Apostlite teod 2:1–47

2  Nädalatepühal+ olid nad kõik ühes paigas koos.  Äkki kostis taevast mühin, nagu oleks kõva tuul puhunud, ja see täitis terve maja, kus nad istusid.+  Nad nägid otsekui tulekeeli, mis jagunesid laiali, ja igaühe peale laskus üks tulekeel.  Kõik said täis püha vaimu+ ja hakkasid rääkima eri keeltes, nii nagu vaim neile võime andis.+  Sel ajal viibis Jeruusalemmas jumalakartlikke juute kõigi rahvaste hulgast taeva all.+  Selle mühina peale tuli rahvahulk kokku ja oli hämmingus, sest igaüks kuulis jüngreid rääkimas omaenda keeles.  Nad olid rabatud ja ütlesid: „Kas kõik need, kes räägivad, pole mitte galilealased?+  Kuidas on siis võimalik, et me igaüks kuuleme oma emakeelt?  Meie, partlased, meedlased+ ja eelamlased,+ ning meie, kes elame Mesopotaamias, Juudamaal, Kapadookias, Pontoses, Aasia provintsis,+ 10  Früügias, Pamfüülias, Egiptuses ja Küreene-poolsetes Liibüa piirkondades, ning Roomast saabunud, nii juudid kui ka proselüüdid,+ 11  ning ka kreetalased ja araablased — me kõik kuuleme neid rääkimas meie igaühe emakeeles Jumala vägevatest tegudest.” 12  Nad kõik olid hämmastunud ja segaduses ning küsisid üksteiselt: „Mida see küll tähendab?” 13  Ent mõned pilkasid jüngreid ja ütlesid: „Nad on palju veini joonud ja on purjus.” 14  Aga Peetrus tõusis koos nende üheteistkümnega+ ja ütles valju häälega: „Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud, kuulake hoolega mu sõnu. 15  Need inimesed pole sugugi purjus, nagu te arvate, sest praegu on alles päeva kolmas tund. 16  Sündinud on hoopis see, mida on öeldud prohvet Joeli kaudu: 17  „„Viimseil päevil,” ütleb Jumal, „valan ma osa oma vaimust välja kõiksuguste inimeste peale ning teie pojad ja tütred hakkavad prohvetlikult rääkima, teie noored mehed näevad nägemusi ja vanad mehed unenägusid.+ 18  Ka oma orjade ja orjataride peale valan ma neil päevil välja osa oma vaimust ning nad hakkavad prohvetlikult rääkima.+ 19  Ma teen imesid ülal taevas ja tunnustähti all maa peal, saadan verd, tuld ja suitsusambaid. 20  Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb suur ja hiilgav Jehoova päev. 21  Ja igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse.””+ 22  Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu! Naatsaretlane Jeesus oli Jumala saadetud mees. Seda kinnitavad vägevad teod, imed ja tunnustähed, mida Jumal tema kaudu teie keskel tegi,+ nagu te ise teate. 23  Selle mehe, kes anti teie kätte Jumala tahtel ja etteteadmisel,+ te lõite seadusrikkujate käe läbi postile* ja tapsite.+ 24  Aga Jumal äratas ta üles+ ja vabastas ta surmapiinadest, sest oli võimatu, et surm teda oma haardes hoiaks.+ 25  Taavet ütles tema kohta: „Ma hoian Jehoovat alati silme ees. Ma ei kõigu eal, sest tema on mu paremal käel. 26  Seepärast rõõmustas mu süda ja hõiskas mu keel. Ma olen lootusrikas. 27  Sest sina ei jäta mind surmavalda, ei luba oma ustaval näha kõdunemist.+ 28  Sa oled mulle teada andnud elutee*, sinu juures on mul rõõmu rohkesti.”+ 29  Mehed, vennad, lubage mul otsekoheselt rääkida patriarh Taavetist. Ta suri ja maeti+ ning tema hauakoobas on meie juures tänase päevani. 30  Ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli vandega kinnitanud, et paneb ühe ta järeltulija tema troonile.+ 31  Taavet nägi ette messia ülesäratamist ja rääkis sellest. Ta ütles, et teda ei jäeta surmavalda ja tema ihu ei näe kõdunemist.+ 32  Jumal äratas selle Jeesuse üles ja me oleme kõik selle tunnistajad.+ 33  Kuna ta ülendati Jumala paremale käele*+ ja sai Isalt tõotatud püha vaimu,+ on ta selle välja valanud — seda te näete ja kuuletegi. 34  Taavet ju ei läinud üles taevasse, aga ta ise lausus: „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele, 35  kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks.””+ 36  Seepärast teadku nüüd kogu Iisraeli sugu*, et Jumal on teinud ta nii Isandaks+ kui ka messiaks, selle Jeesuse, kelle te postil hukkasite.”+ 37  Seda kuuldes torkas see neile südamesse ning nad küsisid Peetruselt ja ülejäänud apostlitelt: „Mehed, vennad, mida me peame tegema?” 38  Peetrus vastas: „Kahetsege oma patte+ ja igaüks teist lasku end Jeesus Kristuse nimesse ristida,+ et teie patud andeks antaks,+ ja siis te saate kingiks püha vaimu. 39  Seda on tõotatud+ teile ja teie lastele, samuti kõigile, kes on kaugel — kõigile neile, keda meie Jumal Jehoova enda juurde kutsub.”+ 40  Veel paljude muude sõnadega andis ta põhjalikult tunnistust ja õhutas neid, öeldes: „Laske end päästa sellest rikutud põlvkonnast.”+ 41  Kes nüüd tema sõna rõõmuga vastu võtsid, need ristiti,+ ja sel päeval ühines nendega umbes 3000 inimest.+ 42  Nad kuulasid, mida apostlid õpetavad,* käisid üksteisega läbi, sõid üheskoos+ ja palvetasid.+ 43  Kõiki valdas aukartus ning apostlid tegid palju imesid ja tunnustähti.+ 44  Kõik need, kes said usklikuks, olid üheskoos ja neil oli kõik ühine. 45  Nad müüsid enda omandit+ ja vara ning jagasid saadud raha sedamööda, kuidas kellelgi vaja oli.+ 46  Nad kogunesid iga päev ühisel eesmärgil templisse ning käisid üksteise kodudes söömas ja jagasid toitu suure rõõmu ja siira südamega. 47  Nad kiitsid Jumalat ja pälvisid kogu rahva poolehoiu. Ja Jehoova lisas iga päev nende hulka neid, kes pääseteele asusid.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „panite seadusrikkujate käe läbi posti külge”.
Sõna-sõnalt „elu teed”.
Teine võimalik tähendus: „parema käega”.
Sõna-sõnalt „koda”.
Võib tõlkida ka „püsisid apostlite õpetuses”.

Kommentaarid

Nädalatepühal. Kr pentekosté (viiekümnes). Piibli heebreakeelses osas nimetatakse seda püha samuti nädalatepühaks (2Mo 34:22), aga ka lõikuspühaks (2Mo 23:16). Seda peeti pärast seitsmenädalast lõikusaega, mis algas odralõikusega ja jätkus nisulõikusega. Nädalatepüha peeti 50. päeval pärast 16. niisanit, kui ohverdati odrasaagi uudsevilja vihk. (3Mo 23:15, 16.) Heebrea kalendri järgi langeb nädalatepüha 6. sivanile. (Vt lisa B15.) Juhendid selle pidamiseks on kirjas tekstides 3Mo 23:15–21, 4Mo 28:26–31 ja 5Mo 16:9–12. Nädalatepühal kogunes Jeruusalemma suur hulk juute ja proselüüte kaugetest maadest. Neid võeti lahkesti vastu olenemata sellest, kas nad olid vabad, orjad, vaesed, orvud, lesed, leviidid või muulased. (5Mo 16:10, 11.) Seetõttu oli 33. aasta nädalatepüha ideaalne aeg kristliku koguduse sünniks ja kõigile Jumala vägevatest tegudest rääkimiseks. (Ap 1:8; 2:11.) Juudi pärimuse järgi peeti nädalatepüha samal kuupäeval, kui Jumal oli Siinai mäe juures seaduse andnud ja Iisraeli oma rahvaks võtnud. Iisraellased said seaduse kolmanda kuu (sivani) alguses. (2Mo 19:1.) Just nagu Jumal kasutas Moosest vahemehena, et sõlmida Iisraeliga seaduseleping, nii kasutas ta ka Jeesus Kristust vahemehena, et sõlmida uue rahva, vaimse Iisraeliga, uus leping.

keeltes. Kr glóssa. See sõna tähendab nii kõneelundit kui ka keelt kui suhtlemisvahendit; samuti võidakse kasutada seda rahva kohta, kes teatud keelt räägib. (Mr 7:33; Lu 1:64; 16:24; Ilm 5:9; 7:9; 13:7.) Sama sõna on tekstis Ap 2:3, kus räägitakse, et iga jüngri pea kohale laskus tulekeel. Seega oli püha vaimu väljavalamist näha nii nendest tulekeeltest kui ka jüngrite võimest rääkida eri keeltes.

keeltes. Kr glóssa. See sõna tähendab nii kõneelundit kui ka keelt kui suhtlemisvahendit; samuti võidakse kasutada seda rahva kohta, kes teatud keelt räägib. (Mr 7:33; Lu 1:64; 16:24; Ilm 5:9; 7:9; 13:7.) Sama sõna on tekstis Ap 2:3, kus räägitakse, et iga jüngri pea kohale laskus tulekeel. Seega oli püha vaimu väljavalamist näha nii nendest tulekeeltest kui ka jüngrite võimest rääkida eri keeltes.

oma emakeelt. Sõna-sõnalt „keelt, mille sees me oleme sündinud”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „keel”, on diálektos. (Vt Ap 2:4 kommentaari.) Paljud, kes nädalatepühaks Jeruusalemma tulid, oskasid ilmselt ka mingit rahvusvahelist keelt, näiteks kreeka keelt. Kuna nad olid jumalakartlikud juudid, said nad tõenäoliselt aru ka heebreakeelsest templiteenistusest. (Ap 2:5.) Kui nad aga kuulsid head sõnumit oma emakeeles, äratas see neis rohkem huvi.

Aasia provintsis. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Aasia”.

pöörata oma usku. Võib tõlkida ka „teha proselüüdiks”. Kreeka sõna prosélytos tähendab juudi usku pöördunut. Meesproselüüdid lõigati ümber.

proselüüdid. Vt Mt 23:15 kommentaari.

on palju veini joonud ja on purjus. Võib tõlkida ka „on täis noort veini”, „on täis magusat veini”. Kreeka sõna gleúkos esineb ainult selles salmis ja tähendab magusat veini, mis pole lõpuni käärinud.

päeva kolmas tund. St umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

kogu inimsoo. Sõna-sõnalt „kogu liha”. (Vrd Joh 1:14 kommentaariga.)

kõiksuguseid inimesi. Jeesus ütleb, et ta tõmbab enda juurde kõiksuguseid inimesi, olenemata nende rahvusest, rassist või materiaalsest seisust. (Ap 10:34, 35; Ilm 7:9, 10; vt Joh 6:44 kommentaari.) Sedapuhku olid templis mõned kreeklased, kes tahtsid Jeesust näha. (Vt Joh 12:20 kommentaari.) Paljudes piiblites on kreeka sõna pas tõlgitud vastega „kõik”, millest jääb mulje, nagu tõmbaks Jeesus varem või hiljem eranditult kõik inimesed enda juurde. See pole aga ülejäänud pühakirjaga kooskõlas. (L 145:20; Mt 7:13; Lu 2:34; 2Te 1:9.) Kuigi see kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „kõik” (Ro 5:12), näitavad tekstid Mt 5:11 ja Ap 10:12 selgelt, et see võib tähendada ka „kõiksugune” ja „igasugune”. (Joh 1:7; 1Ti 2:4.)

ütle meile kui prohvet, kes sind lõi. Jeesuselt ei oodatud mitte ennustamist, vaid jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. Paralleeltekstides Mr 14:65 ja Lu 22:64 on näha, et Jeesuse mõnitajad olid tema näo kinni katnud, et ta ei näeks, kes teda lööb.

Ütle, prohvet, kes sind lõi! Sõna-sõnalt „kõnele prohvetlikult”. Siin ei mõelda väljendiga „kõnele prohvetlikult” mitte ennustamist, vaid jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. Kontekstist selgub, et tagakiusajad olid Jeesuse näo kinni katnud, ning paralleelkirjakoha Mt 26:68 algtekstis on otse öeldud, et nad pilkasid teda sõnadega „Sina, messias, ütle meile kui prohvet, kes sind lõi”. Seega provotseerisid nad Jeesust, kelle silmad olid kinni kaetud, lööjat ära arvama. (Vt Mt 26:68 ja Lu 22:64 kommentaari.)

Ütle, prohvet. Sõna-sõnalt „Kõnele prohvetlikult”. Siin ei mõelda mitte ennustamist, vaid jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. Kontekstist selgub, et tagakiusajad olid Jeesuse näo kinni katnud. Seega provotseerisid nad Jeesust ära arvama, kes teda lõi. (Vt Mt 26:68 kommentaari.)

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

Viimseil päevil. Peetrus tsiteerib siin prohvetiennustust tekstist Jl 2:28, mille heebreakeelses algtekstis ja kreekakeelses tõlkes Septuagintas (Jl 3:1, LXX) on väljend „pärast seda”. Kuid püha vaimu mõjutusel kasutab Peetrus selle asemel väljendit „viimseil päevil”. Joeli ennustus täitus nädalatepühal, kui valati välja püha vaim. Peetruse sõnadest võib järeldada, et selle sündmusega algasid viimsed päevad, mille lõpus pidi tulema „suur ja hiilgav Jehoova päev”. (Ap 2:20.) Kuna Peetrus kõneles juutide ja proselüütidega, pidid tema sõnad käima esmalt judaismiajastu viimsete päevade kohta. Jeesus oli ennustanud, et Jeruusalemm ja sealne tempel, juutide usukeskus, hävitatakse. (Lu 19:41–44; 21:5, 6.) See toimuski aastal 70.

oma vaimust. Kreeka sõnaga pneúma mõeldakse siin Jumala püha vaimu. Vastav heebrea sõna, mis esineb siin tsiteeritud tekstis Jl 2:28, on rúah. Nii heebrea kui ka kreeka sõna tähendab nähtamatut tegutsevat jõudu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)

kõiksuguste inimeste. Sõna-sõnalt „kogu liha”. Siin esinevad kreeka sõnad pas (kogu, kõik) ja sarx (liha). Sõnaga „liha” mõeldakse siin inimesi. Väljend „kogu liha” tähendab tavaliselt inimkonda (vt Joh 17:2 kommentaari), kuid mitte selles salmis. Jumal ei valanud püha vaimu välja kõigi maa peal elavate inimeste peale ega isegi kõigi iisraellaste peale. Siin mõeldakse hoopis seda, et inimestel ei tehtud vahet. Jumal valas oma vaimu välja poegade ja tütarde, noorte ja vanade, orjade ja orjataride, see tähendab igasuguste inimeste peale. (Ap 2:17, 18.) Sõna pas on kasutatud samas tähenduses ka tekstis 1Ti 2:3, 4, kus öeldakse, et Jumal tahab, et kõiksugused inimesed pääseksid. (Vt Joh 12:32 kommentaari.)

prohvetlikult rääkima. Vastav kreeka sõna propheteúo tähendab „kuulutama, teada andma”. Piiblis tähendab see Jumalalt pärit sõnumite teadaandmist. Sageli mõeldakse sellega ennustamist, kuid see pole selle sõna põhitähendus. See võib tähendada ka jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. (Vt Mt 26:68, Mr 14:65 ja Lu 22:64 kommentaari.) Selles olukorras pani püha vaim inimesed prohvetlikult rääkima, see tähendab rääkima vägevatest tegudest, mida Jumal on teinud ja veel teeb. (Ap 2:11.) Nad olid prohvetid ehk Jehoova eesträäkijad. Ka heebrea keeles on prohvetlikult rääkimisel sama tähendus. Näiteks tekstis 2Mo 7:1 nimetatakse Aaronit Moosese prohvetiks. See tähendab, et Aaron rääkis Moosese asemel ehk oli tema eestkõneleja, mitte aga tulevikuennustaja.

vanad mehed. Võib tõlkida ka „vanemad”. Paistab, et kreeka sõna presbýteros tähendab siin ealt vanemat meest, sest samas salmis mainitakse ka noori mehi. Sama sõna kasutatakse piiblis meeste kohta, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. (Ap 4:5; 11:30; 14:23; 15:2; 20:17; vt Mt 16:21 kommentaari.)

teen imesid. Kr téras. Võib tõlkida ka „annan endeid”. Piiblis esineb see sõna järjepidevalt koos sõnaga semeíon (tunnustäht) ja siis on need mõlemad alati mitmuses. (Mt 24:24; Joh 4:48; Ap 7:36; 14:3; 15:12; 2Ko 12:12.) Sõna téras tähendab midagi imelist või aukartustäratavat. Salmides, kus see tähendab ennet, on selle kohta lisatud kommentaar.

Jehoova. Kirjakohas Jl 2:31, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Jehoova. Kirjakohas Jl 2:32, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

naatsaretlane. Jeesust nimetati naatsaretlaseks ning hiljem kutsuti nõnda ka tema järelkäijaid. (Ap 24:5.) Kuna nimi Jeesus oli juutide hulgas üsna levinud, kasutati koos nimega mingit lisanime; näiteks oli piibliaegadel tavaks seostada inimesi kohaga, kust nad pärit olid. (2Sa 3:2, 3; 17:27; 23:25–39; Nah 1:1; Ap 13:1; 21:29.) Jeesus elas suurema osa oma elust Galileas Naatsaretis, seega oli loomulik tema puhul seda nimetust kasutada. Teda nimetasid naatsaretlaseks erinevad isikud erisugustes olukordades. (Mr 1:23, 24; 10:46, 47; 14:66–69; 16:5, 6; Lu 24:13–19; Joh 18:1–7.) Jeesus võttis selle nime omaks ning kasutas seda ka ise. (Joh 18:5–8; Ap 22:6–8.) Pilatus lasi panna Jeesuse piinaposti külge tahvli, millele oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.” (Joh 19:19, 20.) Alates 33. aasta nädalatepühast rääkisid nii apostlid kui ka teised Jeesusest tihti kui naatsaretlasest või mainisid, et ta on Naatsaretist pärit. (Ap 2:22; 3:6; 4:10; 6:14; 10:38; 26:9; vt ka Mt 2:23 kommentaare.)

teen imesid. Kr téras. Võib tõlkida ka „annan endeid”. Piiblis esineb see sõna järjepidevalt koos sõnaga semeíon (tunnustäht) ja siis on need mõlemad alati mitmuses. (Mt 24:24; Joh 4:48; Ap 7:36; 14:3; 15:12; 2Ko 12:12.) Sõna téras tähendab midagi imelist või aukartustäratavat. Salmides, kus see tähendab ennet, on selle kohta lisatud kommentaar.

Naatsaretlane. Vt Mr 10:47 kommentaari.

imed. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. Imed, mida Jeesus Jumala väega tegi, kinnitasid, et ta on Jumala saadetud. Need olid ka enneteks, mis näitasid, et tulevikus tervendab ta kõik inimesed ja äratab surnud üles. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)

Jumala tahtest. Võib tõlkida ka „Jumala eesmärgist”, „Jumala nõust”. Selle väljendiga mõeldakse siin kõike, mida Jumal on võtnud nõuks teha oma kuningriigi kaudu, sealhulgas kõike, mis on tema silmis vajalik pääste saamiseks. (Ap 20:25.) Tekstis Lu 7:30 on kreeka sõna bulé tõlgitud vastega „tahtesse [„nõusse”, „juhatusse”; allm]” ja tekstis Heb 6:17 „eesmärgi”.

tahtel. Kr bulé. Sama sõna on tekstis Heb 6:17 tõlgitud vastega „eesmärk” ja „nõu” (P 1997). (Vt Ap 20:27 kommentaari.)

surmapiinadest. Piibel ütleb, et surnud on teadvuseta ega tunne valu. (L 146:4; Kog 9:5, 10.) Selles salmis aga öeldakse, et surm põhjustab piinasid. Seda väljendit on kasutatud ilmselt sellepärast, et piiblis räägitakse surmast kui millestki õudsest ja kibedast. (1Sa 15:32, P 1997; L 55:4; Kog 7:26.) Üks põhjus, miks seda tehakse, on see, et suremine võib olla piinarikas. (L 73:4, 5.) Pealegi on surnud surma raudses haardes. (L 6:5; 88:10.) Ilmselt vabastas Jumal Jeesuse surmapiinadest just selles mõttes, et tegi ta surma haardest vabaks. Kreeka sõna odín (piin) võib tähendada ka sünnitusvalusid (1Te 5:3) või kannatusi üldiselt (Mt 24:8). Septuagintas esineb tekstides 2Sa 22:6 ja L 18:4 (17:5, LXX) sõna „piin”, masoreetses heebreakeelses tekstis aga „köis”. On huvitav, et vanaheebrea keeles, mida kirjutati ilma vokaalideta, on sõnadel „piin” ja „köis” (hével) samad konsonandid. See võib olla põhjus, miks Septuagintas on „köie” asemel „piin”. Igal juhul annavad väljendid „surmapiinad” ja „surmaköidikud” (L 18:4) üldjoontes edasi sama mõtte, nimelt et surm on valus ja ahistav.

Jehoovat. Kirjakohas L 16:8, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

Ma olen lootusrikas. Sõna-sõnalt „mu liha elab lootuses”. Peetrus tsiteerib siin Laulu 16 ja ütleb sissejuhatuseks „Taavet ütles tema kohta”, see tähendab Jeesuse kohta. (Ap 2:25.) Tekstides Ap 2:26 ja L 16:9 on nii kreeka kui ka heebrea keeles sõna „liha”, mis võib tähendada kas inimest või tema keha. Kuigi Jeesus teadis, et ta peab surema ohvrisurma, elas ta lootuses. Ta teadis, et isa äratab ta üles, et tema ohver lunastab inimkonna ja et tema ihu (liha) ei näe kõdunemist. (Ap 2:27, 31.)

mind. Võib tõlkida ka „mu hinge”. Siin tsiteeritakse teksti L 16:10. Heebreakeelses algtekstis esineb seal sõna néfeš (hing), mis on salmis Ap 2:27 tõlgitud kreeka sõnaga psyché. Laulukirjutaja Taavet rääkis selles tekstis iseendast, kuid nädalatepühal näitas Peetrus, et need sõnad kuulutasid ette Jeesuse ülesäratamist. (Ap 2:24, 25; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing” ja lisa A2.)

surmavalda. Kreeka sõna hádes (võimalik tähendus „mittenähtud paik”) esineb piiblis kümme korda. (Mt 11:23; 16:18; Lu 10:15; 16:23; Ap 2:27, 31; Ilm 1:18; 6:8; 20:13, 14.) Siin tsiteeritakse teksti L 16:10. Heebreakeelses algtekstis esineb seal sõna šeól, mis on salmis Ap 2:27 tõlgitud kreeka sõnaga hádes. Mõlemad sõnad tähendavad piiblis sümboolset paika, kus inimesed magavad surmaund. Matmispaiga kohta kasutatakse algkeeltes muid sõnu. Mõned piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 11, 12, 14–18, 22) kasutavad selles salmis vastet šeól.

sinu juures. Sõna-sõnalt „su palge ees”. Siin tsiteeritakse teksti L 16:11. Heebrea idioom „[kellegi] palge ees olema” on siin tõlgitud kreeka keelde sõna-sõnalt.

Jumal. Seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna theós (jumal). Väärib märkimist, et mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 10) on selles salmis tetragramm.

ühe ta järeltulija. Jumal tõotas Taavetile, et tema soost tuleb messias, järeltulija, kellest räägib 1Mo 3:15. (2Sa 7:12, 13; L 89:3, 4; 132:11.) See järeltulija oli Jeesus, kelle ema ja kasuisa põlvnesid kuningas Taavetist. Kreeka väljendist, mis on tõlgitud vastega „järeltulija”, kumab läbi heebrea idioom, mis tähendab sõna-sõnalt „niuete vili”. Niuded viitavad suguorganitele. („Sinu niudeist tulevad kuningad”, 1Mo 35:11, P 1997; „su poeg, kes su niudeist välja tuleb”, 1Ku 8:19, P 1997.) Järeltulijat võidakse nimetada ka ihuviljaks. (1Mo 30:2, P 1997; L 127:3; Nu 2:20; Lu 1:42.)

surmavalda. Kreeka sõna hádes (võimalik tähendus „mittenähtud paik”) esineb piiblis kümme korda. (Mt 11:23; 16:18; Lu 10:15; 16:23; Ap 2:27, 31; Ilm 1:18; 6:8; 20:13, 14.) Siin tsiteeritakse teksti L 16:10. Heebreakeelses algtekstis esineb seal sõna šeól, mis on salmis Ap 2:27 tõlgitud kreeka sõnaga hádes. Mõlemad sõnad tähendavad piiblis sümboolset paika, kus inimesed magavad surmaund. Matmispaiga kohta kasutatakse algkeeltes muid sõnu. Mõned piibli kreekakeelse osa heebreakeelsed tõlked (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J7, 8, 11, 12, 14–18, 22) kasutavad selles salmis vastet šeól.

surmavalda. Surnud inimeste sümboolne asupaik. (Vt Ap 2:27 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Surmavald”.)

tema ihu ei näe kõdunemist. Jehoova ei lasknud Jeesuse kehal kõduneda. Mooses ja Taavet olid küll Kristuse prohvetlikud võrdkujud, kuid nende keha kõdunes. (5Mo 34:5, 6; Ap 2:27; 13:35, 36.) Selleks et Jeesus võiks olla „viimane Aadam” (1Ko 15:45) ja vastavaks lunastushinnaks inimkonna eest (Mt 20:28; 1Ti 2:5, 6), pidi ta olema lihast ja luust inimene. Ta pidi olema täiuslik, et tema elu hinnaga võiks osta tagasi kõik selle, mille Aadam kaotas. (Heb 9:14; 1Pe 1:18, 19.) Ükski ebatäiuslik Aadama järeltulija ei saanud luna maksta. (L 49:7–9.) Seetõttu ei olnud Jeesuse isaks inimene, vaid Jumal, kes andis talle täiusliku keha, mis sobis ohverdamiseks. Jeesus ütles oma taevasele isale Jehoovale (ilmselt ristimise ajal): „Sa valmistasid mulle keha.” (Heb 10:5.) Kui jüngrid läksid Jeesuse hauakoopasse, ei leidnud nad sealt Jeesuse surnukeha, vaid üksnes surilinad. Nähtavasti kõrvaldas Jehoova oma poja surnukeha, enne kui see kõdunema hakkas. (Lu 24:3–6; Joh 20:2–9.)

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha L 110:1 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). Ent nagu selgitatakse lisas A5, pole enamikus nn uue testamendi tõlgetes Jumala nime Jehoova, ja seda isegi mitte piibli heebreakeelse osa tsitaatides. Väärib märkimist, et mõnes 17. saj pärit „King James Versioni” väljaandes on selles ja veel kolmes kohas piibli kreekakeelses osas, kus tsiteeritakse teksti L 110:1, Jumala nime asemel kirjutatud suurtähtedega „the LORD” [ISSAND]. (Mt 22:44; Mr 12:36; Lu 20:42.) Hilisemates väljaannetes jätkati seda tava. „King James Versioni” piiblitõlkes kasutatakse samasugust kirjapilti piibli heebreakeelses osas neis kohtades, kus algtekstis on Jumala nimi. Järelikult, kui piibli kreekakeelses osas on samuti kirjutatud „the LORD” [ISSAND], näitab see tõlkijate seisukohta, et neis salmides on mõeldud Jehoovat. On huvitav, et piiblitõlkes „New King James Version” (esmatrükk 1979) esineb „the LORD” [ISSAND] kõigis piibli heebreakeelse osa tsitaatides, kus on Jumala nimi.

postil hukata. Võib tõlkida ka „posti külge panna”. See on esimene koht rohkem kui 40 kohast, kus kreeka verb stauróo piibli kreekakeelses osas esineb. Verb on tuletatud nimisõnast staurós, mida võib tõlkida vastega „piinapost”. (Vt Mt 10:38, 16:24, 27:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post”, „Piinapost”.) Septuagintas on see tegusõna tekstis Est 7:9, kus Haaman kästi riputada rohkem kui 20 m kõrguse posti külge. Klassikalises kreeka keeles tähendas see sõna postidega tarastamist, palk- või pihtaia ehitamist.

postil hukkasite. Võib tõlkida ka „posti külge panite”. (Vt Mt 20:19 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõnad „Piinapost” ja „Post”.)

lasta end kahetsuse märgiks ristida. Sõna-sõnalt „meeleparandusristimist”. Ristimine ei uhtunud patte minema; need, kes lasid end Johannesel ristida, näitasid avalikult, et nad kahetsevad Moosese seaduse vastu tehtud patte ja on otsustanud oma eluviisi muuta. Niisugune siiras kahetsus juhatas nad Kristuse juurde. (Ga 3:24.) Võib öelda, et Johannes valmistas inimesi ette Jumalalt pääste saamiseks. (Lu 3:3–6.) (Vt Mt 3:2, 3:8 ja 3:11 kommentaare ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Ristimine” ja „Kahetsus, patukahetsus”.)

patukahetsuse vilja. Võib tõlkida ka „mõtteviisi parandamise vilja”. See väljend viitab tegudele ja muule, mis tõendab, et inimene on muutnud oma mõtteviisi või hoiakut. (Lu 3:8; Ap 26:20; vt Mt 3:2 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

kahetsuse. Sõna-sõnalt „meelemuutuse”, „mõtteviisi muutuse”. (Vt Mt 3:2 ja 3:8 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

Kahetsege oma patte. Vastav kreeka verb metanoéo tähendab sõna-sõnalt „meelt muutma; mõtteviisi muutma” ning kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Ristija Johannes oli öelnud, et pattude andekssaamiseks on vaja lasta end kahetsuse märgiks ristida. (Vt Mr 1:4 kommentaari.) Need, kes lasid end Johannesel ristida, näitasid avalikult, et nad kahetsevad Moosese seaduse vastu tehtud patte, ja see valmistas neid ette Kristuse vastuvõtmiseks. (Mr 1:2–4.) Kuid selles salmis näitab Peetrus, et nüüdsest tuleb Jumala rahval pattude andekssaamiseks lasta end ristida Jeesus Kristuse nimesse, nagu tuleb välja ka Jeesuse sõnadest tekstis Mt 28:19. See oli juutidele midagi uut. Kuna nad olid messia tagasi lükanud, tuli neil Jumalalt andekssaamiseks oma patte kahetseda ja Jeesusesse uskuma hakata. Lastes end ristida, kinnitasid nad, et usuvad Jeesusesse ja on Jumalale isiklikult pühendunud. (Vt Mt 3:8 ja 11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

Jehoova. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin sõna kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi, mis hiljem asendati nimetusega kýrios. (Vt lisa C.) Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. Peetrus viitab tõotusele tekstis Jl 2:28–32, kus räägitakse püha vaimu väljavalamisest. (Ap 2:33–38.) Tema sõnad kõigile neile, keda meie Jumal Jehoova enda juurde kutsub paistavad viitavat salmi Jl 2:32 lõpuosale. Selle salmi heebreakeelses algtekstis esineb kolm korda Jumala nimi ning seal on otse öeldud, et Jehoova on see, kes inimesi enda juurde kutsub. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 2:39.)

inimest. Sõna-sõnalt „hinge” (kr psyché). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

sööma. Sõna-sõnalt „leiba murdma”. Leib oli Vana-Lähis-Idas üks põhitoite, seepärast hakati leivamurdmiseks nimetama lihtsalt söömaaega. Tolle aja leib oli tavaliselt õhuke ja krõbe, seetõttu seda murti, mitte ei lõigatud noaga. (Vt Mt 14:19 kommentaari; vt ka Mt 15:36; Lu 24:30.) Kui Jeesus seadis sisse Isanda õhtusöömaaega, võttis ta leiva ja murdis selle tükkideks. Kuna see oli tavaline viis leiba sööjate vahel jagada, polnud leiva murdmisel mingit sümboolset tähendust. (Vt Mt 26:26 kommentaari.) Mõned õpetlased on arvamusel, et teatud kohtades Apostlite tegude raamatus peetakse leivamurdmise all silmas Isanda õhtusöömaaja tähistamist. (Ap 2:42, 46; 20:7, 11.) Ent Isanda õhtusöömaajast rääkides mainitakse piiblis leivamurdmist alati koos karikast veini joomisega. (Mt 26:26–28; Mr 14:22–25; Lu 22:19, 20; 1Ko 10:16–21; 11:23–26.) Need on võrdse tähtsusega. Seega, kui leivamurdmisega koos ei mainita karikast joomist, ei mõelda mitte Isanda õhtusöömaaega, vaid tavalist söömaaega. Pealegi vahetas Isanda õhtusöömaaeg välja paasapüha, mida peeti kord aastas, ja miski ei viita sellele, et Jeesus oleks soovinud, et Isanda õhtusöömaaega peetaks sagedamini.

käisid üksteisega läbi. Võib tõlkida ka „jagasid üksteisega kõike, mida neil oli”. Kreeka sõna koinonía põhitähendus on „osadus; ühisolu; tihe side”. Paulus kasutab seda sõna oma kirjades mitu korda. (1Ko 1:9; 10:16, allm; 2Ko 6:14; 13:14, (13:13, P 1997).) Selle salmi kontekstist on näha, et jüngrid käisid üksteisega läbi kui sõbrad, mitte kui pelgalt tuttavad.

sõid üheskoos. Sõna-sõnalt „püsisid leivamurdmises”. (Vt Ap 20:7 kommentaari.)

teen imesid. Kr téras. Võib tõlkida ka „annan endeid”. Piiblis esineb see sõna järjepidevalt koos sõnaga semeíon (tunnustäht) ja siis on need mõlemad alati mitmuses. (Mt 24:24; Joh 4:48; Ap 7:36; 14:3; 15:12; 2Ko 12:12.) Sõna téras tähendab midagi imelist või aukartustäratavat. Salmides, kus see tähendab ennet, on selle kohta lisatud kommentaar.

Kõiki. Sõna-sõnalt „igat hinge”. Kreeka keeles on siin sõna psyché (hing). (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

imesid. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)

majast majja. Kreeka väljendit kat oíkon (kodu mööda, maja mööda) võib mõista distributiivina (koduti, majati). See annab edasi mõtte, et jüngrid kuulutasid head sõnumit ühes majas teise järel, mitte vaid kodus. Seda arusaama toetavad ka teised eestikeelsed piiblitõlked, kus see väljend on tõlgitud vastega „kodasid mööda”. Samasugune grammatiline konstruktsioon esineb tekstis Lu 8:1, kus öeldakse, et Jeesus rändas linnast linna ja külast külla. See, et hea sõnum viidi otse inimeste koju, andis suurepäraseid tulemusi. (Ap 6:7; vrd Ap 4:16, 17; 5:28.)

majast majja. Võib tõlkida ka „kodudes”. Kontekst näitab, et Paulus oli käinud nende meeste kodudes neid õpetamas, „et nad kahetseksid oma patte Jumala ees ja usuksid meie isandasse Jeesusesse”. (Ap 20:21.) Seega polnud tegu tavaliste külaskäikudega ega ka mitte usukaaslaste õpetamisega, sest usukaaslasi poleks olnud vaja õhutada oma patte kahetsema ja Jeesusesse uskuma. Dr A. Robertson kommenteerib teksti Ap 20:20 järgmiselt: „Väärib märkimist, et see suurim kõigist jutlustajaist viis jumalasõna majast majja, mitte ei käinud lihtsalt niisama külas.” („Word Pictures in the New Testament”, 1930, III köide, lk 349–350.) Abiel Abbot Livermore kommenteeris Pauluse sõnu tekstis Ap 20:20 nii: „Ta ei rahuldunud ainult kõnede esitamisega avalikel kokkutulekutel ..., vaid ta püüdis innukalt teha oma suurt tööd eraviisil, majast majja, ning tänu temale jõudis taevalik tõde nii efeslaste kodudesse kui ka südametesse.” („The Acts of the Apostles With a Commentary”, 1844, lk 270.) (Kreeka väljendi katʼ oíkus (kodusid mööda, majasid mööda) kohta vt Ap 5:42 kommentaari.)

üksteise kodudes. Kreeka väljendit kat oíkon (kodusid mööda, majasid mööda) võib mõista distributiivina (koduti, majati). Tundub, et sel kitsal ajal käisid Jeruusalemmas ja selle lähedal elavad jüngrid sageli üksteise pool söömas. (Vt Ap 5:42 ja 20:20 kommentaari.)

Jehoova. Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin väljend ho kýrios (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi järeldada, et algtekstis oli selles salmis Jumala nimi. Seetõttu on siin põhitekstis kasutatud nime Jehoova. (Vt lisa C ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 2:47.)

Pildid ja videod

Theodotose raidkivitahvel
Theodotose raidkivitahvel

Fotol on lubjakivitahvel mõõtudega 72 × 42 cm, mis on tuntud kui Theodotose raidkivitahvel ja mis leiti 20. sajandi alguses Jeruusalemmast Ofeli künkalt. Sellel on kreekakeelne tekst, mis räägib Theodotosest, preestrist, kes „ehitas sünagoogi toora lugemiseks ja käskude õpetamiseks”. Tahvel on tehtud millalgi enne Jeruusalemma hävitamist aastal 70 ning see kinnitab, et 1. sajandil elas Jeruusalemmas kreeka keelt kõnelevaid juute. (Ap 6:1.) Arvatakse, et sünagoog, millele sellel tahvlil viidatakse, ongi niinimetatud vabakslastute sünagoog, mida on mainitud tekstis Ap 6:9. Tahvlil nimetatakse Theodotost, samuti tema isa ja vanaisa sünagoogi ülemaks (kr archisynágogos). See tiitel esineb piibli kreekakeelses osas mitu korda. (Mr 5:35; Lu 8:49; Ap 13:15; 18:8, 17.) Samuti öeldakse tahvlil, et Theodotos ehitas ruumid võõrsilt tulnud külaliste majutamiseks. Tõenäoliselt peatusid seal ka need juudid, kes tulid eri paigust Jeruusalemma pühi pidama. (Ap 2:5.)

33. aasta nädalatepüha ja hea sõnumi levimine
33. aasta nädalatepüha ja hea sõnumi levimine

33. aasta nädalatepühal „viibis Jeruusalemmas jumalakartlikke juute kõigi rahvaste hulgast taeva all”. (Ap 2:5.) Sel päeval langes Kristuse jüngrite peale püha vaim ja nad hakkasid rääkima keeltes, mida Jeruusalemma tulnud juudid kõnelesid. (Ap 2:4, 8.) Nood oli hämmastunud, et kuulsid head sõnumit oma emakeeles. Tekstist Ap 2:9–11 on näha, et rahvast oli kokku tulnud 15 kohast. Võib arvata, et paljud neist, kes hakkasid Jeesusesse uskuma, viisid hea sõnumi ka oma kodukanti. Need paigad on kaardil nummerdatud selles järjekorras, milles nad tekstis Ap 2:9–11 esinevad. (Ap 2:41, 44, 47.)