EVRI dei, yumi gat janis blong mekem samting blong soemaot se yumi tingbaot narafala. Be plante man oli tingbaot olgeta nomo. Yumi luk samting ya raonabaot long yumi. Man i giaman long narafala mo i trikim narafala. Man i spid krangke long trak, i no wantem nating se narafala i winim hem. Man i tok swea long narafala, mo i faerap long kros. Oli no sem blong mekem ol fasin ya.

Long plante famle tu, ol man wanwan oli tingbaot olgeta nomo. Sam man mo woman oli mekem divos from we wan i ting se hem i gud moa i bitim narawan, ale hem i sakemaot man no woman blong hem mo i faenem narawan. Sam papa mo mama oli stap mekem sam fasin we i pulum pikinini blong i tingbaot hem wan, be oli no luksave. ?Oli mekem wanem? Oli givim evri samting we pikinini i wantem. Mo oli no stretem pikinini nating.

Be plante papa mo mama oli stap tijim pikinini blong olgeta blong i tingbaot narafala, i no tingbaot hem wan nomo. Mo hemia i mekem i gud long pikinini. Ol pikinini we oli tingbaot narafala, oli faenem ol fren isi nomo, mo olgeta ya oli fren gud longtaem. Mo tu, ol pikinini ya oli harem gud. ?From wanem? Baebol i talem se: “Man we i stap givim presen i go, hem i save harem gud moa, i winim man we i stap kasem presen blong hem.”—Ol Wok 20:35.

Yumi save se taem yumi kaen long narafala, samting ya i mekem i gud long yumi. Taswe sipos yu yu wan papa no wan mama, ?yu save mekem wanem blong pikinini blong yu i kaen long narafala? ?Yu save mekem wanem blong hem i no tingbaot hem wan nomo, olsem ol man raonabaot long yumi? Bambae yumi tokbaot tri fasin we ol papa mo mama oli stap mekem, we oli save pulum pikinini blong i tingbaot hem wan nomo. Mo bambae yumi tokbaot wanem we papa mo mama i save mekem blong blokem ol fasin ya.

Trabol. Ol man we oli stadi long bisnes ya oli makem wan samting we i mekem olgeta oli wari tumas: Plante yangfala we oli jes stat blong wok, oli ting se oli gat raet long evri samting. Oli ting se bambae oli kasem hae posisen long wok blong olgeta olsem nomo. Oli no ting se oli mas wok had from. Samfala oli ting se kwiktaem nomo bambae oli kasem hae posisen, nating se oli no savegud wok blong olgeta yet. Sam narafala yangfala oli ting se oli impoten, mo oli wantem se ol narafala oli mas leftemap olgeta. Taem ol narafala oli no leftemap olgeta, oli harem nogud.

Stamba blong trabol. Tijing we yangfala i kasem taem hem i smol, i save mekem se hem i gruap wetem tingting ya se hem i gat raet long evri samting. Long ol yia we oli pas, i gat wan tingting i kam antap bigwan we i gat paoa long plante papa mo mama. Long taem ya, olgeta man long wol oli wantem se ol narafala oli leftemap olgeta mo oli mekem olgeta oli harem se oli spesel. Taswe, ol papa mo mama oli ting se oli mas mekem pikinini tu i harem se hem i spesel. Oli ting se oli no mas daonem pikinini nating, from we hemia i save mekem pikinini i ting se hem i nating nomo. Sipos oli leftemap pikinini smol, bambae hem i ting se hem i gud smol. Be sipos oli leftemap hem bigwan, bambae hem i ting se hem i spesel. Sam papa mo mama we oli no wantem folem tingting ya, ol man oli talem se oli rabis papa mo mama. Oli talem se ol papa mo mama oli mas lukaot gud se oli no mekem pikinini i harem nogud.

Taswe, ol papa mo mama oli stat blong leftemap ol pikinini blong olgeta bitim mak. Taem pikinini i mekem samting we i no blong leftemap hem from, be oli leftemap hem. Taem we pikinini i mekem mastik, oli mekem olsem we oli no luk wan samting. Nomata se gudfala samting we pikinini i mekem i smol we i smol, be oli presem hem bitim mak. Nomata se hem i mekem mastik we i bigwan we i bigwan, be oli no stretem hem nating. Ol papa mo mama ya oli ting se oli mas mekem olsem, blong pikinini i harem se hem i spesel. Oli tingbaot moa blong leftemap pikinini, i bitim we oli tijim hem blong mekem gudfala wok we hem i save harem gud from.

?Baebol i talem wanem? Baebol i talem se i gud blong leftemap wan man taem hem i mekem samting we i stret blong leftemap hem from. (Matiu 25:19-21) Be sipos yumi presem pikinini blong mekem hem i harem se hem i spesel nomo, bambae hem i kam flas. Baebol i talem klia se: “Sipos wan man i stap ting se, ‘Mi mi wan man ya,’ be hem i man nating nomo, hem i stap giaman nomo long hem.” (Galesia 6:3) Taswe Baebol i talem long ol papa mo mama se: “Yu no fraet blong mekem samting long pikinini blong yu blong stretem hem. Sipos yu wipim as blong hem, bambae hem i no save ded from.” *—Ol Proveb 23:13.

?Yu yu save mekem wanem? Yu mas stretem pikinini taem i nidim, mo yu talem gudfala toktok long hem taem i stret blong talem. Yu no mas presem pikinini blong mekem hem i harem nomo se hem i spesel. Samting ya i no save wok gud. Wan buk (Generation Me) i talem se: “Sipos yu faenemaot samting we yu yu gud long hem mo sloslo yu traem kam gud moa long hem, mo yu lanem ol niufala samting, hemia i save mekem yu yu harem se yu spesel. Be sipos yu no mekem wan gudfala samting nating, nao man i leftemap yu, hemia i blong nating nomo.”

“Yufala i no mas letem tingting blong yufala i go antap. Tingting blong yufala i mas stret gud.”—Rom 12:3

Trabol. Plante yangfala we oli jes stat blong wok, oli no rere blong fesem ol trabol. Man i talem smol toktok nomo agens long olgeta, be oli harem nogud bitim mak. Sam narafala oli wantem wan wok we i impoten, oli no wantem mekem enikaen wok nomo. Long wan buk (Escaping the Endless Adolescence), Dokta Joseph Allen i tokbaot wan yangfala man we i kam lukaot wok. Joseph i askem sam kwestin long hem, nao boe ya i talem se: “Mi kasem save se sam haf blong wok ya i save mekem man i les. Mo mi mi no wantem les long wok blong mi.” Dokta Joseph i gohed se: “Hem i no kasem save se, long enikaen wok, i gat sam samting we man i save les blong mekem. ?Olsem wanem hem i laef 23 yia finis, be hem i no kasem save yet long samting ya?”

Stamba blong trabol. Long ol yia we oli pas, plante papa mo mama oli ting se, blong lukaot gud long pikinini blong olgeta, oli mas fiksimap olgeta trabol we hem i kasem. ?Oli mekem wanem taem gel blong olgeta i no winim eksam blong hem? Oli go luk tija blong hem, oli talem long tija se hem i mas givim wan mak long hem we i hae moa. ?Olsem wanem sipos polis i arestem boe blong olgeta from we hem i spid krangke, nao hem i mas faen? Oli pem faen blong hem. ?Olsem wanem sipos boe ya i seraot long gelfren blong hem? Oli talem se i fol blong gelfren nomo.

I stret nomo we ol papa mo mama oli wantem protektem pikinini blong olgeta. Be sipos oli protektem hem tumas, oli save givim wan rong tingting long hem. Maet pikinini i ting se hem i no save mekem wan samting we i rong, ale evri samting i fol blong narafala nomo. Wan buk (Positive Discipline for Teenagers) i talem se: “Taem ol pikinini [ya] oli kam bigwan, oli tingbaot olgeta nomo. Oli tingbaot nomo samting we papa mo mama blong olgeta mo ol narafala oli mas mekem blong olgeta. I moagud ol papa mo mama oli tijim olgeta blong oli winim trabol mo ol samting we i mekem olgeta oli harem nogud, mo blong oli lanem samting from ol trabol ya.”

?Baebol i talem wanem? Trabol i stap kasem olgeta man evriwan. Baebol i talem se ol nogud samting oli stap hapen long olgeta man. (Prija 9:11) Hemia i min se trabol i stap kasem ol gudfala man tu. Aposol Pol i kasem plante trabol taem hem i stap prij. Be hem i stanap strong, nao hem i lanem plante samting. Hem i talem se: “Mi mi lanem finis, se long wanem rod we mi stap long hem, be mi save stap gud nomo. . . . Sipos mi fulap gud, no mi hanggri, sipos mi gat plante samting, no mi trabol, be nating.”—Filipae 4:11, 12.

?Yu yu save mekem wanem? Baebol i talem se: “Evri man i gat basket blong hem blong karem.” (Galesia 6:5, Nyutesteman wetem Ol Sam long Bislama) Taem pikinini blong yu i stap kam bigwan, yu mas tijim hem long ol tok ya blong Baebol, folem yia blong hem. Sipos boe blong yu i faen, maet i moagud yu letem hem i pem faen ya long prapa mane blong hem. Sipos gel blong yu i no winim eksam blong hem, hemia wan woning long hem. Olsem nao, nekis taem bambae hem i rere gud. Sipos boe blong yu i seraot long gelfren blong hem, i gud yu leftemap tingting blong hem. Be taem yu luk se i stret, i gud yu givhan long hem blong i tingbaot se: ‘?Trabol ya i soemaot se mi mas gruap moa long tingting blong mi? ?Wanem ol fasin we mi mas wokem yet?’ Ol pikinini we oli traehad blong winim ol trabol, oli lanem blong stanap strong. Mo oli harem gud tu long samting we oli mekem. Be sipos papa mo mama tufala i stap fiksimap trabol blong pikinini oltaem, bambae hem i no save lanem ol fasin ya.

“Olgeta man wanwan oli mas traem ol wok we olgeta nomo oli mekem. Nao oli save makem we oli kam man olsem wanem from ol wok blong olgeta nomo.”—Galesia 6:4

Trabol. Oli askem kwestin long plante yangfala, se wanem nao i moa impoten long laef blong olgeta. Bighaf blong olgeta (81 pesen) oli talem se oli ‘wantem kam rijman.’ Long tingting blong olgeta, samting ya i moa impoten i bitim we oli halpem ol narafala. Be ol man we oli traehad blong kam rij, oli no glad. Ol man we oli stadi long bisnes ya, oli faenemaot se olgeta we oli ronem mane mo oli wantem plante samting tumas, oli no glad, mo tingting blong olgeta i foldaon i bitim ol narafala man. Mo tu, plante long olgeta oli sik long bodi mo long tingting blong olgeta.

Stamba blong trabol. Sam pikinini oli gruap long ol famle we oli rij. Wan buk (The Narcissism Epidemic) i talem se: “Ol papa mo mama oli wantem mekem pikinini blong olgeta i glad. Mo pikinini i wantem plante samting. Ale papa mo mama tufala i pem plante samting blong hem. Pikinini i glad, be blong smoltaem nomo. Afta, hem i wantem sam moa samting bakegen.”

Ol bisnesman tu oli traehad blong pulum ol man blong oli pem plante samting. Oli talem se, ‘Yu yu nambawan, taswe i stret blong yu pem samting we i nambawan.’ Plante yangfala oli bilivim tok ya, nao oli mekem bigfala kaon from we oli no naf blong pem ol samting we i “nambawan.”

?Baebol i talem wanem? Baebol i talem se yumi nidim mane. (Prija 7:12) Be Baebol i givim woning tu se: “Fasin blong laekem mane tumas, hem i stamba blong olgeta fasin nogud. Mo i gat sam man we oli strong blong folem fasin ya, nao . . . oli stap mekem ol samting we olgeta tu oli harem nogud tumas from.” (1 Timoti 6:10) Baebol i no pulum yumi blong ronem mane mo plante samting. Be hem i talem se yumi mas glad long smol samting nomo we yumi gat.—1 Timoti 6:7, 8.

“Ol man ya we oli wantem kam rijman, be oltaem, ol samting blong traem yumi oli stap mekem olgeta oli foldaon. Ol samting we oli wantem, we i krangke, mo we i stap spolem olgeta, i olsem trap blong kasem olgeta.”—1 Timoti 6:9

?Yu yu save mekem wanem? Yu, we yu papa no mama, yu mas skelem gud tingting we yu yu gat long mane mo ol samting we mane i save pem. Yu mas gat stret tingting long samting we i moa impoten, mo yu mas givhan long pikinini blong yu blong hem tu i gat stret tingting. Buk we yumi tokbaot finis (The Narcissism Epidemic) i talem se: “I gud ol papa mo mama oli storian wetem pikinini blong olgeta long ol kwestin olsem: ‘Taem ol stoa oli daonem praes blong ol samting, ?i stret blong pem plante samting?’ ‘?Intres long lonmane i minim wanem?’ ‘?Yu yu bin pem samting from we narafala i fosem yu? ?Wanem samting?’

Yu mas lukaot gud se yu no yusum ol samting we yu save pem, olsem meresin blong winim trabol insaed long famle. Wan buk (The Price of Privilege) i talem se: “Sipos yu pem plante samting blong traem winim trabol insaed long famle, bambae i no save wok. Blong winim trabol, yu mas tingting gud long hem, yu mas traem kasem save long risen blong hem, mo yu mas putum yu wan yu stap long ples blong narafala. Ol sus mo basket we yu pem, oli no save winim trabol.”