Skip to content

Saida mak Jeruzalein Foun?

Saida mak Jeruzalein Foun?

Bíblia nia resposta

 “Jeruzalein Foun” mak fraze ida neʼebé mosu dala rua iha Bíblia laran no neʼe mak sidade simbóliku neʼebé reprezenta Jesus nia dixípulu sira nuʼudar grupu, dixípulu sira-neʼe iha esperansa atu bá lalehan hodi ukun hamutuk ho Jesus iha Maromak nia Ukun. (Apokalipse 3:12; 21:2) Bíblia hatudu katak grupu neʼe mós bolu nuʼudar Kristu nia noiva.

Xave atu komprende Jeruzalein Foun

  1.   Jeruzalein Foun mak iha lalehan. Bainhira Bíblia temi kona-ba Jeruzalein Foun, Bíblia dehan katak Jeruzalein Foun tun mai husi lalehan no anju sira mak sai nuʼudar guarda iha portaun sira. (Apokalipse 3:12; 21:2, 10, 12) No sidade neʼe nia boot (nia medida neʼebé boot) mós fó prova katak sidade neʼe laʼós iha mundu neʼe. Sidade neʼe kuadradu no ninia medida haleʼu mak maizumenus kilómetru 2.220. a (Apokalipse 21:16) Tanba kuadradu, neʼe katak sidade neʼe nia sorin-sorin aas maizumenus kilómetru 560.

  2.   Jeruzalein Foun mak Jesus nia dixípulu sira nuʼudar grupu ida, katak Kristu nia noiva. Naran seluk ba Jeruzalein Foun mak “noiva neʼebé sei sai Bibi-Oan nia feen”. (Apokalipse 21:9, 10) Liafuan sira-neʼe mak simbóliku no Bibi-Oan refere ba Jesus Kristu. (João 1:29; Apokalipse 5:12) “Bibi-Oan nia feen” ka Kristu nia noiva reprezenta ema Kristaun neʼebé iha esperansa atu bá lalehan. Bíblia kompara relasaun entre Jesus no ema Kristaun sira-neʼe hanesan feen no laʼen. (2 Korinto 11:2; Éfeso 5:23-25) Liután neʼe, fatuk sira iha Jeruzalein Foun nia fundasaun hakerek tiha “Bibi-Oan nia apóstolu naʼin-12 nia naran”. (Apokalipse 21:14) Informasaun neʼe ajuda ita atu hatene saida mak Jeruzalein Foun tanba ema Kristaun neʼebé iha esperansa atu bá lalehan mak “hanesan uma ida, apóstolu no profeta sira mak uma nia fundasaun no imi harii tiha ona iha fundasaun neʼe nia leten”.—Éfeso 2:20.

  3.   Jeruzalein Foun mak parte husi governu ida. Jeruzalein antigu mak kapitál ba Izraél. Iha neʼebá Liurai David, ninia oan-mane Salomão no sira-nia jerasaun ukun “iha Jeová nia kadunan”. (1 Krónikas 29:23) Jeruzalein mós bolu nuʼudar “sidade santu” no neʼe reprezenta Maromak nia ukun liuhusi David nia umakain. (Neemias 11:1) Ema neʼebé iha esperansa atu bá lalehan hodi hamutuk ho Jesus “sei ukun nuʼudar liurai ba mundu tomak” no sira sai parte ba Jeruzalein Foun neʼebé mós bolu nuʼudar “sidade santu”.—Apokalipse 5:9, 10; 21:2.

  4.   Jeruzalein Foun sei lori bensaun ba ema neʼebé hela iha mundu. Bíblia dehan katak Jeruzalein Foun “tun mai daudaun husi lalehan”, no neʼe hatudu katak Maromak sei uza Jeruzalein Foun atu kumpre ninia hakarak iha mundu. (Apokalipse 21:2) Fraze neʼe liga Jeruzalein Foun ho Maromak nia Ukun, no Maromak sei uza Ukun neʼe hodi kumpre ninia hakarak “iha rai, hanesan iha lalehan”. (Mateus 6:10) Maromak nia hakarak ba ema iha mundu inklui bensaun sira tuirmai:

    •   Halakon sala. “Mota neʼebé iha bee moris nian” suli sai husi Jeruzalein Foun no fó bee ba “ai-hun moris nian” neʼebé sei “kura nasaun sira”. (Apokalipse 22:1, 2) Liafuan kura neʼebé temi iha versíkulu neʼe refere ba kura iha dalan fíziku no mós espirituál no sei halakon sala. Ho ida-neʼe ema sei hetan moris perfeitu tuir Maromak nia hakarak.—Roma 8:21.

    •   Relasaun diʼak ho Maromak. Sala haketak ema husi Maromak. (Isaias 59:2) Profesia tuirmai neʼe bele sai loos bainhira sala halakon tiha: “Maromak nia tenda hamutuk ho ema, no nia sei hela hamutuk ho sira, no sira sei sai ninia povu. Maromak rasik sei hamutuk ho sira.”​—Apokalipse 21:3.

    •   Susar no mate la iha tan. Liuhusi Maromak nia Ukun, Maromak sei “hamaran sira-nia matan-been hotu husi sira-nia matan, mate sei la iha tan, no ema sei la triste tan ka tanis ka sente moras.”​—Apokalipse 21:4.

a Estádiu mak medida ida neʼebé ema Roma uza no estádiu ida nia naruk metru 185.