjalo, akhenge avume ukuthuka uBabakhe wezulwini. UJobho wavuma ukuthi eminyakeni edlulileko wafumana izinto ezinengi ezihle ezivela kuJehova. Yeke waphetha ngokuthi njengombana bekumthabisa ukwamukela izinto ezihlezo, bekufuze akulungele nokwamukela izinto ezimbi. Wathi: “Alithokozwe ibizo lakaSomnini!” (Job. 1:20, 21; 2:10) UJobho walahlekelwa yimalakhe, abantwabakhe nepilo ehle nanyana kunjalo, wahlala athembekile kuJehova kodwana uSathana bekangakaqedi ngaye.

8. Ngiliphi elinye iqhinga uSathana alisebenzisa kuJobho?

8 Ngokulandelako, uSathana wasebenzisa amadoda amathathu azenza ngasuthi abangani bakaJobho ukuthi amenze azizwe angasililitho. Amadoda la athi uJobho uqalene neentjhijilo ngebanga lokuthi wenze izinto ezimbi ezinengi. (Job. 22:5-9) Balinga nokumenza acabange ukuthi nanyana angasimumuntu omumbi, yoke imizamwakhe yokuthabisa uZimu beyililize. (Job. 4:18; 22:2, 3; 25:4) Ekhabolakhona, bebalinga ukwenza uJobho azaze ukuthi uZimu bekamthanda nokuthi bekangekhe amtlhogomele begodu bekungasizi ngalitho ukumlotjha. Amezwabo bekangenza uJobho alahlekelwe lithemba.

9. Khuyini eyasiza uJobho bona abe nesibindi begodu aqine?

9 Cabanga nganapu ubujamo. UJobho uhlezi emlotheni begodu useenhlungwini. (Job. 2:8) Abangani bakhe basolo bamtjela ukuthi umumuntu omumbi begodu koke akhewakwenza kulilize. Iintjhijilwezi zimqeda amandla njengombana asesizini lokuhlongakalelwa bantwabakhe. Ekuthomeni, uJobho uyathula. (Job. 2:13–3:1) Nange abangani bakhe bebacabanga ukuthi ukuthula kwakhe kulitshwayo lokuthi uJobho bekazokufulathela uMdalakhe, bebabethe phasi. Kusesenjalo, kungenzeka uJobho uphakamisa ihlokwakhe ubaqala ngemehlweni, uthi: “Ngizabe ngiyokufa ngilokhu ngimsulwa.” (Job. 27:5) Khuyini eyasiza uJobho bona abe nesibindi begodu aqine naphezu kweentjhijilo? Nanyana bekubonakala ngasuthi kuphelile ngaye, akhenge alise ukuthemba ukuthi uZimakhe onethando uzozisusa iintjhijilo ebekaqalene nazo. Bekazi ukuthi nanyana angahlongakala, uJehova uzomvusa.—Job. 14:13-15.

SINGAMLINGISA NJANI UJOBHO?

10. Sifundani kilokho okwenzeka kuJobho?

10 Indaba kaJobho isifundisa ukuthi uSathana angekhe asikatelele bona sitjhiye uJehova nokuthi uJehova uyakwazi esiqalene nakho. Okwenzeka kuJobho kungasisiza sizwisise kuhle okubandakanyekileko. Akhesicoce ngezinye zeemfundo eziqakathekileko esingazifunda kuJobho.

11. Khuyini esingaqiniseka ngayo nasiragela phambili nokuthemba uJehova? (Jakopo 4:7)

11 UJobho watjengisa ukuthi nasiragela phambili nokuthemba uJehova, singakghodlhelela nanyana ngisiphi isitjhijilo begodu simhlule ngokupheleleko uSathana. Uzokuba yini umphumela? ImiTlolo iyasiqinisekisa ukuthi uDeveli uzosibalekela.—Funda uJakopo 4:7.

12. Ithemba levuko lamqinisa njani uJobho?

12 Kufuze sibe nokukholwa okuqinileko ngevuko. Njengombana sifundile esihlokweni esigadungileko, kanengi uSathana usebenzisa ukusaba ukufa nakalinga ukusenza singasathembeki kuJehova. Endabeni kaJobho, uSathana wathi uJobho bekazokwenza nanyana yini, kuhlanganise nokulisa ukulotjha uJehova bona asindise ukuphila kwakhe. Lokho bekungasiliqiniso. Nanyana uJobho aqalene nokufa, wahlala athembekile kuJehova. Ukuqiniseka kwakhe ukuthi uJehova muhle nethemba lakhe eliqinileko lokuthi uJehova uzokulungisa izinto kwamenza wakghodlhelela. UJobho bekakholelwa ukuthi nange uJehova angasusi iintjhijilo zakhe asaphila, bekazomvusa esikhathini esizako. Ithemba levuko bekungelamambala kuJobho. Nange lingelamambala nakithi, nanyana singaqalana nokufa angekhe silahle ukuthembeka kwethu.

13. Kubayini kufuze siwatjheje amaqhinga uSathana awasebenzisa kuJobho?

13 Kufuze siwatjheje amaqhinga uSathana awasebenzisa kuJobho ngombana usawasebenzisa nanamhlanjesi. Tjheja lokho uSathana akutjho: “Umuntu [ingasi uJobho kwaphela] uzakunikela koke anakho ikani azakusindisa ipilwakhe.” (Job. 2:4, 5) Kuhlekuhle uSathana bekasimangalela ngokuthi asimthandi uJehova uZimu nangokuthi sizomhlanukela nange lokho kuzokusindisa ukuphila kwethu. Bekamangalela noZimu ngokuthi akasithandi nokuthi akayiboni imizamwethu yokumthabisa. Njengombana siwazi amaqhinga kaSathana, thina esithembela kuJehova asiwakholelwa amanga lawo.

14. Khuyini iintjhijilo ezikuvezako ngathi? Fanekisa.

14 Kufuze siqale iintjhijilo njengethuba lokuzihlolisisa. Iintjhijilo uJobho aqalana nazo zamsisa wabona ukubogaboga kwakhe bewakulungisa. Ngokwesibonelo, wafunda ukuthi bekufuze athobeke khudlwana. (Job. 42:3) Nathi singafunda okunengi ngobuntu bethu nasiqalene nesitjhijilo. Umfowethu ibizo lakhe elingu-Nikolay, * owabotjhwa nanyana agula khulu, uthi: “Ijele lifana ne-eksreyi ehlola ingaphakathi lomKrestu.” Nasazi ukuthi siyabogaboga, singenza okuthileko bona silungise.

15. Ngubani ekufuze simlalele begodu kubayini?

15 Kutlhogeka silalele uJehova, ingasi amanabethu. UJobho walalela lokha uJehova nakakhuluma naye. UZimu wakhuluma noJobho, wathi: ‘Uyawabona amandlami wokudala? Ngikwazi koke okwenzeke kuwe. Ucabanga ukuthi angekhe ngikghone ukukutlhogomela?’ UJobho waphendula ngokuthobeka nangokuthokoza okukhulu ngebanga lobuhle bakaJehova, wathi: “Bengikuzwa ngamahlebezi, kodwana gadesi sengiyakwazi.” (Job. 42:5) Kungenzeka ukuthi uJobho bekasahlezi emlotheni, umzimbakhe uzele amathumba begodu bekasalilela abantwana bakhe abahlongakeleko nakatjho amezwi lawo. Nanyana kunjalo, uJehova waqinisekisa uJobho ngokuthi uyamthanda nokuthi uyamamukela.—Job. 42:7, 8.

16. Ngokomtlolo ka-Isaya 49:15, 16, khuyini ekufuze siyikhumbule nasiqalene neentjhijilo?

16 Nanamhlanjesi abantu bangasithuka bebasiphathe ngasuthi asisililitho. Bangalinga ukusehlisa isithunzi namkha behlise isithunzi sehlangano begodu ‘basirhwayele amanga ahlaza.” (Mat. 5:11) Indaba kaJobho isifundisa ukuthi uJehova uyaqiniseka ukuthi sizokuhlala sithembekile kuye nasiqalene neentjhijilo. UJehova uyasithanda begodu angekhe abatjhiye abaqalelela kuye. (Funda u-Isaya 49:15, 16.) Ungazithatheli ehloko izinto ezimamanga ezivela emanabeni kaZimu. UJames, umfowethu we-Turkey, umndenakhe owaqalana neentjhijilo ezinengi, uthi: “Salemuka ukuthi ukulalela amanga ngabantu bakaZimu kuzosiqeda amandla. Yeke sadzimelela ethembeni lethu lomBuso besahlala simajadu emsebenzini kaJehova. Lokho kwasenza sahlala sithabile.” NjengoJobho, nathi silalela uJehova. Amanga wamanabethu angeze aliqeda ithemba lethu.

ITHEMBA LAKHO LIZOKUNIKELA AMANDLA

UJobho wabusiswa ngokuthembeka kwakhe. Yena nomkakhe bazithabela iimbusiso ezivela kuJehova (Funda isigaba 17) *

17. Khuyini oyifundako eembonelweni zamadoda nabafazi abathembekileko ekukhulunywa ngabo encwadini yamaHebheru isahluko 11?

17 UJobho ungomunye hlangana neenceku zakaJehova owahlala athembekile begodu waqina ngaphasi kweentjhijilo ezinengi. Encwadinakhe eya kwebeHebheru, umpostoli uPowula ukhuluma ngabanye abanengi, ubabiza ngokuthi ‘lilifu elikhulu labofakazi.’ (Heb. 12:1) Boke baqalana neentjhijilo ezinengi kodwana bahlala bathembekile ukuphila kwabo koke. (Heb. 11:36-40) Kghani ukukghodlhelela nokusebenza kwabo budisi bekulilize? Awa! Nanyana bangakhenge babone ukuzaliseka kwazo zoke iinthembiso zakaZimu ngesikhathi sabo, baraga nokuqalelela kuJehova. Ngebanga lokuthi bebaqiniseka ngokuthi bayamukeleka kuJehova, bebanganakho ukuzaza ukuthi bebazozibona iinthembiswezo zizaliseka. (Heb. 11:4, 5) Isibonelo sabo singenza ukuthi sizimisele ukuragela phambili siqalelela kuJehova.

18. Khuyini ozimisele ukuyenza? (Hebheru 11:6)

18 Namhlanjesi siphila ephasini elisuka kokumbi liye kokumbi khulu. (2 Thim. 3:13) USathana akakaqedi ukulinga abantu bakaZimu. Nanyana singaqalana naziphi iintjhijilo esikhathini esizako, kufuze sizimisele ukusebenza budisi sisebenzela uJehova, siqiniseka ngokuthi “sibeke ithemba lethu kuZimu ophilako.” (1 Thim. 4:10) Khumbula, umvuzo uZimu awunikela uJobho uveza ukuthi “uJehova unethando khulu begodu unesirhawu.” (Jak. 5:11) Kwanga singahlala sithembekile kuJehova, siqiniseka ngokuthi uzobanikela umvuzo labo “abamfuna ngetjiseko.”—Funda amaHebheru 11:6.

INGOMA 150 Funani Isindiso KuZimu

^ Nasicabanga ngomuntu owakghodlhelela iintjhijilo ezinengi, kanengi sicabanga ngoJobho. Khuyini esingayifunda kilokho okwehlela uJobho othembekileko? Sifunda ukuthi uSathana ngeze asikatelela bona silahle uJehova. Godu sifunda nokuthi uJehova uyabazi ubujamo bethu. Njengombana uJehova aphelisa iintjhijilo zakaJobho, ngelinye ilanga uzokuqeda koke ukuhlupheka kwethu. Nasitjengisa ngezenzo bona siyawakholelwa amaqiniso la, lokho kuzotjengisa ukuthi sihlangana nalabo ‘abaqalelela uSomnini’.

^ IHLATHULULO YAMAGAMGA: Ibizo lesiHebheru elithi “qalelela” litjho “ukulindela” into ethileko. Lingaveza umqondo wokuthemba umuntu namkha ukuthembela kuye.—Rhu. 25:2, 3; 62:5.

^ Amanye amagama atjhugululiwe.

^ IHLATHULULO YEENTHOMBE: UJobho nomkakhe basesizini ngebanga lokuhlongakalelwa bantwana babo.

^ IHLATHULULO YEENTHOMBE: UJobho wakghodlhelela iintjhijilo ebekaqalene nazo bekwaba sekupheleni. Yena nomkakhe bacabanga ngendlela uJehova ababusise ngayo njengomndeni.