Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Mɛni hewɔ Yosef shɛ eyi dani eyana Farao lɛ?

Blema Ejipt gbogbo ko ni atɛŋ mɔ ko ni miiku mɛi ayi yɛ he

Amaniɛbɔɔ ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ wolo lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ, Farao fã ni akɛ Yosef, ni ji Hebrinyo ni awo lɛ tsuŋ lɛ aba eŋɔɔ oya koni ebatsɔɔ lɛ lamɔ ko ni miigba enaa lɛ shishi. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, no mli awo Yosef tsuŋ afii pii. Eyɛ mli akɛ Farao miitao ni Yosef aba eŋɔɔ oya moŋ, shi Yosef mɛ ni eshɛ eyi dã. (1 Mose 39:20-23; 41:1, 14) Sane ni he ehiaaa tsɔ nɛɛ ni Biblia ŋmalɔ lɛ tsi tã lɛ tsɔɔ akɛ ele Ejiptbii lɛ akusum jogbaŋŋ.

Tsɛŋ ni atoɔ lɛ ji nɔ ko ni afeɔ waa yɛ blema maji babaoo amli, ni Hebribii lɛ hu feɔ nakai. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, wolo ko (Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature) ni McClintock kɛ Strong ŋma lɛ kɛɛ akɛ, “blema Ejiptbii lɛ pɛ ji mɛi ni kpoo akɛ amɛbaashi amɛtsɛŋ.”

Ani tsɛŋ pɛ ashɛɔ yɛ nakai beiaŋ? Wolo ko (Biblical Archaeology Review) tsɔɔ akɛ, Ejiptbii lɛ akusum komɛi biɔ ni hii ni miiya Farao hiɛ lɛ ashɛ amɛhe tsɔi fɛɛ kɛjɛ amɛyiteŋ kɛyashi amɛnane he tamɔ bɔ ni amɛfeɔ kɛ́ amɛmiiya amɛnyɔŋmɔi lɛ asɔlemɔtsui lɛ amli lɛ nɔŋŋ. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, belɛ esa akɛ Yosef ashɛ ehe tsɔi fɛɛ, kɛjɛ eyiteŋ kɛyashi enane he.

Sane ni aŋma yɛ Bɔfoi lɛ Anitsumɔi lɛ kɛɔ akɛ Timoteo tsɛ ji Helanyo. Ani enɛ tsɔɔ akɛ ejɛ Greece?

Jeee doo. Yɛ woji ni akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni eŋmala lɛ amli lɛ, bei komɛi lɛ ekɛ wiemɔ Helabii lɛ tsuɔ nii tamɔ nɔ ni ekɛmiidamɔ shi kɛhã mɛi fɛɛ ni jeee Yudafoi. (Romabii 1:16; 10:12) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, yiŋtoo kome hewɔ ni Paulo fee nakai ji akɛ, no mli lɛ Hela wiemɔ lɛ kɛ amɛkusumii lɛ egbɛ eshwa hei ni eshiɛ yɛ lɛ waa.

Namɔ blemabii lɛ buɔ akɛ eji Helanyo? Yɛ afi 300 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, Ateene woloŋlelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Isocrates lɛ kɛ ekãa wie bɔ ni Hela kusumii lɛ gbɛɔ shwaa yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ he. Eyɔse akɛ, enɛ hewɔ lɛ, ‘jeee mɛi ni jɛ Greece diɛŋtsɛ lɛ pɛ atsɛɔ amɛ Helabii, shi atsɛɔ mɛi ni ená Greece wolokasemɔ he sɛɛ lɛ hu akɛ Helabii.’ Belɛ eeenyɛ efee akɛ, Paulo tsɛ Timoteo tsɛ ni jeee Yudanyo lɛ kɛ mɛi krokomɛi hu akɛ Helabii, akɛni amɛhiɔ shi yɛ Helabii lɛ akusum naa lɛ hewɔ, shi jeee ni amɛji Hela fɔmɔbii lɛ hewɔ.Bɔfoi 16:1.