Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Praslin, Seychelles, he ni yɛ afi 1881 lɛ, Asraafonyo Nukpa Gordon na ni etsɛ lɛ Eden abɔɔ lɛ

Shikpɔŋ Lɛ Nɔ Paradeiso​—Lamɔ Ko Kɛkɛ Aloo Anɔkwa Sane?

Shikpɔŋ Lɛ Nɔ Paradeiso​—Lamɔ Ko Kɛkɛ Aloo Anɔkwa Sane?

Paradeiso! Kɛ́ wɔna hei ni yɔɔ fɛo yɛ magazin srɔtoi amli kɛ TV nɔ lɛ, ehãa wɔshweɔ akɛ wɔya hei ni yɔɔ fɛo ni tamɔ “paradeiso” nɛɛ ni wɔyajɔɔ wɔhe koni wɔhiɛ akpa wɔnaagbai lɛ anɔ. Shi wɔle akɛ kɛ́ wɔku wɔsɛɛ wɔtee shĩa lɛ, wɔbaayanina nibii bɔ ni wɔshi dani wɔtee lɛ nɔŋŋ.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔhi paradeiso shihilɛ mli lɛ mli wa waa. Enɛ hãa wɔbiɔ akɛ: ‘Ani “paradeiso” ji susumɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ kɛkɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, mɛni hewɔ wɔmii shɛɔ wɔhe waa kɛ́ wɔnu ni atsĩ paradeiso tã lɛ? Ani ebaanyɛ eba mli be ko?’

SUSUMƆI NI MƐI ENÁ YƐ PARADEISO HE

Yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ mli fɛɛ lɛ, mɛi amii shɛɔ amɛhe kɛ́ amɛnu ni aawie paradeiso he. Yɛ mɛi babaoo gbɛfaŋ lɛ, be ni amɛkane yɛ Biblia lɛ mli akɛ, “trom yɛ Eden yɛ bokagbɛ” lɛ, amɛmii shɛ amɛhe. Mɛni hã nakai abɔɔ lɛ fee he ko ni yɔɔ miishɛɛ waa lɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ hã tsei fɛɛ ni kɛ́ akwɛ ni aaaba mɔ tsine ni amɛhi hã yeli hu kwɛ̃ kɛjɛ shikpɔŋ sũ lɛŋ.” Nakai abɔɔ lɛ ji he ko ni yɔɔ fɛo ní jɛmɛ shihilɛ ŋɔɔ. Nɔ ni sa kadimɔ fe fɛɛ lɛ ji akɛ, no mli lɛ “wala tso lɛ yɛ trom lɛ teŋ.”​—1 Mose 2:8, 9.

Kɛfata he lɛ, Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ wie fai ejwɛ komɛi ni hoɔ kɛtsɔɔ abɔɔ lɛ mli lɛ he. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, ale fai nɛɛ ateŋ enyɔ lolo​—Hidekel (loo Tigris) kɛ Eufrate. (1 Mose 2:10-14) Fai enyɔ nɛɛ hoɔ kɛyaa Persia Ŋshɔnine lɛ mli kɛtsɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ Iraq, ní be ko ni eho lɛ efata blema Persia he lɛ.

Eyɛ faŋŋ akɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ paradeiso lɛ fata Persiabii lɛ ayinɔsane he. Yɛ Philadelphia Museum of Art ni yɔɔ Pennsylvania, yɛ U.S.A. lɛ, Persia kapɛt ko ni afee yɛ afi 1500 afii lɛ amli ni atɛŋ abɔɔ ko ni afo he, ni tsei kɛ fɔfɔi yɛ mli lɛ yɛ jɛmɛ. Persia wiemɔ ni ji, “abɔɔ ni afo he” lɛ hu tsɔɔ “paradeiso,” ni nɔ ni atɛŋ yɛ kapɛt lɛ nɔ lɛ feɔ Eden abɔɔ ni yɔɔ fɛo ni Biblia lɛ wie he lɛ he mfoniri.

Anɔkwa, afɔɔ paradeiso he wiemɔ yɛ je lɛŋ hei babaoo. Be ni adesai bɔi gbɛɛ kɛshwãmɔ yɛ je lɛ mli lɛ, amɛkɛ paradeiso lɛ he sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ tee, shi yɛ afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, akɛ hemɔkɛyelii komɛi kɛ adesãi futu mli. Ŋmɛnɛ po lɛ, mɛi tsɛɔ hei ni yɔɔ fɛo waa lɛ akɛ paradeiso.

MƐI TAO PARADEISO LƐ

Mɛi komɛi ni kpaa shi kɛyaa heihei kɛyatao nibii amli lɛ ewie akɛ, amɛna he ni paradeiso ni laaje lɛ yɔɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Britain asraafonyo nukpa ko ni atsɛɔ lɛ Charles Gordon lɛ yasara Seychelles yɛ afi 1881 lɛ, enya bɔ ni Vallée de Mai​—ni amrɔ nɛɛ abuɔ jɛmɛ akɛ je lɛŋ hei ni yɔɔ fɛo waa lɛ ateŋ ekome lɛ​—yɔɔ lɛ he aahu akɛ, ewie akɛ jɛmɛ ji Eden abɔɔ lɛ. Yɛ afi 1492, be ni Christopher Columbus, ni ji Italy meele kudɔlɔ kpanaa ko lɛ yashɛ Hispaniola ŋshɔkpɔ, ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ jɛmɛ Dominican Republic kɛ Haiti lɛ nɔ lɛ, esusu akɛ eshwɛ fioo ni ebaana Eden abɔɔ lɛ.

Atɛŋ blema map srɔtoi ni fa fe 190 yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ yinɔsane wolo ko ni atsɛɔ lɛ Mapping Paradise lɛ mli, ni atɛŋ Adam kɛ Hawa ni amɛyɛ Eden abɔɔ lɛ mli yɛ map nɛɛ babaoo nɔ. Map nɛɛ ateŋ ekome ji nɔ ni ajie kɛjɛ wolo ko ni Beatus ni jɛ Liébana, ni hi shi yɛ afii 1200 afii lɛ amli lɛ ŋma lɛ mli; eji map ko ni akpaaa gbɛ akɛ abaana nibii ni yɔɔ nɔ lɛ ekomɛi yɛ nɔ. Yɛ map nɛɛ yiteŋgbɛ lɛ, obaana akrabatsa ko, ni atɛŋ paradeiso yɛ akrabatsa lɛ teŋ. Fai ejwɛ komɛi miiho yɛ jɛmɛ, ni gbɛ́i ni aŋmala yɛ amɛhe ji “Tigris,” “Eufrates,” “Pison,” kɛ “Geon,” ni aŋmala gbɛ́i ejwɛ nɛɛ awo map lɛ koji ejwɛ lɛ, ni asusuɔ akɛ amɛdamɔ shi kɛhã hei ni Kristojamɔ gbɛ kɛshwã yɛ shikpɔŋ lɛ koji ejwɛ lɛ. Nitɛŋmɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, eyɛ mli akɛ aleee he tuuntu ni no mli lɛ Paradeiso lɛ diɛŋtsɛ yɔɔ moŋ, shi eyɛ faŋŋ akɛ mɛi feɔ bɔ ni jɛmɛ yɔɔ fɛo lɛ he mfoniri lolo.

Ale Ŋleshi lalawiemɔ ŋmalɔ John Milton, ni hi shi yɛ afi 1600 afii lɛ amli lɛ kɛ lalawiemɔ ni eŋma ni ji Paradise Lost ní edamɔ Adam esha kɛ shwiemɔ ni ashwie lɛ yɛ Eden ni Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ wie he lɛ nɔ eŋma lɛ waa. Ema shiwoo akɛ abaahã adesai aná naanɔ wala yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ nɔ mi yɛ mli, ni ewie akɛ: “No sɛɛ lɛ, shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ paradeiso.” No sɛɛ lɛ, Milton ŋma ekroko ni gbɛ́i ji, Paradise Regained lɛ kɛtsa klɛŋklɛŋ nɔ lɛ nɔ.

ATSAKE JWƐŊMƆ NI AHIƐ YƐ HE LƐ

Eyɛ faŋŋ akɛ, yɛ adesai ayinɔsane mli fɛɛ lɛ, paradeiso ni laaje lɛ ji nɔ ko ni mɛi babaoo susuɔ he waa. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ bianɛ lɛ mɛi susuuu he dɔŋŋ lɛ? Yiŋtoo kome ji akɛ, taakɛ Mapping Paradise wolo lɛ tsɔɔ mli lɛ, “Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔi . . . eje gbɛ amɛkpoo akɛ amɛbaatsɔɔ he ni no mli lɛ paradeiso lɛ yɔɔ.”

Atsɔɔ sɔlemɔyalɔi babaoo akɛ, wɔsɛɛ lɛ he tuuntu ni amɛbaahi ji ŋwɛi, shi jeee shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ paradeiso mli. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ kɛɔ yɛ Lala 37:29 lɛ akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” Akɛni jeŋ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ jeee paradeiso hewɔ lɛ, mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ ni tsɔɔ akɛ shiwoo nɛɛ baaba mli be ko? *

NƆ NI TSƆƆ AKƐ SHIKPƆŊ MUU LƐ FƐƐ BAATSƆ PARADEISO

Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji mɔ ni fee klɛŋklɛŋ Paradeiso lɛ ewo shi akɛ, ekɛ Paradeiso ni laaje lɛ baaba ekoŋŋ. Mɛɛ gbɛ nɔ ebaatsɔ efee nakai? Kaimɔ akɛ, Yesu tsɔɔ wɔ ni wɔsɔle akɛ: “O-Maŋtsɛyeli lɛ aba. Afee osuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:10) Nakai Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli ko ni Yesu Kristo baaye nɔ yɛ jeŋ fɛɛ, ni ebaaye adesai anɔyelii fɛɛ najiaŋ. (Daniel 2:44) Yɛ nakai nɔyeli lɛ shishi lɛ, Nyɔŋmɔ yiŋ ni eto akɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso lɛ ‘baaba mli.’

Jeeŋmɔ beebe lɛ, akɛ mumɔ tsirɛ gbalɔ Yesaia ní etsɔɔ bɔ ni shihilɛ baaji ahã yɛ Paradeiso ni awo he shi lɛ mli, ni yɛ jɛmɛ lɛ, nibii fɛɛ ni gbaa adesai anaa ŋmɛnɛ lɛ asɛɛ baafo. (Yesaia 11:6-9; 35:5-7; 65:21-23) Wɔmiiwo bo hewalɛ ni ohe be fioo kɛkane ŋmalɛi nɛɛ yɛ bo diɛŋtsɛ o-Biblia lɛ mli. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaana nibii ni Nyɔŋmɔ eto akɛ ebaafee ehã adesai ni boɔ lɛ toi lɛ. Mɛi ni baahi wala mli yɛ nakai beiaŋ lɛ baahi paradeiso shihilɛ mli, ni amɛbaaná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ​—ni nibii nɛɛ ji nibii ni ŋmɛɛ Adam.​—Kpojiemɔ 21:3.

Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ akɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ Paradeiso lɛ jeee lamɔ ko kɛkɛ, shi moŋ, eji anɔkwa sane lɛ? Ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Ŋwɛi lɛ Yehowa ŋwɛi ni, shi shikpɔŋ lɛ eŋɔha gbɔmɛi abii.” Hiɛnɔkamɔ akɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ Paradeiso lɛ ji nɔ ko ni “Nyɔŋmɔ, mɔ ni nyɛŋ emale lɛ wo he shi yɛ blema tɔ̃ɔ.” (Lala 115:16; Tito 1:2) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ Biblia lɛ kɛhãa wɔ nɛkɛ​—Wɔbaahi shi yɛ Paradeiso mli kɛya naanɔ!

^ kk. 15 Miishɛɛ sane hu ji akɛ, yɛ Koran lɛ mli lɛ, Al-Anbiya’ [Gbalɔi Lɛ], wie yɛ sura 21, kuku 105 lɛ akɛ: “Shikpɔŋ lɛ baatsɔ Mitsuji lɛ ateŋ mɛi ni ji jalɔi lɛ anɔ.”