Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Umusa—UQakathekile KuZimu

Umusa—UQakathekile KuZimu

Umusa​—UQakathekile KuZimu

O MUTJHA weJapani watjhukunyiswa mumusa wekhehla elinesineke. Indoda le, esithunywa sevangeli, besele kuminyaka eminengi ingasahlali enarheni ye-Asia le begodu gade ingasazi kuhle isiJapani. Nokho, qobe veke beyivakatjhela ekhabo lesokana elithileko bona bazokucoca ngeBhayibhili. Ngokumomotheka kobungani nokuziphatha kuhle, ngesineke yaphendula imibuzo eminengi ebeyibuzwa lisokana elinelukulukweli.

Umusa wesithunywa sevangeli esiluphelekwesi waba yinto isokaneli engekhe liyikhohlwe. Lacabanga, ‘Nengabe iBhayibhili yenza umuntu abe nomusa nethando elingaka, nakanjani kufuze ngiyifunde.’ Lokhu kwalipha ibanga ebelilitlhoga ukufunda into elingakayijayeli kangaka. Kwamambala, umusa uzithinta khulu iinhliziyo zabantu kunamezwi.

Ubuntu BakaZimu

Kungokwemvelo ngathi ukuba nomusa ebantwini esihlobana nabo eduze, ngombana umusa ngokuyihloko utjho ukutjhidelana okuvela ebunganini. Nanyana kunjalo, umusa ngokuyihloko uyifanelo kaZimu. UJesu wathi uYise unomusa ingasi kilabo abamthandako kwaphela, kodwana ‘nakwabangathokoziko.’ UJesu wakhuthaza abalandeli bakhe bona balingise uZimu ekwenzeni ngomusa kibo boke abantu: “Yibani ngabapheleleko ekulungeni, njengombana noYihlo wenu osezulwini aphelele!”—Luka 6:35; Matewu 5:48; Eksodosi 34:6.

Abantu, njengombana babunjwe ngomfanekiso kaZimu, banekghono lokubonisa umusa kwabanye. (Genesisi 1:27) Mbala, singalingisa uZimu sifunde ukuba nomusa nakilabo abangasizo iinhlobo zethu. IBhayibhili ihlathulula umusa njengengcenye efiselekako yesithelo somoya kaZimu ocwengileko namtjhana amandla asebenzako. (Galatiya 5:22) Ngalokho, ungathuthukiswa begodu uhlawulelwe njengombana umuntu afunda okungeziweko ngoZimu, umBumbi begodu atjhidela eduze kwakhe.

Njengombana umusa ungasi seengazini kwaphela, kodwana godu uthatjelwa khulu nanguZimu, ngalokho kunengqondo bona uZimu usitjela bonyana ‘sibe nesisa omunye komunye.’ (Efesu 4:32) Godu siyakhunjuzwa: “Ningalibali ukwamukela abayeni.”—Hebheru 13:2.

Ephasini lanamhlanje elizele ukungabi nomusa nokungathokozi, kuyakghoneka na ngathi ukuba nomusa kwabanye, ngitjho nabantu esingabaziko? Khuyini engasisiza bona senze njalo? Eqinisweni kubayini kufuze sitshwenyeke ngalokho?

Umusa UQakathekile KuZimu

Ngokuthabisako, umpostoli uPowula ngemva kokukhuluma ngokuba nomusa ebantwini esingabaziko, waragela phambili wathi: “Ngombana sebakhe bakwenza abanye, bangenisa iingilozi bangalemuki.” Akhucabange bona bewuzozizwa njani nebewungaphiwa ithuba lokungenisa iingilozi? Kodwana uPowula wandlalela lokhu ngamezwi athi “bangalemuki.” Ukukubeka ngenye indlela, iphuzu lakhe beliwukuthi nengabe sivame ukuba nomusa kwabanye, kuhlanganise nabayeni namtjhana abantu esingabaziko, singatlonyeliswa ngeendlela esingakazilindeli.

Amanye amatjhugululo weBhayibhili aneenkhombo ahlobanisa amezwi kaPowula nomlando omalungana no-Abrahama noLoti okuGenesisi isahluko 18 no-19. Kizo zombili izehlakalwezi, sifunda ngeengilozi zivela kibo njengabayeni abanomlayezo oqakathekileko. Endabeni ka-Abrahama, bekumlayezo omalungana nokuzaliseka kwesithembiso sakaJehova sendodana, begodu endabeni kaLoti bekukuphuluswa ekubhujisweni okuzako komuzi weSodoma neGomora.—Genesisi 18:1-10; 19:1-3, 15-17.

Newufunda imitlolo edzubhulwe ngehla, uzokubona bonyana bobabili u-Abrahama noLoti baba nomusa kwabadlula ngendlela egade bangabazi. Liqiniso, eenkhathini zeBhayibhili, ukwamukela iinkhambi nabadlula ngendlela—kungaba bangani, iinhlobo namtjhana abantu esingabaziko—bekulisiko nomthwalo okufuze uthwalwe. Eqinisweni, umThetho kaMosisi bewuthi ama-Israyeli akukafuzi azitjhalazele iintlhogo zalabo abangasiwo ama-Israyeli. (Duteronomi 10:17-19) Ngitjho nanyana kunjalo, kuyakhanya bona u-Abrahama noLoti benza okungaphezu kwalokho ngokukhamba kwesikhathi okwaba yifuneko yomthetho. Benza okungaphezu kokujayelekileko ukubonisa umusa ebantwini abangabaziko, begodu babusiswa ngokwenza njalo.

Izenzo zaka-Abrahama zomusa zaletha iimbusiso ingasi kuye kwaphela ngombana wafumana indodana, kodwana godu nakithi. Ngayiphi indlela? U-Abrahama nendodanakhe u-Isaka baba nendima eqakathekileko ekuzalisekeni komnqopho kaZimu. Baba babantu abayihloko ekorweni ebekuzokuvela kiyo uMesiya, uJesu. Isenzo sabo sokuthembeka safanekisela indlela iphuluso yesintu ebeyizokufumaneka ngayo ngethando lakaZimu nomusakhe omkhulu khulu.—Genesisi 22:1-18; Matewu 1:1, 2; Jwanisi 3:16.

Imilando leyo ikuveza ngokukhanyako lokho uZimu akulindele ebantwini abathandako nokobana ukuthabela kangangani ukuba nomusa. Akusiyo indaba yokuzikhethela, kodwana kuqakathekile kuZimu.

Ukubonisa Umusa KusiSiza Sazi UZimu Ngcono

IBhayibhili ithi esikhathini sethu abanengi bazokuba ‘abangathokoziko nabanganandaba nalokho okucwengileko, kube khona abanganathando.’ (2 Thimothi 3:1-3) Akunakuzaza bona uqalana nabantu abanjalo qobe langa. Nanyana kunjalo, lokhu akusilo ibanga lokubhalelwa ngokupheleleko ukubonisa umusa kwabanye. AmaKrestu ayakhunjuzwa: ‘Ungabuyiseli ubumbi ngobumbi. Lingani ukwenza okulungileko phambi kwabantu boke.’—Roma 12:17.

Singawenza umzamo wokubonisa umusa besibe nesandla esivulekileko kwabanye. IBhayibhili ithi: “Loyo onethando . . . uzuza ilwazi ngoZimu,” begodu enye indlela esitjengisa ngayo ithando kukuba nomusa kwabanye. (1 Jwanisi 4:7, NW; 1 Korinte 13:4) Kwamambala, ngokuba nomusa kwabanye abantu, simazi ngcono uZimu, begodu lokho kuyasithabisa. UJesu wathi eTjumayelwenakhe yeNtabeni: “Bayathaba abanomusa—ngombana bazakufumana umusa. Bayathaba abahlanzekileko ehliziyweni—ngombana bazakubona uZimu.”—Matewu 5:7, 8, Young’s Literal Translation.

Cabangela isibonelo saka-Aki, umma wekhaya omJapani onamadodana amabili. Ngemva kokuhlongakalelwa ngunina angakalindeli, wagandeleleka khulu. Ngezinye iinkhathi, bekezwa ubuhlungu kangangobana abe aye kwadorhodere. Ngokukhamba kwesikhathi kwaba nomndeni ofudukela hlanu kwabo. Bewusand’ ukuhlongakalelwa nguyise engozini, begodu unina bekasele yedwa nabantwana abancani abahlanu. U-Aki wawurhawukela khulu umndeni lo begodu wenza umzamo omkhulu wokuba mngani kamma lo nabantwabakhe. Enza koke ebekangakwenza ukusiza umndeni lo—wahlanganyela nawo ukudla, iimpahla abangasazisebenzisiko nokhunye—u-Aki wakwazi ukulawula amazizwakhe godu. Wezwa ukuba yiqiniso kwalokho iBhayibhili ekutjhoko: “Kukhona ithabo elikhulu ekupheni, kunekwamukeleni!” (IzEnzo 20:35) Kwamambala, ukuba nomusa kwabanye kungaba yinto engcono ongazenzela yona newuzwa umoyakho uphasi.

‘Ukuboleka UJehova’

Ukubonisa umusa akuthengwa. Begodu akukayami ekghonweni lakho namtjhana emandleni onawo. Ukumomotheka, ikulumo enomusa, ukusiza, isipho esincani kodwana esicatjangelwe kuhle namtjhana ukutjhidela abanye bona bajame phambi kwakho emjejeni kanengi kungatjho likhulu. Nengabe awuqiniseki ngento elungileko okufuze uyitjho namtjhana uyenze ngaphasi kobujamo obuthileko, yitjho namtjhana wenze okulungileko. Isokana okukhulunywe ngalo ekuthomeni kwesihlokwesi lathintwa khulu kuziphatha komusa kwesithunywa sevangeli esilupheleko, okwafeza okungaphezu kwalokho esakukhulumako. Ngikho okhunye okufunwa nguZimu eenkhonzini zakhe kuwukuba zibe ‘nomusa wethando’!—Mika 6:8.

Isaga sesiJapani sithi: “Ilizwi elilodwa lomusa lingenza iinyanga ezintathu zobusika zifuthumale.” Njengombana kugandelelwe ngamandla sisaga sePumalanga, umusa omncani ungafeza likhulu. Newuboniswa ngomnqopho omuhle, khulukhulu newukhambisana nethando lomuntu ngoZimu, ungathinta iinhliziyo zabo boke ababandakanyekileko. Ngitjho nanyana umusakho ungamukelwa, lokho akutjho bona uwenzele ilize. Uyigugu emehlweni kaZimu. IBhayibhili iyasiqinisekisa bona umusa esiwubonisa abanye eqinisweni ufana ‘nokuboleka uJehova.’ (IzAga 19:17) Kubayini ungafuni amathuba wokubonisa umusa kwabanye?

[Umkhangiso osekhasini 20]

Nengabe awuqiniseki ngento elungileko okufuze uyitjho namtjhana uyenze, yitjho namtjhana wenze okulungileko

[Isithombe ekhasini 19]

Umusa ka-Abrahama wabusiswa khulu

[Isithombe ekhasini 20]

Ukubonisa umusa kwabanye kufana ‘nokuboleka uJehova’