Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SANEYITSO LƐ MLITSƆƆMƆ | MƐNI BIBLIA LƐ KƐƆ YƐ WALA KƐ GBELE HE?

Nɔ Ni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Wala Kɛ Gbele He

Nɔ Ni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Wala Kɛ Gbele He

Kɛ́ wɔkane adebɔɔ he sane ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli lɛ, wɔbaana akɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ Adam akɛ: “Trom lɛ mli tsei lɛ fɛɛ nɔ yibii lɛ ye bɔ ni osumɔɔ; shi ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ kaaye eko; ejaakɛ gbi nɔ ni oooye eko lɛ, gbo ooogbo!” (1 Mose 2:16, 17) Nakai wiemɔ lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, eji Adam bo Nyɔŋmɔ famɔ lɛ toi kulɛ egboŋ, ni ebaaya nɔ ehi Eden abɔɔ lɛ mli.

Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Adam baahala akɛ ebaabo Nyɔŋmɔ toi ni ehi shi kɛya naanɔ lɛ, ehala akɛ ebaagbo Nyɔŋmɔ nɔ toi, ni be ni eŋa Hawa kɛ tso ni agu eyeli lɛ nɔ yibii lɛ hã lɛ lɛ, eye. (1 Mose 3:1-6) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔkɛ nibii ni jɛ nakai toigbele lɛ mli kɛba lɛ miikpe. Bɔfo Paulo tsɔɔ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛ mli, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no hã gbele tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha.” (Romabii 5:12) Nakai “gbɔmɔ kome” lɛ ji Adam. Shi mɛni ji esha ni efee lɛ, ni mɛni hewɔ no kɛ gbele ba lɛ?

Nɔ ni Adam fee, ni ji esuɔmɔ mli ni ejɛ egbo Nyɔŋmɔ nɔ toi loo eku Nyɔŋmɔ mla mli lɛ, ji esha. (1 Yohane 3:4) Ni esha he toigbalamɔ ji gbele, taakɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ Adam lɛ. Bei abɔ ni Adam​—kɛ eshwiei ni baaba yɛ sɛɛ mli lɛ​—yaa nɔ amɛboɔ Nyɔŋmɔ famɔi atoi lɛ, amɛfeee esha, ni amɛsaŋ amɛnaa gbele hu kɔkɔɔkɔ. Nyɔŋmɔ ebɔɔɔ adesai ni amɛgboi, shi moŋ ebɔ amɛ ni amɛhi shi kɛya naanɔ.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ‘gbele etsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ,’ taakɛ Biblia lɛ ewie lɛ. Shi ani wɔgbɔmɔtso lɛ fã ko yaa nɔ ehiɔ shi kɛ́ wɔgboi? Mɛi babaoo baakɛɛ hɛɛ, akɛ wɔgbɔmɔtso lɛ fã ko, ni atsɛɔ lɛ susuma lɛ, gbooo. Belɛ kɛ́ nakai ni lɛ, nɔ ni no tsɔɔ ji akɛ, Nyɔŋmɔ laka Adam. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Ejaakɛ kɛ́ wɔgbɔmɔtso lɛ fã ko yaa nɔ ehiɔ shi yɛ he ko kɛ́ wɔgboi lɛ, belɛ esha he toigbalamɔ nyɛŋ afee gbele taakɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ nyɛŋ amale.” (Hebribii 6:18) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Satan moŋ ni male be ni ekɛɛ Hawa akɛ: “Jeee gboimɔ nyɛaagboi” lɛ​—1 Mose 3:4.

Sanebimɔ ni no teɔ lɛ shi ji, Kɛ́ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ ji amale lɛ, belɛ mɛni baa wɔ nɔ kɛ́ wɔgboi?

BIBLIA LƐ HÃA NIBII FEƆ FAŊŊ

Adebɔɔ he sane ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ su shɔ̃ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.” Atsɔɔ wiemɔ ni ji , “wala susuma” lɛ shishi kɛjɛ Hebri wiemɔ ni ji ne’phesh * lɛ mli, ni eshishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji, “bɔɔ nɔ ko ni muɔ.”​—1 Mose 2:7.

No hewɔ lɛ, Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, abɔɔɔ adesai akɛ mɛi ni susuma ko ni gbooo yɔɔ amɛmli. Moŋ lɛ, adesa fɛɛ adesa ji “wala susuma.” No hewɔ ni wiemɔ ni ji, “susuma ni gbooo” lɛ bɛ Biblia lɛ mli he ko he ko lɛ.

Akɛni Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ adesai yɛ nɔ ni mɛi komɛi tsɛɔ lɛ susuma ni gbooo hewɔ lɛ, mɛni hewɔ mɔ ni jamɔi babaoo tsɔɔ nakai lɛ? Wɔbaana hetoo lɛ kɛ́ wɔsusu tsɔɔmɔi komɛi ni he shi yɛ blema Ejiptbii lɛ he.

WƆŊJALƆI ATSƆƆMƆ KO HE SHI

Herodotus, ni ji Hela yinɔsaneŋmalɔ ni hi shi yɛ afi 400 D.Ŋ.B. lɛ wie akɛ, Ejiptbii lɛ ji ‘mɛi klɛŋklɛŋ ni he ye akɛ susuma lɛ gbooo.’ Blema Babilonbii lɛ hu ji mɛi komɛi ni heɔ yeɔ akɛ susuma lɛ gbooo. Be ni Alexander Kpeteŋkpele lɛ kɛɛ eyeɔ Middle East nɔ kunim yɛ afi 332 D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ Hela jeŋ nilelɔi ehã tsɔɔmɔ nɛɛ ehe shi, ni etsɛɛɛ kɛkɛ ni egbɛ eshwa maji ni Hela Nɔyeli lɛ yeɔ nɔ lɛ mli fɛɛ.

Onaŋ wiemɔ ni ji “susuma ni gbooo” lɛ yɛ Biblia lɛ mli he ko he ko

Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, Yudafoi ajamɔ kui enyɔ komɛi ni ehe shi waa, ni ji Essenebii kɛ Farisifoi lɛ tsɔɔ akɛ, susuma lɛ yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Wolo ko (The Jewish Encyclopedia) kɛɛ akɛ: “Sharamɔ ni bakã Yudafoi lɛ kɛ Helabii lɛ ateŋ lɛ ji nɔ ni hã Yudafoi lɛ ná hemɔkɛyeli akɛ susuma lɛ gbooo lɛ, ni Plato tsɔɔmɔi lɛ ji nɔ titri ni ná amɛnɔ hewalɛ.” Nakai nɔŋŋ Josephus, ni ji Yudafoi ayinɔsaneŋmalɔ ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ wie akɛ, tsɔɔmɔ nɛɛ jɛɛɛ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ amli, moŋ lɛ eji “Helabii lɛ ahemɔkɛyeli,” ni ena tsɔɔmɔ nɛɛ akɛ adesãi ni Helabii lɛ tãa.

Be ni Helabii lɛ akusumii lɛ gbɛɔ eshwaa lɛ, mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ bakpɛlɛ wɔŋjalɔi atsɔɔmɔ nɛɛ nɔ. Yinɔsaneŋmalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Jona Lendering lɛ ŋma akɛ, “Susumɔ ni Plato hiɛ akɛ kulɛ, wɔsusuma lɛ yɛ shihilɛ kpakpa ko mli dani eba jeŋ ni efite nɛɛ mli lɛ hã efee mlɛo akɛ, akɛ Plato tsɔɔmɔi lɛ baafutu Kristofoi atsɔɔmɔi lɛ amli.” No hewɔ lɛ, “Kristofoi” lɛ kpɛlɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ, ni eji wɔŋjalɔi atsɔɔmɔ lɛ nɔ, ni ebatsɔ nibii titrii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ ateŋ ekome.

“ANƆKWALE LƐ BAAHÃ NYƐYE NYƐHE”

Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ kɛɔ faŋŋ akɛ, be ko baaba wɔsɛɛ ni mɛi komɛi baatsi amɛhe kɛje hemɔkɛyeli lɛ he, amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ baaya lakamɔ wiemɔi ni jɛ mumɔŋ kɛ daimonioi atsɔɔmɔi anɔ.” (1 Timoteo 4:1) Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ ji anɔkwale hã! Susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ ji “daimonioi atsɔɔmɔi” lɛ ateŋ ekome. Biblia lɛ fiii tsɔɔmɔ nɛɛ sɛɛ, ni ená eshishifã kɛjɛ blema wɔŋjamɔ kusumii kɛ jeŋ nilee mli.

Miishɛɛ sane ji akɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛbaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ baahã nyɛye nyɛhe.” (Yohane 8:32) Kɛ́ wɔná Biblia mli anɔkwa nilee lɛ, wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam ni jamɔi babaoo ni yɔɔ je lɛ mli lɛ tsɔɔ lɛ ahe. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ hãa wɔyeɔ wɔhe kɛjeɔ kusumii kɛ susumɔi ni ejaaa ni kɔɔ gbohii lɛ ahe lɛ he.​—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “ Nɛgbɛ Gbohii Lɛ Yɔɔ?” lɛ.

Wɔ-Bɔlɔ lɛ ebɔɔɔ wɔ ni wɔye afii 70 loo afii 80 pɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, koni no sɛɛ lɛ wɔyahi shi kɛya naanɔ yɛ shihilɛ kroko mli. Eyiŋ ni eto kɛjɛ shishijee ji, ni ebɔɔnii ni ji adesai lɛ ahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ kɛya naanɔ akɛ ebii ni boɔ lɛ toi. Yiŋtoo ni nɔ bɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ sumɔɔ adesai, ni nɔ ko nɔ ko nyɛŋ atsake eyiŋtoo nɛɛ. (Maleaki 3:6) Akɛ mumɔ tsirɛ lalatsɛ lɛ ni eŋma akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.”​—Lala 37:29.

 

^ kk. 9 Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi, tamɔ Ga Biblia hee lɛ, tsɔɔ ne’phesh shishi akɛ “bɔɔnɔ ni hiɛ kã.”