Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Zenze Ngokuhlakanipha Iinqunto Zakho

Zenze Ngokuhlakanipha Iinqunto Zakho

“Themba uSomnini [uJehova] ngehlizwakho yoke, ungeyami ekwazini kwakho.”—IZA. 3:5.

1, 2. Ukuthanda kangangani ukwenza iinqunto, begodu uzizwa njani ngezinye zeenqunto ozenzileko?

UKWENZA iinqunto sekusisiga sangamalanga. Uzizwa njani ngeenqunto ezijayelekileko oqalana nazo? Abanye abantu bayakuthanda ukuzenzela iinqunto. Bajama kwelokuthi banelungelo lokuzenzela iinqunto, kangangobana abafuni nokulizwa lobubodlhana elivela komunye umuntu malungana nokwenzelwa isiqunto. Kanti-ke, kunabanye abakusabako ukwenza iinqunto ezingaphezu kwezijayelekileko ekuphileni. Abanye batjhinga eencwadini namkha kubeluleki bebakhiphe nemali engangemali ngebanga lokuthola iinluleko abadlumbana bona bayazitlhoga.

2 Abanengi bethu siphakathi naphakathi. Siyalemuka bona ezinye izinto zingaphezu kwamandlethu begodu akunalitho esingalenza ngalokho; kodwana, sithatjiswa kukuthi zinengi nokho izici esingazenzela kizo iinqunto epilweni ngokwalokho esikunyulako. (Gal. 6:5) Nanyana kunjalo, siyavuma bona eenquntweni esizenzako, akusizo zoke ezilisizo namkha ezizuzisako.

3. Ngiziphi iinqophiso esinazo ekwenzeni iinqunto, kodwana kuqaba siphi isitjhijilo?

3 Njengeenkhonzi zakaJehova, kungasithabisa ukuthi sineenqophiso ezikhanyako ezivela kuye, ngezinto ezinengi eziqakathekileko emaphilwenethu. Siyazi ukuthi nasilandela iinkambiswezo, singenza iinqunto ezingazuzisa thina zithabise noJehova. Nokho, singaqalana nezinto kunye nobujamo iliZwi lakaZimu elingakhulumi ngabo ngokunqophileko. Nakunjalo-ke, siphuma njani? Ngokwesibonelo, siyazi ukuthi akukafaneli sebe. (Efe. 4:28) Kodwana, kuhlekuhle vane uyini umsuka wokweba? Lokho kungayama ekutheni okwetjhiwakokho kukiliphi izinga, kufunelwani, namkha enye nje into? Eendabeni eziqalwa njengezikulu khona, senza njani? Sinqotjhiswa yini?

 UMOYA WOKUVUTHWA KOMKHUMBULO

4. Sivame ukululekwa ngelithini nasifuna ukwenza isiqunto?

4 Nasiphimisela lokuthi sifuna ukwenza isiqunto esiqakathekileko, esikhonza naye angasiluleka ngokuthi singalibali ukuhluzeka emkhumbulweni. Leso, siluleko esihle. IBhayibheli linanasi isiyeleliso malungana nokudumela esenzweni: “Woke [umuntu] opharhazelako uletha ukuswela.” (IzA. 21:5) Ekhabolakhona, kutjho ukuthini ukusebenzisa umoya wokuvuthwa komkhumbulo? Kghani kutjho ukuthi kufuze siziphe isikhathi, siyidlele amathambo wengqondo indaba, sizwisise koke ngayo ngaphambi kokwenza isiqunto? Woke amabanga la alisizo ekufinyeleleni isiqunto esihle, kodwana kunokungaphezu kwalokho nakuziwa ekuhluzekeni komkhumbulo.—Rom. 12:3; 1 Pit. 4:7.

5. Kubayini kungokwemvelo ukuthi asikavuthwa ngokupheleleko emkhumbulweni?

5 Kufuze sivume ukuthi akakho namunye kithi obelethwa anomkhumbulo ovuthiweko. Ngani, ngoba soke sibelethelwa esonweni nokungapheleli, yeke sikude khulu nokuvuthwa, kungaba semzimbeni namkha emkhumbulweni. (Rhu. 51:5; Rom. 3:23) Ngaphezu kwalokho, inengi lethu beliphakathi kwalabo uSathana ‘ekhewafiphaza’ imikhumbulo yabo; khesangafuni ukuzwa ngoJehova nangeenkambiso zakhe zokulunga. (2 Kor. 4:4; Tit. 3:3) Ngobunjalo, nange iinqunto zethu sizisekela kilokho okuzwakala kukuhle kithi, sizabe siyazikhohlisa, ngitjho nanyana sekuthiwa sicabangisise kangangani ngaso ngaphambi kokusenza.—IzA. 14:12.

6. Khuyini okungasisiza sihlawulele ukuvuthwa emkhumbulweni?

6 Nanyana sikude kangaka nokuvuthwa ngokomzimba nangokomkhumbulo, uJehova, uBabethu wezulwini, uphelele ngazo zoke iindlela. (Dut. 32:4) Okuthabisako kukuthi, ukwenze kwakghoneka ngathi bona silinge ukuvuthwa emkhumbulweni. (Funda 2 Thimothi 1:7.) NjengamaKrestu, sifuna ukucabanga nokwenza ngendlela efaneleko. Kufuze silwe, namkha silawule imicabango namazizo wethu bese silingisa indlela uJehova acabanga, azizwa, nenza ngayo izinto.

7, 8. Khewusitjele ngokuhlangabezanwe nakho okuveza ukuthi isiqunto esicatjangelwe kuhle singenziwa njani naphezu kwegandelelo nobudisi.

7 Cabanga nganasi isibonelo. Sekusisiga ngabantu abavela ngaphandle ukuthumela abantwana babo abancani emuva bona bayokukhuliswa ziinhlobo, khona ababelethi babo bazokuraga nomsebenzi enarheni abakiyo. * Omunye umma wenarheni yangaphandle wabeletha ihlamazana lomsanyana. Khonokho, wathoma ukufunda iBhayibheli, wathuthuka nangokomoya. Iinhlobo nabangani zathomba ukubafundekela banobabakwakhe bona bathumele umntwanabo ekhaya. Kodwana, ekufundeni kwakhe, umfazi lo walemuka ukuthi njengombelethi, kumthwalo wakhe ovela kuZimu ukuzikhulisela abantwana. (Rhu. 127:3; Efe. 6:4) Kghani bekufuze alandele ikambo ebeyibonakala ijayelekile kwabanengi? Namkha bekufuze alandele okuseBhayibhelini, nanyana bekungaba budisi nje ukuphila ngemali encani, anyamezelele nokuhlatjwa ngamagama? Wena kunguwe bewungenzani?

8 Ngokuzizwa agandelelekile, umma lo wathululela ihliziywakhe kuJehova, wabawa isiluleko. Ukuthi uJehova ucabangani ngendaba leyo, wakubona ngesikhathi akhuluma nomfundela iBhayibheli nabanye ebandleni ngobujamo aqalene nabo. Wacabanga nangomonakalo ongokwamazizo ovame ukwenzeka lokha abantwana nabakhula bangabazi ababelethi babo. Ngemva ngokuyicabangela ngemiTlolo  indaba le, waphetha ngelokuthi akusikuhle ukuthumela abantwana ekhaya. Ubabakwakhe wabona indlela amalunga webandla asekela ngayo, nendlela umntwana ebekathabe begodu aphile ngayo. Naye wanyekele wamukela isifundo seBhayibheli kangangobana nje ukhamba nomkakhe esifundweni.

9, 10. Kutjho ukuthini ukusebenzisa umoya wokuvuthwa komkhumbulo, begodu singakwenza njani lokho?

9 Lesi kumane kungesinye seembonelo, kodwana siveza ukuthi ukusebenzisa umoya wokuvuthwa komkhumbulo akutjho ukunamathela kilokho abanye abathi kuhle namkha kulisizo. Imikhumbulo neenhliziyo zethu ezingakapheleli zingafaniswa newatjhi eligijimako namkha elikhamba kabuthaka. Ukuthembela kilo kunjengokuzifaka emgodini. (Jor. 17:9) Imikhumbulo neenhliziyo zethu kufuze kubandulwe ngeenkambiso zakaZimu ezithembekileko.—Funda u-Isaya 55:8, 9.

10 IBhayibheli lisiluleka ngebanga elizwakalako: “Themba uSomnini [uJehova] ngehlizwakho yoke, ungeyami ekwazini kwakho.” Mazise “kizo zoke iindlela zakho, yena uzakwenza imizilakho ilelezeke.” (IzA. 3:5, 6) Tjheja umutjho othi “ungeyami ekwazini kwakho.” Ulandelwa ngothi ‘mazise uSomnini [uJehova].’ Nguye ovuthwe kwamambala emkhumbulweni. Yeke, lokho kutjho ukuthi nasifuna nokwenza isiqunto, kufuze sizwe umbono kaZimu oseBhayibhelini. Bese sisekela isiquntweso kiwo. Ukwenza njalo-ke, kusebenzisa umoya wokuvuthwa emkhumbulweni—okukulingisa umkhumbulo kaJehova.

BANDULA AMANDLAKHO WOKUCABANGA

11. Ngiyiphi indlela ephumelelako yokufunda ukwenza iinqunto ngokuhlakanipha?

11 Ukufunda ukwenza iinqunto ezihlakaniphileko bese senza ngokwalokho esikuquntileko, akusilula. Lokho kungaba budisi khulu khulu kilabo abasesebatjha emaqinisweni namkha labo esebathuthukela ekuvuthweni ngokomoya. Kodwana bangayenza ituthuko ebonakalako. EBhayibhelini babizwa ‘ngabantwana.’ Abantwana batataya amahlandla ambalwa ngokubuyelelweko. Kunjalo nangalabo abasese bantwana ngokomoya nakufuze benze iinqunto ezihlakaniphileko. Khumbula bona umpostoli  uPowula waqalisela ebantwini abavuthiweko njengalabo esebajayele “ukusebenzisa umkhumbulwabo, . . . labo asebanakho ukuhlukanisa okuhle kokumbi.” Elithi “ukusebenzisa” nelithi ‘esebajayele’ womabili aveza isenzo somzamo esibuyelelweko, okungilokho okufuze kwenziwe ngabasesebatjha.—Funda amaHebheru 5:13, 14.

Nesenza iinqunto ezihlakaniphileko qobe langa, sisuke sibandula amandla wethu wokucabanga (Qala isigaba 11)

12. Singalihlawulela njani ikghono lethu lokwenza iinqunto ezihlakaniphileko?

12 Njengombana khekwatjhiwo phambilini, qobe langa kufuze senze iinqunto, ezikulu nezincani. Ngokokunye okuhlola, amaphesenthi angaphezu kwama-40 walokho esikwenzako aveza bona kusuke kungakacatjangelwa kuhle kodwana kumiphumela yalokho esikujayeleko. Ngokwesibonelo, qho ekuseni kufuze siqunte ukuthi sizokumbathani. Lokhu ungakuthatha kancani, bese ukhethe ngaphandle kokucabangisisa, khulu khulu nengabe urhabile. Kodwana kuqakathekile ukucabanga ngalokho ozokwembatha bona kukuveza njengenceku kaJehova na. (2 Kor. 6:3, 4) Nawuyokuthenga izembatho, ungacabanga ngesitayela nebizo lesembatho, kodwana kuthiwani ngesithunzi nangentengo? Ukukhetha kuhle ezintwenezi kuzokufaka isandla ekubanduleni amandla wethu wokucabanga, okungasisiza senze iinqunto ezithe tjha eendabeni ezithe ukuqina.—Luk. 16:10; 1 Kor. 10:31.

HLAWULELA UMOYA WOKWENZA OKUHLE

13. Nesizakuqiniseka bona senza ngokuvumelana nesikukhethileko, sitlhoga ini?

13 Soke siyazi ukuthi akusilula ngaso soke isikhathi ukwenza ngokuvumelana nalokho esikuquntileko. Ngokwesibonelo, abanye abafuna ukulisa ukubhema bayabhalelwa ngombana abazikhuthazi. Kufuze uzimisele ukwenza ngokuvumelana nekambo oyikhethileko. Abanye bakholelwa ukuthi amandla womkhumbulo afana nemisipha. Nesiyisebenzisa khulu, kuyenza ibe namandla. Nasiyisebenzisa ngasikhathi, iba buthakathaka. Khuyini-ke okungasisiza sithuthukise namkha siqinise isiqunto sethu ngokunamathela kilokho esiqunte ukukwenza? NguJehova ongasisiza.—Funda uFilipi. 2:13.

14. Kubayini uPowula bekanomdlandla wokwenza lokho ebekazi ukuthi kufuze akwenze?

14 Lokhu uPowula ukwazi ngaye. Wakhe wathi: “Ngithanda ukwenza okuhle, kodwana ngiyabhalelwa bona ngikwenze.” Bekakwazi ebekafuna ukukwenza nebekufuze akwenze, kodwana ngasikhathi bekunento emvimbako. Wavuma wathi: “Emanyeni ngithatjiswa mthetho kaZimu ngaphakathi kwami, kodwana ngibona ezithweni zami kunomthetho omunye olwisana nomthetho womkhumbulwami, ungenza ngibe likhoboka lomthetho wesono ohlala ngaphakathi kwezitho zami.” Kghani kutjho ukuthi ubujamo bakhe bebubumbi kangako? Akusinjalo, ngombana wathi: “Akathokozwe uZimu ngoJesu Krestu iKosethu!” (Rom. 7:18, 22-25) Watlola nokuthi: “Ngikghona ukwenza yoke into ngaloyo ongiqinisako.”—Flp. 4:13.

15. Ukuthatha igadango namkha ukubhalelwa kukulithatha, kungabathinta njani ababandakanyekileko?

15 Kuyatjho-ke bona newuzakuthabisa uZimu, kufuze uthathe igadango eliqakathekileko. Khumbula amezwi u-Eliya awatjela abakhulekeli bakaBhali neenhlubuki ezima-Israyeli eNtabeni yeKarameli: “Kuzabe kube nini nikokhu nilotjha amakhosi amabili? Nengabe uSomnini nguye onguZimu, mlandeleni; kodwana nengabe nithi nguBhali onguZimu, mlandeleni-ke.” (1 Kho. 18:21) Abantwana bakwa-Israyeli bebakwazi ebekufuze bakwenze, kodwana bebangazazi ukuthi basidekiselo sayiphi ipoto. Ngokuhlukileko kilokho, esikhathini sangaphambidlana, uJotjhuwa waba sibonelo esihle nekatjela ama-Israyeli ukuthi: “Nakube anifuni ukulotjha uSomnini,  khethani namhlanjesi kobana nifuna ukulotjha ubani . . . Mina nomzami sizakulotjha uSomnini.” (Jotj. 24:15) Waba yini umphumela wokuzimisela kwakhe? UJotjhuwa nalabo ebebanaye bafumana unongorwana wokungena eNarheni yesiThembiso, “inarha egeleza ibisi neluju.”—Jotj. 5:6.

YENZA IINQUNTO EZIHLAKANIPHILEKO, UBUSISWE

16, 17. Fanekisa ngeenzuzo ezitholakala ekwenzeni iinqunto ezivumelana nentando kaZimu.

16 Cabanga ngobujamo banamhlanjesi. Umzalwana osanda ukubhajadiswa utjhadile, begodu banomkakhe banabantwana abathathu abancani. Ngelinye ilanga, asebenza naye wasikisela ukuthi banomzalwana lo bayokusebenzela enye ikhamphani ebeyibhadela ngconywana, neenzuzo zakhona zithe tjha. Umzalwana wayidlela amathambo wengqondo bewathandaza nangayo indaba le. Besekakhethile ukuthi uzokuzinza emsebenzini akiwo, wona nokho ebewungabhadeli kangako, kodwana omtjhaphululako ngepelaveke, umuphe nesikhathi sokuya emihlanganweni nekonzweni yesimini nomndenakhe. Wayidlela amathambo wengqondo indaba le, walemuka bona angekhe aba nehlelo elinjalo nakangamukela umsebenzi lo. Wena bewungenza njani?

17 Ngokumadanisa iinzuzo ezingokomoya nomrholo ophezulu, umzalwana lo wanyula ukungawamukeli umsebenzi loyo. Kghani wazisola ngesiquntweso? Akusinjalo. Kunalokho, wabona iimbusiso ezingokomoya zibazuzisa khulu banomndenakhe, kunalokho umrholo loyo ebewuzobenzela khona. Banomkhakhe bathaba kwamambala ngesikhathi indodakazabo yokuthoma eneminyaka elitjhumi nayibatjela bona ibathanda kangangani ababelethi bayo, abazalwana nabodade, kunye noJehova. Yathi ifuna nokunikela ipilo yayo kuJehova ngokubhajadiswa. Kuyatjho ukuthi samthabisa kwamambala isibonelo sakayise sokubeka uJehova qangi epilwenakhe!

Yenza iinqunto ezihlakaniphileko, uthabe nabantu bakaZimu (Qala isigaba 18)

18. Kuqakatheke ngani ukwenza iinqunto ezihlakaniphileko qobe langa?

18 Sekumatjhumi weminyaka uMosi omKhulu, uJesu Krestu, arhola abakhulekeli bakaJehova emangweni oliphasi lakaSathana. NjengoJotjhuwa omKhulu, nje uJesu sekasebujamweni bokulirhayila iphasi elonakelekweli, bese anqophise abalandeli bakhe ephasini elitjha lokulunga. (2 Pit. 3:13) Yeke, lesi akusi sikhathi sokudeda isinyava sibuyele emicabangweni yakade, imikghwa, amadumo, kunye namabizelo wakhona. Kodwana sikhathi sokutjhejisisa ukuthi kuhle kuhle intando kaZimu itjho ukuthini kithi. (Rom. 12:2; 2 Kor. 13:5) Iinqunto ozenzako nalokho okukhethako ngamalanga, akutjengise ukuthi umumuntu ofanelwe sibusiso sakaZimu sokuphila okungapheliko.—Funda amaHebheru 10:38, 39.

^ isig. 7 Elinye ibanga lalokhu kukuthi umzukulu lo ayokukhonjiswa iinhlobo nabangani.