Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Fumbelani Woke Amatshwenyekwenu KuJehova

Fumbelani Woke Amatshwenyekwenu KuJehova

“Fumbelani woke amatshwenyeko wenu [kuJehova] ngombana yena uyanikhathalela.”—1 PIT. 5:7.

IINGOMA: 60, 23

1, 2. (a) Kubayini kungakafuzi simangale lokha nasiqalene nokutshwenyeka? (Qala isithombe esisekuthomeni.) (b) Khuyini esizokucoca ngakho esihlokwenesi?

SIPHILA eenkhathini ezigandelelako. USathana ‘utjhagala hlangana nathi njengengwenyama ebhodlako, efuna ezomrhiribidela.’ Anjalo nje ukwate uyadlhabhaza. (1 Pit. 5:8; IsAm. 12:17) Ngebanga lalokho, akukafuzi kusimangaze ukuthi ngezinye iinkhathi nathi, nanyana siziinkhonzi zakaZimu, siqalana namatshwenyeko. Kanti nasikhumbula kuhle, neenkhonzi zakaZimu zekadeni, nazo khezaqalana namatshwenyeko eenkhathini ezithileko, njengeKosi uDavida. (Rhu. 13:2) Ungakhumbula godu nompostoli uPowula naye ‘wakhathazeka khulu ngamabandla woke.’ (2 Kor. 11:28) Yini thina esingayenza nasiqalene nokugandelelwa mimizwa yokutshwenyeka?

2 UBabethu wezulwini onethando, wazisiza iinkhonzi zakhe zekadeni, begodu nathi namhlanjesi angasisiza lokha nasiqalene nokugandelelwa matshwenyeko. Nalisikhuthazako, iBhayibheli lithi: “Fumbelani woke amatshwenyeko wenu kuye ngombana yena uyanikhathalela.” (1 Pit. 5:7) Singakwenza njani lokho? Khesicoce ngananzi iindlela ezine esingakwenza ngazo lokho. Ngomthandazo osuka ehliziyweni, ngokufunda iliZwi lakaZimu besizindle ngalokho elikutjhoko, ukubawa ummoya ocwengileko kaJehova, kunye nokucoca nomuntu esimthembako ngamazizwethu. Njengombana sizokucoca ngeendlela ezinezi, linga ukubona ukuthi ungazisebenzisa njani.

“PHOSA UMTHWALWAKHO [KUJEHOVA]”

3. ‘Ungawuphosa njani umthwalwakho’ kuJehova lokha nawuthandazako?

3 Igadango lokuthoma ongalithatha, kuthandaza ukhulume noJehova umtjele okusenhliziywenakho. Nawuqalene nobujamo obubudisi, obukwenza ugandeleleke, ukhathazeke begodu uzizwe ungakatjhaphuluki, thululela ihliziywakho kuBabethu wezulwini onethando. UmRhubi uDavida wabawa, wathi: “Zimu, beka indlebe emthandazwenami.” Wathi godu: “Phosa umthwalwakho [kuJehova], yena uzakusekela.” (Rhu. 55:2, 23, [55:1, 22, NW]) Lokha nasele wenze okusemandlenakho bona ulungise ikinga oqalene nayo, yenza umthandazo osuka ehliziyweni, wona uzokuphelisa ukukhathazeka kwakho. Kodwana umthandazo uzokusiza njani ukuthi ubalekele ukugandelelwa mikhumbulo enganakho ukuthula?—Rhu. 94:18, 19.

4. Nasitshwenyekileko, kubayini ukuthandaza kuqakathekile?

4 Funda yebeFilipi 4:6, 7UJehova angaziphendula iimbawo zethu ezisuka ehliziyweni esizenza siphikelela. Njani? Ngokusinikela ukuthula kwangaphakathi, kwengqondo nokwehliziyo. Abanye khebakubona kwenzeka kibo mathupha lokhu. Lokha nabaphethwe matshwenyeko, uZimu wabasiza bafumana ukuthula kwangaphakathi okuvela kuye. Nakuwe lokho kungenzeka. Ngaphezu kwalokho, ‘ukuthula okuvela kuZimu’ kungadlula nanyana ngiziphi iintjhijilo ongaqalana nazo. Ungaqina idolo ngesithembiso sakaJehova esiduduzako, esithi: “Nje-ke ungesabi ngombana nginguZimakho. Ngiyakuqinisa bengiyakusiza.”—Isa. 41:10.

UKUTHULA KWANGAPHAKATHI OKULETHWA LILIZWI LAKAZIMU

5. IliZwi lakaZimu lingasinikela njani ukuthula kwangaphakathi?

5 Indlela yesibili yokufumana ukuthula kwangaphakathi kufunda imitlolo yeBhayibheli sizindle ngayo. Kubayini kuqakathekile lokho? IBhayibheli limumethe iinqophiso zamambala ezingakusiza ubalekele namkha unciphise ukutshwenyeka. Ungakuzazi ukuthi iBhayibheli liyasiza begodu liyakhuthaza. Kazi limumethe amezwi wokuhlakanipha woMdali. Njengombana uraga nokufunda ngendlela uZimu acabanga begodu enza ngayo ubusuku nemini, cabanga godu ngokuthi ungazisebenzisa njani iinqophiso ozifumana eBhayibhelini, nawenza njalo ukukholwa kwakho kuzokuqina kwamambala. UJehova uthi nasifunda iliZwi lakhe, ‘sizokuqina amandla sibe nesibindi’ begodu ngekhe ‘saba nevalo namkha siphele amandla.’—Jotj. 1:7-9.

6. Amezwi kaJesu angaba namuphi umthelela omuhle kuwe?

6 EBhayibhelini, sifumana amezwi amahle akhuthazako kaJesu. Iimfundiso zakhe namezwakhe bekamthombo wesikhuthazo kilabo ebegade bamlalela. Iinqubuthu zabantu beziza kuye ngombana bekathoba iinhliziyo ezidiniweko, aqinisa ababogabogako, begodu aduduza nabagandelelekileko. (Funda uMatewu 11:28-30.) Bekabatjengisa abantu ithando abasiza bona bahlale bathabile, abasiza nangezinto ebebaziphilisa ngazo abafundisa nangoZimu. (Mar. 6:30-32) UJesu usabakhuthaza abantu nanamhlanjesi. Nawe ungasifumana isikhuthazweso njengombana bekunjalo ngabapostoli ebegade bakhamba noJesu. Akutlhogeki ukuthi uJesu abehlanu kwakho bona akukhuthaze. NjengeKosi yezulwini, uJesu usasitjengisa bona uyasikhathalela. Godu, nawutshwenyekileko, ‘angatjhidela’ kuwe, ‘akusize ngesikhathi esifaneleko.’ Iye, uJesu angakusiza uqalane negandelelo, azalise ihliziywakho ngethemba nesikhuthazo.—Heb. 2:17, 18; 4:16.

UBUNTU BAKAZIMU OBULETHWA MUMMOYAKHE

7. Uzokuzuza njani uZimu nakaphendula umthandazwakho wokubawa ummoya ocwengileko?

7 UJesu wathi uBabethu wezulwini ngekhe abhalelwa kukhupha ummoya ocwengileko awunikele labo abawubawako. (Luk. 11:10-13) Lokho kuveza indlela yesithathu enamandla yokususa ukutshwenyeka, izenzo ezivezwa kukubakhona kommoya ocwengileko. Ummoya ocwengileko uveza ubuntu bakaZimu . (Funda beGalatiya 5:22, 23; Kolose 3:10) Njengombana ulinga ukuba nobuntu obuvezwa mummoya ocwengileko, itjhebiswano lakho nabanye abantu lizokuba lihle khulu. Uzokufumana nokuthi ubujamo ebebungakubangela bona utshwenyeke abusekho. Cabangisisa kafitjhani ngokuthi ubuntu obuvezwa mummoya ocwengileko bungakusiza njani.

8-12. Ummoya kaZimu ocwengileko ungasisiza njani bona sibalekele ubujamo obugandelelako?

8 ‘Ithando, ithabo, nokuthula.’ Nawuzimisela ukusebenzelana ngehlonipho nabanye abantu uzokufumana ukuthi ukghona ukuqalana kuhle namazizwakho. Kubayini kunjalo? Kungombana lokha nawutjengisa ithando lobuzalwana nehlonipho, uyakghona nokubalekela ubujamo obungakulethela ukutshwenyeka.—Rom. 12:10.

9 “Kubekezela, kulunga, kukwethembeka.” Ungathuthukisa ubuhlobo obunokuthula lokha nawulalela nasi iseluleko: “Yibani mnene, nirhawukelane, nilibalelane.” (Efe. 4:32) Nawenza lokhu, uzokuvimbela ubujamo obungaletha ukutshwenyeka. Ngaphezu kwalokho, uzokghona nokuqalana nobujamo obubangelwa kukuba nesono.

10 Ukukholwa. Kanengi namhlanjesi ukutshwenyeka kwethu kubangelwa kutlhoga imali nezinto ezithileko. (IzA. 18:11) Kodwana ukukholelwa ngokuqinileko etlhogomelweni lakaJehova kungasisiza sibalekele ukutshwenyeka. Njani? Ngokulalela iseluleko sakampostoli uPowula nakathi ‘saneliswe ngesinakho.’ Wangezelela godu emezwinakhe, wathi: ‘Ngombana [uZimu] wathi: “Angekhe nganitjhiya namkha nganilahla.” Ukwenzela bona nathi sizokukhuthazeka sikghone nokuthi: “[UJehova] msizami; angeze ngesaba, umuntu angangenzani na?’”—Heb. 13:5, 6.

11 “Bumnene nokuzithiba.” Akhucabange ngomphumela ongaba nawo ngebanga lokusebenzisa ubuntobu. Uzokghona ukubalekela ukutshwenyeka kwakho, begodu uzokuzuza ngokubalekela “ubumunyu, itukuthelo, ilaka, ukubangelana itjhada, ukukhulumana kumbi, kanye nabo boke ubumbi.”—Efe. 4:31.

12 Siyavuma, kuzokutlhogeka bona sithobeke besizibambe, ‘ngaphasi kwesandla esinamandla sakaZimu’ begodu ‘sifumbele woke amatshwenyeko wethu kuye.’ (1 Pit. 5:6, 7) Kodwana njengombana ulwela ukuthobeka, uzokuba sendleleni eyisa emseni nasesekelweni lakaZimu. (Mik. 6:8) Lokha nawulwela ukuthuthukisa ubuntu bakho, ngekhe waqalana nokugandelelwa kutshwenyeka ngombana uzokuthembela kuZimu.

“NINGAKHATHAZEKI”

13. UJesu bekanqophe ukuthini nakathi: “Ningakhathazeki”?

13 KuMatewu 6:34 (ufunde), sifumana amezwi kaJesu asikhuthazo, athi: “Ningakhathazeki.” Nanyana kunjalo, kungaba budisi ukwenza okutjhiwo mamezwi la. Bekatjho ukuthini uJesu nakathi: “Ningakhathazeki”? Kuyabonakala bonyana begade angatjho ukuthi iinkhonzi zakaZimu ngekhe zaqalana nokutshwenyeka emaphilwenazo, ngombana lokho sikubonile lokha nasicoca ngendaba kaPowula noDavida. UJesu begade asiza abafundi bakhe bazwisise ukuthi ukutshwenyeka okungakafaneli, okunganatlhogeko namkha okukhulu khulu, akuzilungisi izinto. Ilanga nelanga lineenkathazo zalo, yeke amaKrestu akukafuzi angezelele amatshwenyekwawo ngemikhumbulo yangesikhathi esidlulileko namkha wesikhathi esizako. Ungasisebenzisa njani iseluleko sakaJesu, begodu singakufumana njani ukuthula lokha nasiqalene namatshwenyeko?

14. Ungaqalana njani namatshwenyekwakho wangesikhathi esidlulileko?

14 Okhunye ukutshwenyeka kungabangelwa kucabanga ngezinto ezenzeka esikhathini esidlulileko namkha mitjhaphwakho. Ungalahlwa sisazela ngento ethileko eyenzeka esikhathini esidlulileko, ngitjho nanyana sele kudlule isikhathi eside. NeKosi uDavida nayo ngezinye iinkhathi kheyaba namazizo wokuthi ‘amacalayo adlula ihlokwayo.’ Yabe yathi: “Ngiyabubula ngenca yokubibitheka ehliziywenami.” (Rhu. 38:4, 5, 9, 19, [38:3, 4, 8, 18, NW]) Ebujamwenobu, ngikuphi ukuhlakanipha obekufuze kwenziwe nguDavida? Wenzani? Wathembela ekulibaleleni nemseni kaJehova. Ngokuzethemba wathi: “Ubusisiwe othethelelwe isiphambeko.”—Funda IRhubo 32:1-3, 5.

15. (a) Kubayini kungakafuzi sitshwenyeke ngebanga lezinto ezenzeka kithi namhlanjesi? (b) Ngimaphi amagadango ongawathatha bona wehlise ukutshwenyeka? (Qala ibhoksi elithi: “ Nanzi Iindlela Zokulwisana Nokutshwenyeka.”)

15 Ngezinye iinkhathi singatshwenyeka ngebanga lezinto ezenzeka kithi namhlanjesi. Lokho kwenzeka nakuDavida, wakuveza lokho nakatlola iRhubo 55, kanti ngesikhatheso bekasabela ipilwakhe. (Rhu. 55:3-6, [55:2-5, NW]) Nanyana kunjalo, khenge avumele ukutshwenyeka bona kuvimbele ukuthembela kwakhe kuJehova. UDavida wathandaza ngayo indaba le, godu bekakuzwisisa ukuqakatheka kokuthatha amagadango wokulwisana nokutshwenyeka. (2 Sam. 15:30-34) Nawe ungafunda kilokho okwenziwa nguDavida. Kunokuvumela ukugandelelwa matshwenyeko, thatha amagadango wokulwisana nobujamobo ngemva kwalokho utjhiyele koke ezandleni zakaJehova.

16. Ihlathululo yebizo lakaZimu ingakuqinisa njani ukukholwa kwakho?

16 Ngokuvamileko, ukutshwenyeka okungakafaneli vane kwenze umKrestu bona angakutholi ukuphumula lokha nakacabanga ngemiraro yesikhathi esizako. Nanyana kunjalo, akukafaneli sikhathazwe kucabanga ngezinto esingazi litho ngazo. Kubayini kunjalo? Kungombana eenkhathini ezinengi, izinto ebesinevalo ngazo, azibi zimbi njengombana besicabaga. Ngaphezu kwalokho, khumbula bona ayikho into engabhalela uZimu, okunguye esiphosela kuye woke amatshwenyekwethu. Khumbula nehlathululo yebizo lakhe bona itjho ukuthi “Ubangela bona kubekhona.” (Eks. 3:14, NW) Ihlathululo yebizo lakaZimeli isiqinisekisa bona wenza nanyana yini bona umqophwakhe uphumelele ngabantu bakhe. Ungaba nethemba lokuthi uZimu uzozitlomelisa iinkhonzi zakhe begodu azisize zilwisane nokutshwenyeka kwazo ngezinto zesikhathi esidlulileko, zesikhathi sanje nezesikhathi esizako.

UKUCOCA NGEZINTO EZISEHLIZIYWENETHU

17, 18. Itjhebiswano elihle lokukhulumisana lingakusiza njani bona uqalane nokutshwenyeka?

17 Indlela yesine engakusiza uqalane nokutshwenyeka litjhebiswano elihle nabanye, ucoce ngamazizwakho nomuntu omthembako. Umuntu otjhade naye, umngani otjhidelene khulu naye, namkha umdala webandleni bangakusiza uqalane nokutswhenyeka kwakho. “Obalabala ngehliziyo uyawurubajeka, kodwana ilizwi elakhako liyamthabisa.” (IzA. 12:25) Ukukhulumisana kokungafihlelani litho nokunqophileko kungakusiza bona uzwisise bewuqalane ngokuphumelelako namatshwenyekwakho. IBhayibheli lithi: “Lapha kunganakubonisana khona, amaqhinga ayatjhabalala; kodwana ngabeluleki abanengi ayaphumelela.”—IzA. 15:22.

18 UJehova wenze nelungiselelo lemihlangano yaqobe veke bona asisize siqalane nokutshwenyeka. Nawusemihlanganweni le, uzokghona ukucoca nabanye abakhulekeli abakuthandako nabafuna bona nikhuthazane. (Heb. 10:24, 25) Ukukhuthazanokhu, kuzokusiza ufumane ezinye iindlela ezizokwenza kube bulula ukulwisana nokutshwenyeka.—Rom. 1:12.

UBUHLOBO BAKHO NOZIMU MAMANDLAKHO AMAKHULU

19. Kubayini ungaqiniseka ngokuthi ubuhlobo bakho noZimu buzokunikela amandla?

19 Akhesicoce ngendlela omunye umdala weCanada afunda ngayo ukuqakatheka kokuphosela amatshwenyekwakhe kuJehova. Umsebenzakhe ugandelela khulu ngombana ungutitjhere begodu mluleki, naye khewaqalana nobulwelwe bokugandeleleka. Nje-ke, waphumelela njani? Uthi: “Ngaphezu kwakho koke, ngikufumene kungizuzisa begodu kunginikela amandla ukusebenza budisi ngithuthukisa ubuhlobo bami noJehova begodu ngiyakghona ukuqalana nobudisi bamazizo ahlukahlukeneko. Isekelo labafowethu nabodadwethu liqakatheke khulu tle lokha nasigandelelekileko. Ngiyacoca begodu angimfihleli litho umkami, khulukhulu ngendlela engizizwa ngayo. Abadala bebandleni kunye nomjikelezi babe lisizo elikhulu kimi bona ngiqale izinto ngendlela efaneleko. Ngifune nesizo lezokwelapha, ngenza amatjhuguluko endleleni engisebenzisa ngayo isikhathi sami bengazihlelela nesikhathi sokuziditjhela ngitjhaphulukile, nesikhathi sokuthabulula umzimba. Kancanikancani ngathoma ukuzizwa nginamandla wokulawula indlela engizizwa ngayo. Nakunezinto enginganamadla wokuzikhandela, ngizitjhiyela kuJehova.”

20. (a) Singawaphosela njani amatshwenyekwethu kuZimu? (b) Sizokucoca ngani esihlokweni esilandelako?

20 Ekusongeni indabethu, sibone indlela okuqakatheke ngayo ukuphosela amatshwenyekwethu kuZimu ngokuthandaza ngokusuka ehliziyweni kunye nokufunda iliZwi lakhe kuhlanganise nokuzindla ngalokho elikutjhoko. Sicoce godu nangokuqakatheka kokuthuthukisa ubuntu bethu sisizwa mummoya ocwengileko, ngokucoca ngamazizwethu nomuntu esitjhidelene naye esimthembako, kunye nokufumana amandla ngokucoca nabafowethu nabodadwethu ebandleni. Isihloko esilandelako sizokucoca ngendlela uJehova asisekela ngayo ngokusinikela umvuzo ngokuhlala sinethemba.—Heb. 11:6.