Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ?

Mɛni Ji Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji Nyɔŋmɔ hewalɛ ni miitsu nii, ehewalɛ ni ekɛtsuɔ nii. (Mika 3:8; Luka 1:35) Nyɔŋmɔ tsɔɔ emumɔ ni etsuɔ lɛ lɛ nɔ ekpãa ehewalɛ lɛ mli kɛyaa he fɛɛ he ni esumɔɔ, ni ekɛtsuɔ eyiŋtoo he nii.—Lala 104:30; 139:7.

 Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, atsɔɔ Hebri wiemɔ ruʹach kɛ Hela wiemɔ pneuʹma lɛ shishi akɛ “mumɔ.” Bei pii lɛ, akɛ wiemɔi nɛɛ damɔɔ shi kɛhãa Nyɔŋmɔ hewalɛ ni miitsu nii loo mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (1 Mose 1:2) Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ kɛ wiemɔi nɛɛ tsuɔ nii yɛ shishinumɔi krokomɛi anaa:

 Shishinumɔi nɛɛ eko fɛɛ eko tsɔɔ nɔ ko ni adesai enaaa kɛ amɛhiŋmɛi, shi etsuɔ nibii ni anaa. Nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ bafeɔ “tamɔ kɔɔyɔɔ, nɔ ko ni anaaa, kɛ hewalɛ ni eyɔɔ.”—An Expository Dictionary of New Testament Words, ni W. E. Vine fee lɛ.

 Biblia lɛ hu wieɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he akɛ “enine” loo “ewaobii.” (Lala 8:3, Ga Biblia hee; 19:1, Ga Biblia hee; Luka 11:20; kɛto Mateo 12:28 lɛ he.) Bɔ ni ŋaalɔ kɛ eniji kɛ ewaobii tsuɔ nii lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ etsu nii kɛfee nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ jeee gbɔmɔ

 Akɛni Biblia lɛ wie Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ he akɛ “eniji,” “ewaobii,” loo “mumɔ ni amuɔ” lɛ hewɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ jeee gbɔmɔ. (2 Mose 15:8, 10) Ŋaalɔ ko niji kɛkɛ nyɛŋ atsu nii ni ejwɛŋmɔ kɛ egbɔmɔtso fataaa he; nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nyɛŋ etsu nɔ ko, ja Nyɔŋmɔ ekudɔ lɛ. (Luka 11:13) Agbɛnɛ hu Biblia lɛ kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ toɔ nu he, ni ekɛtoɔ nibii tamɔ hemɔkɛyeli kɛ nilee he. Saji nɛɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ jeee gbɔmɔ.—Yesaia 44:3; Bɔfoi 6:5; 2 Korintobii 6:6.

 Biblia lɛ hãa wɔleɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi, Yesu Kristo gbɛ́i; shi Biblia lɛ etsĩii mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛ́i tã yɛ he ko he ko. (Yesaia 42:8; Luka 1:31) Be ni ajie ŋwɛi ninaa ko kpo atsɔɔ Stefano, mɔ ni agbe lɛ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hewɔ lɛ, ena mɛi enyɔ kɛkɛ, jeee mɛi etɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Akɛni mumɔ krɔŋkrɔŋ eyi lɛ obɔ hewɔ lɛ, ekwɛ ŋwɛi gãa ni ehiŋmɛi gba Nyɔŋmɔ anunyam lɛ kɛ Yesu hu nɔ ní edamɔ Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ.” (Bɔfoi 7:55) Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji Nyɔŋmɔ hewalɛ ni ekɛtsu nii kɛye ebua Stefano ni ena ninaa lɛ.

Susumɔi ni ejaaa ni ahiɛ yɛ nɔ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji lɛ he

 Susumɔ ni ejaaa: “Mumɔ Krɔŋkrɔŋ” lɛ ji gbɔmɔ ni fata Triniti lɛ he, taakɛ atsɔɔ yɛ 1 Yohane 5:7, 8King James version lɛ mli lɛ.

 Anɔkwa sane: Kɛ́ okane 1 Yohane 5:7, 8 lɛ yɛ King James version lɛ mli lɛ, akɛ wiemɔi ni ji, “yɛ ŋwɛi: Tsɛ lɛ, wiemɔ lɛ, kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni mɛi etɛ nɛɛ ekomeŋ. Ni mɛi etɛ ji mɛi ni yeɔ odase yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ,” lɛ fata he. Kɛ̃lɛ, niiamlitaolɔi ena akɛ jeee bɔfo Yohane ji mɔ ni ŋma nakai sane lɛ, ni no hewɔ lɛ efataaa Biblia lɛ he. Woloŋlelɔ kpanaa ni atsɛɔ lɛ Bruce M. Metzger lɛ ŋma akɛ: “Anɔkwale ni eji akɛ wiemɔi nɛɛ ejaaa, ni esaaa akɛ ehiɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli lɛ ma shi shiŋŋ.”—A Textual Commentary on the Greek New Testament.

 Susumɔ ni ejaaa: Biblia lɛ wieɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he tamɔ gbɔmɔ, ni tsɔɔ akɛ gbɔmɔ ni.

 Anɔkwa sane: Bei komɛi lɛ, Ŋmalɛi lɛ wieɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he tamɔ gbɔmɔ, shi enɛ etsɔɔɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji gbɔmɔ. Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ wieɔ hiɛshikamɔ, gbele, kɛ esha he tamɔ gbɔmɔ. (Abɛi 1:20; Romabii 5:17, 21) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awie hiɛshikamɔ he akɛ eyɛ “nitsumɔi” kɛ “bii,” ni awie esha hu he akɛ elakaa mɔ, egbeɔ mɔ, ni ehiɛ kɔɔ nii anɔ.—Mateo 11:19; Luka 7:35; Romabii 7:8, 11.

 Nakai nɔŋŋ be ni bɔfo Yohane tsɛ Yesu wiemɔ lɛ yisɛɛ lɛ, ewie mumɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ he tamɔ gbɔmɔ, ni etsɛ lɛ akɛ “yelikɛbualɔ.” Etsɔɔ mli akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baaye odase, ebaatsɔɔ gbɛ, ebaawie, ebaajaje nibii, ebaawo hiɛ nyam, ni enine baashɛ nɔ ko nɔ. Be ni ewieɔ “yelikɛbualɔ” lɛ he lɛ, ekɛ gbɛ́i najiaŋyelɔi kɛhã nuu tsu nii. (Yohane 16:7-15) Kɛ̃lɛ efee nakai akɛni wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ Greek mli kɛhã “yelikɛbualɔ” (pa·raʹkle·tos) lɛ bafeɔ gbɛ́i najiaŋyelɔ kɛhã nuu lɛ hewɔ, ni nakai ji bɔ ni Greek niŋmaa he mla lɛ biɔ. Shi be ni Yohane tsĩ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tã yɛ shihilɛ kroko mli lɛ, ekɛ wiemɔ ni ji “no” tsu nii, ni tsɔɔ akɛ eewie nɔ ko he, shi jeee gbɔmɔ.—Yohane 14:16, 17.

 Susumɔ ni ejaaa: Baptisimɔ yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛ́i mli lɛ tsɔɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɔmɔ ni.

 Anɔkwa sane: Bei komɛi lɛ, Biblia lɛ kɛ́ “gbɛ́i” tsuɔ nii kɛtsɔɔ hewalɛ loo hegbɛ ni ayɔɔ. (5 Mose 18:5, 19-22; Ester 8:10) Enɛ tamɔ Blɔfo wiemɔ ni akɛtsuɔ nii akɛ, “in the name of the law” lɛ (yɛ mla lɛ gbɛ́i mli); ni no etsɔɔɔ akɛ mla lɛ gbɔmɔ ni. Kɛ́ abaptisi mɔ ko yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ “gbɛ́i mli lɛ,” etsɔɔ akɛ mɔ lɛ yɔseɔ hewalɛ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɔɔ kɛ gbɛfaŋnɔ ni etsuɔ koni Nyɔŋmɔ yiŋtoi aba mli lɛ.—Mateo 28:19.

 Susumɔ ni ejaaa: Yesu kaselɔi lɛ kɛ mra beiaŋ Kristofoi lɛ hé amɛye akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɔmɔ ni.

 Anɔkwa sane: Biblia lɛ ewieee nakai, ni yinɔsane ko kwraa hu ewieko nakai. Encyclopædia Britannica lɛ kɛɛ akɛ: ‘Aná susumɔ akɛ Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ ji Gbɔmɔ krɔŋkrɔŋ ko lɛ be ni afee kpee ko (Council of Constantinople) yɛ afi 381 Ŋ.B. lɛ.’ Afee kpee nɛɛ be ni kaselɔi 12 lɛ ateŋ naagbee mɔ lɛ egbo afii 250 sɛɛ.