Bai pa asuntu

PERGUNTAS KI JÓVENS TA FAZE

Modi ki N pode ivita pensa di manera negativu?

Modi ki N pode ivita pensa di manera negativu?

 Ki tipu di algen bu ta atxa ma bo é?

  •   Algen puzitivu

     “N ta tenta ser más filís ki N pode i ka preokupa txeu ku kuzas. Pamodi ki N ka pode vive kada dia ku un sorizu na róstu?” — Valerie.

  •   Algen negativu

     “Óras ki kontise algun kuza sábi, N ta pensa lógu ma algun kuza ka sta dretu. Ta parse-m ma é bon dimás pa ser verdadi ô ma N ngana.” — Rebecca.

  •   Algen ikilibradu

     “Ser sénpri puzitivu ta pô-nu ta ten diziluzon i ser sénpri negativu ta pô-nu ta fika pa baxu. Ser ikilibradu ta djuda-m odja kuzas sima es é.” — Anna.

 Pamodi ki kel-li é inportanti?

 Bíblia ta fla ma ‘ken ki ten un korason kontenti, sénpri ta ten un méza xeiu.’ (Provérbios 15:15) Ta fika klaru ma kes algen ki ta ivita pensa di manera negativu i ki ta tenta odja kes kuza puzitivu di vida, é más filís. Tanbê es ta konsigi ranja más amigu, pamodi ningen ka gosta di sta djuntu ku kenha ki ta sta sénpri pa baxu.

 Má, ten kuzas na vida ki ti kes algen más puzitivu ten ki lida ku el. Pur izénplu:

  •   Na notísias sénpri bu ta obi kuzas sobri géra, terorismu ô krimi.

  •   Talvês bu ten ki lida ku prublémas na bu família.

  •   Di sertéza bu ten ki lida ku bus fadja.

  •   Talvês un amigu magua-u.

 Envês di bu fitxa odju pa kes kuza la ô konsentra na es ti ki es pô-u ta xinti pa baxu, tenta ser ikilibradu. Kel-li ta djuda-u ivita pensa na kuzas negativu sen nisisidadi i seta kes prubléma di vida sen dexa-s toma kónta di bo.

Bu pode rekupera di kes prubléma na vida ki é sima un tenporal, ku kunfiansa ma kuzas ta midjora

 Kuzê ki bu pode faze

  •   Odja pa bus fadja di manera ikilibradu.

     Bíblia ta fla: ‘Ka ten ninhun ómi justu na Téra ki ta faze sénpri kel ki é dretu i ki nunka ka ta peka.’ (Eclesiastes 7:20) Bus fadja sô ta mostra ma bo é un algen inperfetu sima tudu algen, ka krê fla ma bu ka ta faze nada dretu.

     Modi ki bu pode ser ikilibradu: Tenta midjora na kes kuza ki bu ta fadja, má ka bu spéra ma bu ta ser perfetu. Un jóven ki txoma Caleb fla: “N ta tenta ka konsentra txeu na nhas fadja. Envês di kel-la, N ta tenta prende ku es, asi pa N pode odja modi ki N pode midjora.”

  •   Ivita konpara bu kabésa ku otus algen.

     Bíblia ta fla: ‘Ka nu bira orgulhozu, ta poi algen ta konpiti es ku es, i ta inveja kunpanheru.’ (Gálatas 5:26) Óras ki bu odja fotus na redi sosial di kes kuza ki bu ka konvidadu, kel-li pode pô-u ta xinti xatiadu i diziludidu. Pode pô-u ta pensa ma bus midjór amigu é bus piór inimigu.

     Modi ki bu pode ser ikilibradu: Seta ma bu ka ta konvidadu pa tudu kuza ki fazedu. Tanbê, kes fotu ki bu ta odja na redi sosial, sô ta mostra un párti di vida di un algen. Un jóven ki txoma Alexis fla: “Na redi sosial, normalmenti pesoas ta mostra sô kes kuza más sábi di ses vida. Kes kuza ki ka ten piada, es ka ta poi.”

  •   Tenta ser un algen ki ta mante pas, prinsipalmenti na bu família.

     Bíblia ta fla: ‘Si ta da, na kel ki ta dipende di nhos, nhos mante pas ku tudu algen.’ (Romanos 12:18) Bu ka ta konsigi kontrola kes kuza ki otus ta faze, má bu pode kontrola manera ki bu ta reaji. Bu pode skodje mante pas.

     Modi ki bu pode ser ikilibradu: Óras ki kontise algun prubléma na bu família, sforsa pa bu ka poi kuzas inda más piór, má tenta mante pas, sima bu ta fazeba ku bus amigu. Un jóven ki txoma Melinda fla: ‘Ningen é ka perfetu i di vês en kuandu nu ta irita kunpanheru. Sô nu ten ki disidi modi ki nu ta reaji, si nu ta mante pas ô nau.’

  •   Mostra gratidon.

     Bíblia ta fla: ‘Nhos mostra ma nhos é gratu.’ (Colossenses 3:15) Ser un algen ki ta mostra gratidon, ta djuda-u konsentra na kes kuza ki sta ta bai dretu na bu vida, envês di bu konsentra na tudu kes kuza ki ta parse ma ka sta ta kóre dretu.

     Modi ki bu pode ser ikilibradu: Seta ma bu ten bus prubléma, má ka bu skese tanbê di kes kuza dretu ki ta kontise na bu vida. Un jóven ki txoma Rebecca fla: “Tudu dia, N ta skrebe un kuza dretu, ki kontise ku mi, na nha kadérnu. N krê lenbra nha kabésa ma sikrê N ten nhas prubléma, sénpri ten algun kuza dretu pa N pensa na el.”

  •   Skodje bus amigu dretu.

     Bíblia ta fla: ‘Maus koléga ta straga bons ábitu.’ (1 Coríntios 15:33) Si kes algen ki bu ta kolega ku es, ta kritika i reklama txeu ô ta finji ken ki es é, bu ta fika sima es.

     Modi ki bu pode ser ikilibradu: Nos amigus ta pasa pa situasons difísil i kel-la pode pô-s ta fika tristi i mostra un atitudi negativu pa un ténpu. Faze kel ki bu pode pa bu djuda-s, má ka bu dexa ses prubléma toma kónta di bo. Un jóven ki txoma Michelle fla: “Nu ka debe ser amigu sô di kes algen negativu. Na matimátika óras ki bu djunta dôs nunbru negativu, rezultadu ta da un nunbru más negativu inda.”

 Lé más sobri kel asuntu li

 Nu sta ta vive na kel ténpu ki Bíblia ta fla ma é ‘konplikadu, difísil di aguenta’. (2 Timóteo 3:1) Bu ta atxa ma é difísil mante un atitudi puzitivu na un mundu ki sta xeiu di kuzas negativu? Si bu krê sabe más, djobe artigu “Pamodi ki ten txeu sufrimentu?