Skip to content

ʻEKE ʻE HE TOʻUTUPÚ

ʻE Lava Fēfē Ke U Mapuleʻi ʻEku ʻItá?

ʻE Lava Fēfē Ke U Mapuleʻi ʻEku ʻItá?

 Fehuʻi

  •  ʻOku tuʻo fiha hoʻo faʻa ʻitá?

    •  tātaitaha pē

    •  taimi ʻe niʻihi

    •  ʻaho kotoa pē

  •  Ko e hā ʻa e tuʻunga ʻoku aʻu ki ai ho ʻitá?

    •  ʻita siʻisiʻi

    •  ʻita lahi

    •  ʻita tōlili

  •  Ko hai ʻoku ngalingali ʻokú ke faʻa ʻita ki aí?

    •  mātuʻa

    •  tokoua

    •  kaumeʻa

 Kapau ʻokú ke sio ki ha fiemaʻu ke mapuleʻi hoʻo ʻitá, ko e kupu ko ení te ne tokoniʻi koe! ʻUluakí, fakakaukau ki he ngaahi ʻuhinga ʻe niʻihi ʻoku mahuʻinga ai ke anga-mokomoko ʻi hano fakaʻitaʻi koe.

 ʻUhinga ʻoku mahuʻinga aí

 Lelei pē kia koe. ʻOku pehē ʻe he Palōveepi 14:30: “Ko ha loto ʻoku nonga ʻokú ne ʻoatu ʻa e moʻui ki he sinó.” ʻI hono kehé, ʻoku pehē ʻe he Journal of Medicine and Life ko e “ʻitá ʻoku ʻi ai ʻene kaunga fakahangatonu ki he mahaki he halanga toto ʻi he mafú.”

 Ko ho kaungāmeʻá. ʻOku pehē ʻe he Tohi Tapú: “ʻOua te ke feohi mo e tangata ʻita vavé pe ʻi ai hao kaunga ki he tokotaha ʻoku hehema ke tōlilí.” (Palōveepi 22:24) Kapau ʻokú ke angaʻaki ʻa e ʻitá, ʻoua ʻe ofo ʻi he fakamamaʻo ʻa e kakaí meiate koé. “Kapau heʻikai te ke feinga ke mapuleʻi hoʻo ʻitá,” ko e lea ia ha finemui ko Jasmine, “te ke tō ai mei hono maʻu ha kaungāmeʻa lelei ʻa ia te nau tokoniʻi koe.”

 Ko ho ongoongó. “Kapau ʻoku ʻikai te ke mapuleʻi hoʻo ʻitá,” ko e lea ia ʻa e taʻu 17 ko Ethan, “ʻe ʻilolahia ia ʻe he niʻihi kehé pea te ne tākiekina ʻa e anga ʻenau fakakaukau fekauʻaki mo koé.” ʻEke hifo, ‘Ko e hā ʻoku ou loto ke ʻiloʻiʻaki aú​​—ko ha taha ʻoku anga-mokomoko mo fakamelino pe ko ha taha ʻoku ʻita vave?’ ʻOku pehē ʻe he Tohi Tapú: “Ko e tokotaha ʻoku fakatuotuai ki he ʻitá ʻokú ne maʻu ha ʻiloʻilo lahi, ka ko e tokotaha taʻefaʻakātakí ʻokú ne fakahaaʻi atu ʻa ʻene valé.”​​—Palōveepi 14:29.

ʻOku ʻikai loto ha taha ke feohi mo ha tokotaha ʻita taʻemapuleʻi

 Meʻa ʻe lava ke ke faí

 Fakakaukau ki he ngaahi konga Tohi Tapu mo e fakamatala ko ení, pea ʻeke hifo ʻa e ngaahi fehuʻi ko ení.

  •   Palōveepi 29:22: “Ko ha tangata ʻoku hehema ki he ʻitá ʻokú ne fakatupunga ʻa e fekeʻikeʻi; ko ha taha pē ʻoku hehema ki he ʻita tōlilí ʻokú ne fakahoko ʻa e ngaahi faihala lahi.”

     “ʻI heʻeku taʻu hongofulu tupu siʻí, ko e taimi faingataʻa taha ia ke u mapuleʻi ʻeku ʻitá. Ko hoku kāinga ʻi he tafaʻaki ʻeku tamaí ʻoku nau maʻu ʻa e palopalema tatau. ʻOku mau ui ia ko e tukufakaholo fakafāmili. Ko ʻemau ʻitá ʻoku fuʻu faingataʻa ke mapuleʻi!”​​—Kerri.

     ʻOku ou hehema ke ʻita? Kapau ʻoku ou tali ʻa e fakaongoongolelei ki hoku ngaahi ʻulungaanga leleí, ʻoku ʻuhinga lelei ke tukuakiʻi ʻa e ʻulungaanga kovi ko ení ko ha tukufakaholo fakafāmili?

  •   Palōveepi 15:1: “Ko ha tali malū ʻoku lolou ai ʻa e tōlilí, ka ko ha lea fefeka ʻokú ne langaʻi ʻa e ʻitá.”

     “Ko e kií ko e ako ke mapuleʻi ho ngaahi ongoʻí. Kapau te ke fakatupulekina ʻa e anga-maluú pea tokangataha ki he ngaahi tafaʻaki leleí, te ke mapuleʻi ai hoʻo ʻitá​​—pea heʻikai hoko ia ko ha palopalema.”​​—Daryl.

     ʻI hono fakaʻitaʻí, ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ʻa ʻeku ʻuluaki fakafeangaí?

  •   Palōveepi 26:20: “ʻI he ʻikai ha fefié, ʻoku mate ʻa e afí.”

     “ʻI heʻeku tali anga-leleí, ʻoku faʻa mokomoko hifo ai ʻa e tokotaha ʻe tahá pea ʻoku malava ai ke ma fetalanoaʻaki ʻi ha tuʻunga lelei ange.”​​—Jasmine.

     ʻOku anga-fēfē hoko ʻeku leá mo ʻeku tōʻongá ke toe tānaki atu ʻa e fefie ki he afí?

  •   Palōveepi 22:3: “Ko e tokotaha fakapotopotó ʻokú ne sio ki he fakatuʻutāmakí peá ne toi, ka ko e tokotaha taʻetaukeí ʻokú ne hanganaki laka atu pē ʻo ne fuesia ʻa e ngaahi nunuʻá.”

     “ʻI he taimi ʻe niʻihi ʻoku ou fiemaʻu pē ke mavahe pea maʻu ha taimi ke fakakaukau ki he meʻa naʻe hokó pea ʻe lava leva ke u toki fekuki mo ia ʻamui ange ʻi heʻeku mokomoko hifo.”​—Gary.

     Ko fē ʻa e taimi lelei ke mavahe ai mei ha tuʻunga faingataʻa ʻo ʻikai fakahaaʻi atu ki he tokotaha ʻe tahá ʻokú ke fakasītuʻaʻi ia?

  •   Sēmisi 3:2: “Ko e kotoa ʻo kitautolú ʻoku tau tūkia ʻo tā-tuʻo-lahi.”

     “ʻOku totonu ke tau fakaʻiseʻisa ʻi heʻetau ngaahi fehālaakí, ka ʻoku totonu foki ke tau ako mei ai. ʻOku fiemaʻu ke tau tuʻu hake ʻi he taimi ʻoku tau tō aí pea fakapapauʻi ke fakahoko lelei ange ʻi he taimi hokó.”​—Kerri.

 Fokotuʻu: Fokotuʻu ha taumuʻa. Fai ha fakapapau te ke anga-mokomoko ʻi ha vahaʻa taimi​​—mahalo ʻi ha māhina. Hiki ha nouti pea lēkooti ai hoʻo fakalakalaká.