Bai pa asuntu

PERGUNTAS KI JÓVENS TA FAZE

Modi ki N pode perde pézu?

Modi ki N pode perde pézu?

 N meste dixi di pézu mê?

 Alguns jóven ta fla ma es krê dixi di pézu. Má. . .

  •   Txeu di es sta más preokupadu ku ses aparénsia di ki ku ses saúdi. Pa dixi di pézu faxi, alguns ta dexa di kume na óra ki es debe ô es ta toma ramedi ki ta poi algen ta dixi faxi. Kes manera pa dixi di pézu li, txeu bês ka ta funsiona i es pode ser prigozu.

     “Alguns minina ta pasa fómi pa es pode dixi di pézu más faxi. Kel-li txeu bês ta faze-s mal i ta leba txeu ténpu pa ses korpu rekupera..” — Hailey.

  •   Txeu algen ki sta preokupadu ku ses pézu, na verdadi ka ten motivu pa sta preokupadu. Ses prubléma é ka pézu dimás, má talvês es ta fika ta konpara ku ses koléga ô ku pézu ki internet, tilivizon i revistas ta mostra ma algen debe ten.

     “Kantu ki N tinha 13 anu, N ta konparaba nha kabésa ku nhas amigu. N ta pensaba ma es pode gostaba más di mi si N sérba sima es. I pa kel-li, N tinha ki ser txeu magra sima pó di fós.” — Paola.

 Má alguns jóven meste dixi di pézu mê. Di akordu ku un rilatóriu di Organizason Mundial di Saúdi. . .

  •   Uns 340 milhon di jóven na mundu interu, ki ses idadi é di 5 ti 19 anu, tene pézu dimás.

  •   Na anu di 1975, éra sô 4 pursentu di jóvens na kel idadi la, ki tinha pézu dimás. Má, na anu di 2016, kel nunbru txiga na 18 pursentu.

  •   Na kuazi tudu país na mundu, ten más algen ki ten pézu dimás di ki kes ki meste subi di pézu.

  •   Na alguns país póbri tanbê ten txeu algen ki ten pézu dimás, ti na kes família ki alvês ta pasa fómi ô ki ka ta kume dretu.

 Kal ki é midjór manera di perde pézu?

 Kal di kes manera li ki bu ta skodjeba?

  1.   Dexa di kume na óra ki bu debe.

  2.   Faze izersísiu i kume kumida ki é bon pa saúdi.

  3.   Toma ramedi pa dixi di pézu.

 Respósta sértu: Kel sugundu manera: Faze izersísiu i kume kumida ki é bon pa saúdi.

 Dexa di kume na óra ô dexa di kume alguns kuza ki bu debe, pode djuda-u dixi di pézu faxi. Má kel-li é ka bon pa saúdi, i óras ki bu kumesa ta kume sima antis, bu pode torna subi di pézu.

 Má si bu obijetivu é ten un bon saúdi, bu ta xinti más sábi di pa déntu i di pa fóra. Dotor Michael Bradley skrebe: “Bu ta ten rezultadu más suguru, ki é midjór pa saúdi i ki ta dura más txeu, si bu pasa ta ten ábitus ki bu ta konsigi mante pa réstu di bu vida”. a Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Si bu meste dixi di pézu é midjór bu muda bus ábitu di vida, envês di sô faze un diéta.

 Kuzê ki bu pode faze

 Bíblia ta fla-nu pa nu ser ‘ikilibradu na nos ábitu’ i kel-li ta inklui ábitus ki nu ten na kume. (1 Timóteo 3:11) Bíblia ti ta fla ma nu debe ivita kume dimás. (Provérbios 23:20; Lucas 21:34) Ku kes prinsípiu li na menti, tenta faze kes kuza li, asi pa bu ten bons ábitu pa bu saúdi:

  •   Ntende kuzê ki ta inklui bons ábitu na kume.

     Bu ka meste izajera, má un poku di konhisimentu sobri kumida pode djuda-u ten bons ábitu na kume. I ábitus ikilibradu na kume é un di kes midjór manera pa djuda-u mante un bon pézu.

  •   Faze izersísiu sénpri.

     Pensa na kuzas ki bu pode faze tudu dia pa bu ka fika paradu. Pur izénplu, envês di anda di otokaru ô di karu, anda apé. Troka meia óra di jogu di konputador ô di tilivizon pa un kaminhada.

  •   Troka kumidas ki ta prujudika bu saúdi pa kes ki é bon pa bu saúdi.

     Un jóven ki txoma Sofia fla: “N ta tenta tene kumidas bon pa saúdi, sima fruta ô verdura, pértu di mi. Asi N ka ta xinti tentadu pa N kume kumida ki ta prujudika-m nha saúdi.”

  •   Kume divagar.

     Alguns algen ta kume faxi dimás, ki nen es ka ta xinti ma dja es sta xeiu! Pur isu, kume más divagar. Para un kuzinha antis di bu kume más. Talvês asi bu ta da kónta ma bu ka tene txeu fómi sima bu sta pensa.

  •   Djobe kumidas ki ka ta poi algen subi di pézu faxi.

     Na kes informason ki ten na kumida ki bu ta kume, djobe si es ten kuzas ki pode pô-u ta subi di pézu faxi. Ajuda: Alguns kuza sima bebidas ki é dósi i ki ten gás, kuzas dósi ô salgadu dimás i kuzas fritadu, pode pô-u ta subi di pézu faxi.

  •   Ser ikilibradu.

     Un jóven ki ten 16 anu, ki txoma Sara, fla: “N txiga na un pontu ki N kumesa ta izajera ku djobe informasons ki ten na kumida, ki óras ki N ta djobeba pa un pratu di kumida, N ta odjaba sô kantu ki el podia pô-m ta subi di pézu ô nau!” Ka bu faze si. Di vês en kuandu bu pode kume un kuza ki bu gosta txeu, mésmu si el sta na kel lista di kumida ki pode poi algen ta subi di pézu.

 Ajuda: Pâpia ku un dotor sobri kes preokupason ki bu ten ku bu pézu. Ku bazi na kuzê ki el sabe sobri bu korpu ô bu situason el pode djuda-u ten ábitus i un prugrama ki é bon pa bo.

a Palavras di livru Quando Seu Filho Fica Fora do Controle (When Things Get Crazy With Your Teen).